{"id":34,"date":"2024-04-04T05:55:41","date_gmt":"2024-04-04T02:55:41","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/luukalad\/"},"modified":"2024-04-04T05:56:26","modified_gmt":"2024-04-04T02:56:26","slug":"luukalad","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/luukalad\/","title":{"rendered":"Luukalad"},"content":{"rendered":"

\n\tSellesse r\u00fchma kuulub suurem osa k\u00f5rgemaid\u00a0<\/font><\/font>kalu<\/a>, kaasa arvatud t\u00e4nap\u00e4eval k\u00f5ige sagedamini esinevad\u00a0p\u00e4risluused<\/b>\u00a0(foto 2) \u2013 ahvenad, haugid, s\u00e4rjed jt.
Luukalade primitiivsemaid esindajaid olid Paleosoikumis elanud\u00a0akantoodid<\/b>, kes olid ogalised v\u00e4ikesed kalad, kes kasvasid 40 cm pikkuseks (joonis 3). Akantoodid surid v\u00e4lja\u00a0<\/font><\/font>Karbonis<\/a>.
Paleosoikumi arenenumate luukalade hulka kuuluvad\u00a0paleoniskoidid<\/b>\u00a0olid v\u00e4ga liikuvad ja nad kasvasid kuni 30 cm pikkuseks (foto 1).
Devoni ja Karboni ajastul olid v\u00e4ga tavalised kopskalad (joonis 1), kes praeguseks on suures osas v\u00e4ljasurnud.\u00a0Kopskalade<\/b>\u00a0pikkus ei \u00fcletanud enamasti 30 cm.
Vihtuimsed<\/b>\u00a0kalad (joonis 2) on valdavalt v\u00e4ljasurnud, nende ainsaks esindajaks t\u00e4nap\u00e4eval on perekond\u00a0Latimeria<\/i>. See kalar\u00fchm oli laialt levinud\u00a0<\/font><\/font>Paleosoikumi<\/a>\u00a0teisel poolel ja\u00a0<\/font><\/font>Mesosoikumi<\/a>\u00a0alguses. Suurimate vihtuimsete kalade pikkus ei \u00fcletanud \u00fchte meetrit. Vihtuimsete kalade t\u00e4htsus evolutsioonis on v\u00e4ga suur, sest ainult neile iseloomulikest uimedest said tekkida j\u00e4semed.\u00a0<\/font><\/font>Devoni<\/a>\u00a0ajastu esimesl poolel elanud vihtuimsetest arenesid evolutsiooni k\u00e4igus v\u00e4lja\u00a0<\/font><\/font>kahepaiksed<\/a>, kelle varaseimaks esindajateks loetakse perekondi\u00a0Ichthyostega<\/i>\u00a0ja\u00a0Acanthostega<\/i>\u00a0esindajaid.<\/font><\/font>
\"paleonisc\"\u00a0a\u00a0<\/font><\/font>\"paleonisc2\"\u00a0b\u00a0<\/font><\/font>\"paleonisc3\"\u00a0c\u00a0<\/font><\/font>\"pniskoid\"\u00a0d
Foto 1. Paleoniskoidid: a \u2013\u00a0Palaeoniscus wratislavensis<\/i>\u00a0Ag., Perm, B\u00f6\u00f6mi; b \u2013\u00a0Palaeoniscus freiesleben<\/i>\u00a0Blv., Perm, Mansfeld; c \u2013\u00a0Palaeoniscus elegans<\/i>\u00a0Sedgwick, Perm, Durham; d \u2013 paleoniskoidi\u00a0Paleoniscus<\/i>\u00a0rekonstruktsioon<\/font><\/font>
\"leptolepis\"\u00a0a\u00a0<\/font><\/font>\"luukala\"\u00a0b\u00a0<\/font><\/font>\"luukala2\"\u00a0c\u00a0<\/font><\/font>\"pkala\"\u00a0d
Foto 2. Luukalad: a \u2013\u00a0Leptolepis sprattiformis<\/i>, Juura, Solnhofen; b \u2013\u00a0Meletta<\/i>\u00a0cf.\u00a0sardinites<\/i>\u00a0Heck., Paleogeen, Oligotseen, Fl\u00f6rsheim Maini \u00e4\u00e4res; c \u2013\u00a0Leuciscus papyraceus<\/i>\u00a0Brohn., Paleogeen, Saksamaa; d \u2013 luukala\u00a0Leptolepis<\/i>\u00a0rekonstruktsioon<\/font><\/font>
\"kopskala\"
Joonis 1. Kopskala\u00a0Dipterus<\/i>\u00a0rekonstruktsioon<\/font><\/font>
\"vihtuimne\"
Joonis 2. Vihtuimse kala\u00a0Osteolepis<\/i>\u00a0rekonstruktsioon<\/font><\/font>
\"aknatood\"
Joonis 3. Akantoodi\u00a0Climatius<\/i>\u00a0rekonstruktsioon<\/font><\/font>\n<\/p>\n

\n\t
Koostanud ja fotografeerinud \u00a9 2003 Mare Isakar<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Sellesse r\u00fchma kuulub suurem osa k\u00f5rgemaid\u00a0kalu, kaasa arvatud t\u00e4nap\u00e4eval k\u00f5ige sagedamini esinevad\u00a0p\u00e4risluused\u00a0(foto 2) \u2013 ahvenad, haugid, s\u00e4rjed jt.Luukalade primitiivsemaid esindajaid olid Paleosoikumis elanud\u00a0akantoodid, kes olid ogalised v\u00e4ikesed kalad, kes kasvasid 40 cm pikkuseks (joonis 3). Akantoodid surid v\u00e4lja\u00a0Karbonis.Paleosoikumi arenenumate luukalade …<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-34","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/34","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=34"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/34\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":464,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/34\/revisions\/464"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=34"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}