{"id":13,"date":"2024-04-04T07:14:53","date_gmt":"2024-04-04T04:14:53","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/elm\/avaleht\/"},"modified":"2024-04-04T07:15:09","modified_gmt":"2024-04-04T04:15:09","slug":"avaleht","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/elm\/","title":{"rendered":"AVALEHT"},"content":{"rendered":"

\n\tAnts Tull \u201cKodu- ja metsloomadega levivad zoonootilised siseparasiidid Eestis\u201d<\/span><\/strong><\/span>\n<\/p>\n

\n\t\u00a015. veebruaril kell 15.30\u00a0W. Struwe 2, Tartu, Loodusuurijate Seltsi saalis<\/strong><\/p>\n

Lemmikloomade ja inimese vaheline side on t\u00e4nap\u00e4eval kujunenud enneolematult sotsiaalseks. Enamik suhtub koertesse-kassidesse nagu pereliikmesse, kellega jagatakse eluruumi ja toitu, paraku jagatakse ka samu patogeene, n\u00e4iteks zoonootilisi siseparasiite, kes levivad ulukitelt (nt punarebane, \u0161aakal, hunt) looduses hulkuvatele lemmikloomadele ja edasi inimesele. \u00a0\n<\/p>\n

\n\tK\u00e4esoleva doktorit\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk oli uurida metsloomade ja kasside-koertega levivaid nugilisi maa- ja linnakeskkonnas ning nende peamisi levikuteid m\u00f5jutavaid tegureid. Hinnati, kui suur osa loomadest on nakatunud ning milliseid (zoonootilisi) siseparasiite esineb. Lisaks v\u00f5rreldi linna- ja maakasside ning koerte parasitofaunat, samuti selle kattuvust koertel ja ulukkiskjalistel ning vaadeldi toitumise m\u00f5ju nakkusele.\u00a0\n<\/p>\n

\n\tSelgus, et Eestis on nakkusrisk nugilistega madalaim suurlinnades, suurem v\u00e4ikelinnades ning suurim nakkusrisk on maapiirkondades. Leiti, et lemmik- ja metsloomad on suurel m\u00e4\u00e4ral nakatunud zoonootiliste helmintidega (paelussid, solkmed). Maapiirkonna koerad olid \u00fcheksa korda enam nakatunud parasiitidega kui linnakoerad, \u00a0ja neil oli ka suur nugiliste kattuvus ulukkoerlastega, eriti \u0161aakaliga. Varjupaiga kassidest olid nakatunud \u00a050% \u2013 riskir\u00fchmas olid noored ja koduootel kassid, kes olid nakatunud ohtliku kassisolkmega. Erinevate kiskjaliste nakatumisel m\u00e4ngib olulist rolli s\u00f6\u00f6dav toit (n\u00e4rilised, toores ulukiliha).\u00a0\n<\/p>\n

\n\tKokkuv\u00f5tvalt selgus, et lemmik- ja metsloomad on zoonootiliste siseparasiitide levitajad ja nakatutakse eelk\u00f5ige \u00a0loodusest p\u00fc\u00fctud toidust v\u00f5i pinnase kaudu, mis on saastunud parasiidi munadega. K\u00f5rge nakkuse t\u00f5ttu on oht, et ulukitelt levivad zoonootilised siseparasiidid koduloomadele, neilt edasi inimesele \u2013 seda ohtu on senini alahinnatud. Seega on m\u00f5istlik parasiteerituse v\u00e4hendamiseks piirata hulkuvate lemmikloomade juurdep\u00e4\u00e4su looduslikele aladele, kuid nakatumise korral m\u00e4\u00e4rata parasiidiliik ja seej\u00e4rel konkreetne ravi.\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tEttekannet on v\u00f5imalik j\u00e4lgida ka otse UTTV-s, Facebookis lingil:\u00a0https:\/\/fb.me\/e\/2ln9gaFWl<\/a>.\u00a0K\u00fcsimusi saab ettekandjale esitada Sli.do<\/a> keskkonnas koodiga:\u00a0#3148636\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n

\n\tTauri Arum\u00e4e \u201cAerolidari ehk aerolaserskanneri kasutatamine metsaressursi kirjeldamiseks\u201d<\/span><\/strong><\/span>\n<\/p>\n

\n\tTauri Arum\u00e4e<\/strong> uuris oma doktorit\u00f6\u00f6s aerolidari ehk aerolaserskanneri kasutatavust metsaressursi kirjeldamiseks<\/strong>. T\u00f6\u00f6 tulemusel t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja metoodikad metsa k\u00f5rguse ja metsa tagavara hindamiseks, lisaks uuriti aerolidari rakendatavust h\u00e4iringute ning k\u00f5rguskasvu monitoorimiseks.\n<\/p>\n

