{"id":26,"date":"2024-04-04T05:55:40","date_gmt":"2024-04-04T02:55:40","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kivistised\/"},"modified":"2024-04-04T05:56:27","modified_gmt":"2024-04-04T02:56:27","slug":"kivistised","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kivistised\/","title":{"rendered":"Kivistised"},"content":{"rendered":"<p>\n\t<b>Kivististeks<\/b>\u00a0ehk\u00a0<b>fossiilideks<\/b>\u00a0nimetatakse geoloogilises minevikus elanud organismide kivistunud j\u00e4\u00e4nuseid (karpe, kodasid, koorikuid, skelette, soomuseid, seemneid), ning elutegevuse j\u00e4lgi (roomamis- ja puurimisj\u00e4lgi, ussik\u00e4ike jne.). Harilikult s\u00e4ilivad kivististena loomade ja taimede k\u00f5vad osad, kuna pehmed koed h\u00e4vivad tavaliselt juba enne settesse mattumist. Settesse mattunud pehmed koed h\u00f5vivad aga enamikus mitmesuguste sette ja hiljem kivimi muutumisprotsesside m\u00f5jul. Ainult \u00f5nnelikud juhused on uurijatele s\u00e4ilitanud \u00fcksikuid unikaalseid t\u00e4ielikult s\u00e4ilinud leide. Nagu n\u00e4iteks putukad\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/merevaik\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/merevaik\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">merevaigus<\/a><u><b>.<\/b><\/u>\u00a0L\u00e4\u00e4nemere rannikult, v\u00f5i Siberi igij\u00e4\u00e4st leitud mammutite mumifitseerunud laibad. M\u00f5nel juhul s\u00e4ilivad loomade pehmed kehaosad kivistunult j\u00e4ljendite kujul, mis tekivad veel l\u00f5plikult k\u00f5vastumata setetes enne looma keha lagunemist.\n<\/p>\n<p>\n\t<b>Kivistised<\/b>\u00a0on eluvormide arenemise t\u00f5endid, millel on hindamatu teaduslik v\u00e4\u00e4rtus. Kivististe uurimine v\u00f5imaldab organismide arenguprotsesse paremini m\u00f5ista. Eesti kivististe p\u00f5hjal on t\u00e4psustatud\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/trilobiidid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/trilobiidid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\"><b>trilobiitide<\/b><\/a>,\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/k%C3%A4sijalgsed-ehk-brahhiopoodid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/k%C3%A4sijalgsed-ehk-brahhiopoodid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\"><b>k\u00e4sijalgsete (brahhiopoodide)<\/b><\/a>,\u00a0<strong><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/%C3%B5isloomad-ehk-korallid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/%C3%B5isloomad-ehk-korallid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">korallide<\/a><\/strong>\u00a0ja\u00a0<strong><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kalad\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kalad\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">kalade<\/a><\/strong>\u00a0evolutsiooni.\n<\/p>\n<p>\n\tOrganismide arenemisega on seotud kivististe kasutamine\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/stratigraafia\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/stratigraafia\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\"><b>stratigraafias<\/b><\/a>\u00a0\u2013 maakoore kihtide vanust ja j\u00e4rgnevust uurivas geoloogia harus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kivististeks\u00a0ehk\u00a0fossiilideks\u00a0nimetatakse geoloogilises minevikus elanud organismide kivistunud j\u00e4\u00e4nuseid (karpe, kodasid, koorikuid, skelette, soomuseid, seemneid), ning elutegevuse j\u00e4lgi (roomamis- ja puurimisj\u00e4lgi, ussik\u00e4ike jne.). Harilikult s\u00e4ilivad kivististena loomade ja taimede k\u00f5vad osad, kuna pehmed koed h\u00e4vivad tavaliselt juba enne settesse mattumist. Settesse mattunud &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-26","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/26","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=26"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/26\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":477,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/26\/revisions\/477"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=26"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}