{"id":16,"date":"2024-04-04T05:55:39","date_gmt":"2024-04-04T02:55:39","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/merevaik\/"},"modified":"2024-04-04T05:56:27","modified_gmt":"2024-04-04T02:56:27","slug":"merevaik","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/merevaik\/","title":{"rendered":"Merevaik"},"content":{"rendered":"<p>\n\t<font face=\"Arial\"><font style=\"medium;font-style:normal;font-weight:400;letter-spacing:normal;text-align:start;text-indent:0px;text-transform:none\">Merevaik on\u00a0<\/font><\/font><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/mesosoikum\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/mesosoikum\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Mesosoikumi<\/a><font face=\"Arial\"><font style=\"medium;font-style:normal;font-weight:400;letter-spacing:normal;text-align:start;text-indent:0px;text-transform:none\">\u00a0ja\u00a0<\/font><\/font><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kainosoikum\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kainosoikum\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Kainosoikumi<\/a><font face=\"Arial\"><font style=\"medium;font-style:normal;font-weight:400;letter-spacing:normal;text-align:start;text-indent:0px;text-transform:none\">\u00a0aegsete okaspuude kivistunud vaik, mis sisaldab tihti putukaid ja puulehti. Merevaiku leidub k\u00f5ikidel kontinentidel. Kriidi vanusega merevaigust on leitud mesilasi, herilasi, sipelgaid, erinevaid mardikaid, k\u00e4rbseid ja s\u00e4\u00e4ski. Vara-Kainosoikumi merevaigust on leitud liblikate, koide, termiitide ja kirpude j\u00e4\u00e4nuseid.<\/font><\/font>\n<\/p>\n<p>\n\t<font face=\"Arial\">Kuulsaim on nn L\u00e4\u00e4nemere merevaiguprovints, mis h\u00f5lmab 2000 km pikkuse ja 500 km laiuse ala. L\u00e4\u00e4nemere \u00e4\u00e4rest p\u00e4rinevad ka fotodel olevad putukatega merevaigu t\u00fckid.<\/font>\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"120\" height=\"109\" class=\"alignnone wp-image-133\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/426\/merev_1a.jpg\" title=\"merev_1a.jpg\" alt=\"merev1\">\u00a0<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"120\" height=\"120\" class=\"alignnone wp-image-134\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/426\/merev_2a.jpg\" title=\"merev_2a.jpg\" alt=\"merev2\">\u00a0<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"120\" height=\"90\" class=\"alignnone wp-image-135\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/426\/merev_3a.jpg\" title=\"merev_3a.jpg\" alt=\"merev3\">\u00a0<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"120\" height=\"92\" class=\"alignnone wp-image-136\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/426\/merev_4a.jpg\" title=\"merev_4a.jpg\" alt=\"merev4\">\u00a0<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"60\" height=\"120\" class=\"alignnone wp-image-137\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/426\/merev_5a.jpg\" title=\"merev_5a.jpg\" alt=\"merev5\"><\/p>\n<p>\n\t<font face=\"Arial\">Merevaik (C<sub>10<\/sub>H<sub>16<\/sub>O) on meekollane, pruun v\u00f5i punakaspruun, harva sinine, rohekas v\u00f5i must, l\u00e4bipaistev v\u00f5i matt.<\/font>\n<\/p>\n<p>\n\t<font face=\"Arial\"><b>K\u00f5vadus on 2-2.5<\/b>.<\/font>\n<\/p>\n<p style=\"text-align:start\">\n\t<br><span><span style=\"color:#000000\"><span><span style=\"font-style:normal\"><span><span><span style=\"font-weight:400\"><span style=\"letter-spacing:normal\"><span><span style=\"text-transform:none\"><span><span><span><span><span>Koostanud ja fotografeerinud \u00a9 2003 Mare Isakar<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Merevaik on\u00a0Mesosoikumi\u00a0ja\u00a0Kainosoikumi\u00a0aegsete okaspuude kivistunud vaik, mis sisaldab tihti putukaid ja puulehti. Merevaiku leidub k\u00f5ikidel kontinentidel. Kriidi vanusega merevaigust on leitud mesilasi, herilasi, sipelgaid, erinevaid mardikaid, k\u00e4rbseid ja s\u00e4\u00e4ski. Vara-Kainosoikumi merevaigust on leitud liblikate, koide, termiitide ja kirpude j\u00e4\u00e4nuseid. Kuulsaim on &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-16","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=16"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":489,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16\/revisions\/489"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=16"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}