{"id":4,"date":"2024-04-04T05:55:38","date_gmt":"2024-04-04T02:55:38","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/paleosoikum\/"},"modified":"2024-04-04T05:56:27","modified_gmt":"2024-04-04T02:56:27","slug":"paleosoikum","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/paleosoikum\/","title":{"rendered":"Paleosoikum"},"content":{"rendered":"<p>\n\tPaleosoikum on geoloogiline aegkond, mis j\u00e4rgnes\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/proterosoikum\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/proterosoikum\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Proterosoikumile<\/a>\u00a0ja eelnes\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/mesosoikum\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/mesosoikum\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Mesosoikumile<\/a>; algas 540 miljonit aastat tagasi, kestis 290 miljonit aastat ja l\u00f5ppes 250 miljonit aastat tagasi.\n<\/p>\n<p>\n\tPaleosoikum jaguneb\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kambriumi-ajastu\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kambriumi-ajastu\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Kambriumi<\/a>,\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/ordoviitsium\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/ordoviitsium\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Ordoviitsiumi<\/a>,\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/silur\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/silur\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Siluri<\/a>,\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/devon\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/devon\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Devoni<\/a>,\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/karbon\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/karbon\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Karboni<\/a>\u00a0ja\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/perm\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/perm\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Permi<\/a>\u00a0ajastuteks (skeem 1).\n<\/p>\n<p>\n\t<br><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"481\" height=\"267\" class=\"alignnone wp-image-99\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/426\/paleos.jpg\" title=\"paleos.jpg\" alt=\"paleos\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/426\/paleos.jpg 481w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/426\/paleos-300x167.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 481px) 100vw, 481px\"><br>Skeem 1. Paleosoikumi geokronoloogiline tabel\n<\/p>\n<p>\n\tPaleosoikumis toimus kaks v\u00e4ga olulist s\u00fcndmust organismide arengus\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tKambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng nn\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kambriumi-plahvatus\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kambriumi-plahvatus\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">\u201cKambriumi plahvatus\u201d<\/a>, mille k\u00e4igus ilmusid peaaegu k\u00f5ik t\u00e4nap\u00e4evased grupid\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tPaleosoikumi l\u00f5pus toimus Maa ajaloo suurim organismide v\u00e4ljasuremine\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\tPaleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Aegkonna alguses ilmusid p\u00f5hjaeluviisiga mereselgrootute hulka kuuluvad\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/arheots%C3%BCaadid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/arheots%C3%BCaadid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">arheotsuaadid<\/a>, erinevad\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/limused-ehk-molluskid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/limused-ehk-molluskid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">molluskid<\/a>,\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/trilobiidid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/trilobiidid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">trilobiidid<\/a>, puuduluksed\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/k%C3%A4sijalgsed-ehk-brahhiopoodid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/k%C3%A4sijalgsed-ehk-brahhiopoodid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">k\u00e4sijalgsed (brahhiopoodid)<\/a>, hiljem lisandusid\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/%C3%B5isloomad-ehk-korallid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/%C3%B5isloomad-ehk-korallid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">korallid<\/a>,\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/karbid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/karbid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">karbid<\/a>\u00a0ja\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/okasnahksed\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/okasnahksed\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">okasnahksed<\/a>. Vabalt ujuvaist selgrootuist olid olemas\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/peajalgsed\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/peajalgsed\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">peajalgsed<\/a>\u00a0ning\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/graptoliidid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/graptoliidid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">graptoliidid<\/a>. Selgroogseist ilmusis varase Paleosoikumi keskel\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/l%C3%B5uatud\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/l%C3%B5uatud\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">louatud<\/a>\u00a0ja l\u00f5pus\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kalad\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kalad\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">kalad<\/a>. Kesk-Paleosoikumis ilmusid ka primitiivsed maismaa\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/%C3%BCrgraikad\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/%C3%BCrgraikad\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">eoselised soontaimed<\/a>. Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik \u2013\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kidad\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kidad\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">osjalaadsed (kidad)<\/a>,\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/p%C3%A4risraikad\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/p%C3%A4risraikad\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">kollalaadsed (parisraikad)<\/a><u>)<\/u>\u00a0ja\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/s%C3%B5najalgtaimed\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/s%C3%B5najalgtaimed\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">sonajalgtaimed<\/a>. Permi ajastul lisandusid ka\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/okaspuud\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/okaspuud\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">okaspuud<\/a>. Maismaaloomadest ilmusid Devoni ajastu l\u00f5pus esimesena\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kahepaiksed-ehk-amfiibid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kahepaiksed-ehk-amfiibid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">kahepaiksed<\/a>, Karboni l\u00f5pus lisandusid neile\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/roomajad\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/roomajad\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">roomajad<\/a>. Siis ilmusid ka esimesed\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/putukad\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/putukad\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">putukad<\/a>.\n<\/p>\n<p>\n\tOrganismide evolutsioon ei olnud pidev ja \u00fchtlane protsess, vaid rahulikud arengu perioodid vaheldusid massiliste v\u00e4ljasuremistega, millele j\u00e4rgnesid taastusperioodid. Kogu Paleosoikumi jooksul on olnud kolm v\u00e4ga suurt organismide v\u00e4ljasuremist: esimene Ordoviitsiumi l\u00f5pus (kadus 60% perekondadest), teine Hilis-Devonis (kadus 57% perekondadest) ja k\u00f5ige h\u00e4vitavam Permi l\u00f5pus (kadus 82% perekondadest ja 50% sugukondadest).\n<\/p>\n<p>\n\tKambriumi ajastul algas orgaanilise maailma pidev mitmekesistumine. Paleosoikumis t\u00e4heldati eriti rohket uute organismir\u00fchmade (taksonite) ilmumist Kambriumi keskel (perekondade koguarv \u00fcletas 500) ja Ordoviitsiumis (perekondi \u00fcle 1500).\n<\/p>\n<p>\n\tK\u00e4esoleva lehek\u00fclje\u00a0on \u00a0koostanud\u00a0<b>Mare Isakar<\/b>\u00a0<a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kasutatud-kirjandus-1\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">erinevate algmaterjalide p\u00f5hjal<\/a>.<br>Copyright \u00a9 2003 Mare Isakar<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Paleosoikum on geoloogiline aegkond, mis j\u00e4rgnes\u00a0Proterosoikumile\u00a0ja eelnes\u00a0Mesosoikumile; algas 540 miljonit aastat tagasi, kestis 290 miljonit aastat ja l\u00f5ppes 250 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum jaguneb\u00a0Kambriumi,\u00a0Ordoviitsiumi,\u00a0Siluri,\u00a0Devoni,\u00a0Karboni\u00a0ja\u00a0Permi\u00a0ajastuteks (skeem 1). Skeem 1. Paleosoikumi geokronoloogiline tabel Paleosoikumis toimus kaks v\u00e4ga olulist s\u00fcndmust organismide arengus Kambriumi &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-4","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":492,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4\/revisions\/492"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}