Sammalloomad

Sammalloomad on tüüpilised koloonialise eluviisiga loomad, nende üksikud isendid on skeleti kaudu kokku kasvanud. Koloonia koosneb väikestest loomikutest ja tekib algsest üksikloomikust korduva pungumise tulemusena. Kogu loomakoloonia võib kasvada kuni poole meetri suurusks, sammallooma üksikisend või loomik on aga mikroskoopiliselt väike. Masssivsed sammalloomade kolooniad võivad meenutada koralle, väliselt võib vahet teha selle järgi, et sammalloomade loomikud on väiksemad kui korallide omad. Teiselt poolt on mõnedel sammalloomadel teatav väline sarnasus kõrgemate taimedega ja ka vetikatega, sellest siis ka kogu hõimkonna nimetus.

Eesti Ordoviitsiumi ja Siluri lubjakivides on sammalloomad tavalisimad kivistised. Kolooniad võivad olla okslikud (fotod 3, 4), poolsfäärilised (foto2), koorikjad (foto 5).

Joonis. Sammallooma rekonstruktsioon
 
Foto 1. Tänapäevased sammalloomad Cellaria fistulosa Fleming, Inglismaa
  
Foto 2. Diplotrypa petropolitana petropolitana (Nicholson), Kohtla-Järve, Ordoviitsium, Kukruse lade

Foto 3. Dittopora colliculata (Eichwald), üksnurme, Ordoviitsium, Oandu lade

Foto 4. Chasmatoporella furcata (Eichwald), Kohtla-Järve, Ordoviitsium, Kukruse lade

Foto 5. Graptodictya obliqua Bassler, Porkuni, Ordoviitsium, Porkuni lade