Elu areng Maal

Graptoliidid

Graptoliidid olid Paleosoikumi meredes kolooniatena elanud kinnistunud või planktilistena elanud poolkeelikloomad. Nad ilmusid Kambriumis, saavutasid õitsengu Siluris ja surid välja Karbonis.

Nende kolooniad on mitmesuguse kujuga alates lihtsatest raagudest kuni keerukate põõsasjate vormideni. Dendroidideks nimetatakse põõsasjalt või sulgjalt hargnevaid graptoliite ja koonusjaid (sealhulgas Pakerordi lademe argilliidile nime andnud Dictyonema, uue nimetusega Rhabdinopora) paljuraolisi kolooniaid (foto 1). Raagudel oli rohkesti karikakujulisi teekasid, milles igasühes elas üksikloom (joonis).

Graptoliidid olid planktilised organismid, enamasti seotud sügava avamerega ning seetõttu levinud laiadel aladel. Suur levik ja kiire evolutsioneerumine võimaldavadki neid kasutada biostratigraafias, eriti olulised on nad Ordoviitsiumi ja Siluri kivimite korreleerimisel. Eestis on neid vähe, sest enamik meie Ordoviitsiumi ja Siluri settekive on kujunenud madalmeres.
grapt1
Joonis. Graptoliidi skeleti raag teekaga, milles näha üksikloom

rhabd3 a rhabd2grapt21 c grapt1 d
Foto 1. Graptoliidid: a, b – Rhabdinopora flabelliforme (Eichwald), vana nimetusega Dictyonema flabelliforme, Ordoviitsium, Pakerordi lade, a – Türisalu pank; b – Maardu; c, d – Dictyonema sp., Silur, Jaagarahu lade, Panga pank


Koostanud ja fotografeerinud © 2003 Mare Isakar

Accept Cookies