Kriit

Kriit oli Mesosoikumi viimane ajastu; algas 142 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65,5 miljonit aastat tagasi; järgnes Juurale ja eelnes Kainosoikumi ehk Uusaegkonna Paleogeeni ajastule.

Skeem 1. Kriidi geokronoloogiline tabel

Kriidi ajastul jätkus Pangea hiidmandri (eriti selle lõunaosa) lagunemine. Kontinendid liikusid lähemale nende praegusele asendile. Ajastu lõpuks olid üksteisest eraldunud kõik lõunapoolkera mandrid, Atlandi ookean oli laienenud ja Gondwana lagunenud tütarkontinentideks.

Kriidi mereelustikus olid selgrootute hulgas ülekaalus peajalgsed (ammoniidid, belemniidid), merisiilikud ja karbid, tekkisid pelaagilised foraminifeerid (globigeriinid), kalade hulgas said valdavaks pärisluukalad.

Selle ajastu fossiilid demonstreerivad segu arhailisest ja tänapäevastest tunnusjoontest. Nad sisaldavad tähtsaid väljasurnud liike nagu näiteks dinosaurused ja ammoniidid ning tänapäevaseid liike nagu näiteks õistaimed ja kalad.

Maismaal jätkus suurte roomajate kõrgaeg (nt Tyrannosaurus, Iguanodon, Ceratopsis).

Taimestikus valdasid Kriidi keskpaigani palmlehikud, holmikpuud, okaspuud ja sonajalgtaimed, ajastu teisel poolel tõrjusid kiiresti arenevad õistaimed need tahaplaanile.

Kriidi lõpus hääbus hulgaliselt loomaliike: kadusid suured roomajad, ürglinnud, ammoniidid ja belemniidid.

Käesoleva lehekülje on  koostanud Mare Isakar erinevate algmaterjalide põhjal.
Copyright © 2003 Mare Isakar