Elu areng Maal
Rugoosid
Rugoosid ehk tetrakorallid elasid Ordoviitsiumist Paleosoikumi lõpuni. Rugoosid olid üksikud või koloonialised lubiskeletiga organismid. Nende siseõõs jaotus enamasti septide varal püstkambriteks, kus võisid paikneda taabulad (rõhtsad vaheseinad), põiskude ja telgsammas (joonis).
Eesti aluspõhjas leidub rugooside kivistisi ülem-Ordoviitsiumi Idavere alamlademest alates, rohkesti on neid Siluri lademeis (fotod 1-7).
Joonis. Rugoosi ehitus ja rekonstruktsioon elu asendis
Foto 1. Primitophyllum primum Kaljo, Anija, Ordoviitsium, Jõhvi alamlade
Foto 2. Lambeophyllum dybowski Kaljo, Harku-Alliku, Ordoviitsium, Jõhvi alamlade
Foto 3. Streptelasma sp., Rakvere, Ordoviitsium, Keila lade
Foto 4. Streptelasma (K.) siluricus (Dybowski), Kõrgessaare, Ordoviitsium, Vormsi lade
Foto 5. Rhegmaphyllum whittardi (Shmidt), Vahtrapää-Heltermaa kraav, Silur, Juuru lade
Foto 6. Schlotheimophyllum patellum (Schlotheim), Koguva rand, Silur, Jaani lade
Foto 7. Koloonialine rugoos Cyathophyllum sp., Kaugatuma, Silur, Kaugatuma lade
Koostanud ja fotografeerinud © 2003 Mare Isakar