Konodondid

Konodondid on problemaatilised “hambakesed”, kelle kuuluvus on veel ebaselge.

Nende keemiline koostis on lähedane apatiidirühma mineraalile frankoliidile. Värvuselt on nad heledad, kollakaspruunid (merevaigukarva), enam-vähem läbipaistvad. Mõõtmetelt on konodondid valdavalt alla 1mm, suuremad küündivad kuni 2-3 mm-ni. Lisaks lihtkoonusele esineb arvukalt mitmesuguse kujuga haralisi ja plaatjaid elemente (joonis 1).

Šotimaalt Edinburgi lähedasest Karboni ajastu leiukohast on siiski üles leitud ka konodondiloom ise (joonis 2). Neil oli pikk usjas bilateraalselt kokku surutud keha, mille sabaosas paiknes uim. Nad ujusid vabalt ringi ja tõenäoliselt võiks neid pidada kiskjateks. Päritolult peetakse neid lähedasteks varajastele selgroogsetele. Nad on paigutatud omaette klassi Conodonta. Konodonte kasutatakse rohkesti stratigraafias läbilõigete rööbistamisel.

Joonis 1. Erineva kujuga “hambakesed” – konodondid

Joonis 2. Konodondiloom