\n\tPeaasjalikult on hetkel kasutajaks RMK, kus t\u00f6\u00f6tades ma selle s\u00fcsteemi \u00fcles olen ehitanud, aga metoodika on kindlasti rakendatav (ja praeguseks hetkeks ka leidnud rakenduse) n\u00e4iteks Keskkonnaagentuuris, kus iga aastaselt Statistilise Metsainventuuri k\u00e4igus Eesti metsaressurssi kaardistatakse. Lisaks v\u00f5iks andmestik huvi pakkuda ka suurematele metsahaldusfirmadele (Tornator vmt).\n<\/p>\n

\n\tEttekanne toimub Tartu \u00dclikooli Raamatukogu seminariruumi T\u00f5stamaa, 10. juunil kell 15.30. Tallinnas on ettekannet v\u00f5imalik j\u00e4lgida Tallinna \u00dclikooli Raamatukogu Uno-saalis.\n<\/p>\n

\n\tEttekannet on v\u00f5imalik j\u00e4lgida ka otse UTTV-s siin<\/a>. K\u00fcsimusi saab ettekandjale esitada Sli.do keskkonnas koodiga:\u00a0#127549\n<\/p>\n

\n

\n\tEesti Looduse M\u00f5ttekoda alustab ettekandega m\u00e4rgalade taastamise vajalikkusest<\/span><\/span><\/strong><\/span>\n<\/p>\n

\n\tNeljap\u00e4eval, 27. mail kell 15.30 toimub Eesti Looduse M\u00f5ttekoja sarja esimene loeng. Eesti k\u00f5rgkoolides kaitstud loodusteaduslikke doktorit\u00f6id k\u00f5igile huvilistele tutvustava sarja avaettekande \u201eSuunisliigid m\u00e4rgalakoosluste taastamisel\u201c peab Elin Soomets Tartu \u00dclikoolist.<\/strong>\n<\/p>\n

\n\tSoometsa uurimus k\u00e4sitles looduslike m\u00e4rgalade taastamise vajalikkust. \u201cMinu doktorit\u00f6\u00f6 p\u00f5hines \u00fcmbritseva keskkonna muutustele v\u00e4ga tundlike kahepaiksete ja rannaniidu kahlajate elupaikade j\u00e4lgimisel,\u201d tutvustas autor oma t\u00f6\u00f6d. \u201cAndsin ka t\u00e4psed soovitused, mida tuleks m\u00e4rgalade taastamisega tegelevatel organisatsioonidel v\u00e4ikeveekogude, soode ja kuivendatud rannaniitude taasloomisel arvesse v\u00f5tta.\u201d Tema s\u00f5nul v\u00f5iks uurimusest abi olla n\u00e4iteks ELF-il ja RMK-l.\n<\/p>\n

\n\tEesti Looduse M\u00f5ttekoja loengusarja \u00fcheks eesm\u00e4rgiks on tutvustada doktorit\u00f6\u00f6des tehtud avastusi eesti keeles ja v\u00f5imalikult kompaktselt. \u201cEttekanded on suunatud k\u00f5igile huvilistele, sh organisatsioonidele ja ettev\u00f5tetele, kelle tegevus on loodusega seotud\u201d r\u00e4\u00e4kis Looduseuurijate Seltsi president ja Eesti looduse m\u00f5ttekoja \u00fcks eestvedajaid akadeemik Urmas K\u00f5ljalg. \u201cMa v\u00e4ga loodan, et neid andmeid, mida meie noored teadlased on kogunud, ja uurimusi, mis nende p\u00f5hjal on tehtud, v\u00f5etakse keskkonda puudutavate otsuste tegemisel arvesse. Seet\u00f5ttu peamegi vajalikuks neid laiemale avalikkusele tutvustada.\u201d\n<\/p>\n

\n\tEnne suve on kavas veel \u00fcks ettekanne, 10. juunil r\u00e4\u00e4gib Tauri Arum\u00e4e Eesti Maa\u00fclikoolist l\u00e4hemalt aerolidari ehk aerolaserskanneri kasutatavusest metsaressursi kirjeldamisel.\n<\/p>\n

\n\tEsimest ja teist loengut saavad huvilised kuulata Tartu \u00dclikooli raamatukogu konverentsikeskuses ning otse\u00fclekandes Tallinna \u00dclikooli Akadeemilise Raamatukogu Uno-saalis\u00a0 (R\u00e4vala pst. 10). Nendest teeb reaalajas \u00fclekande UTTV <\/a>(lingil https:\/\/www.uttv.ee\/naita?id=31356) ning hiljem saab neid j\u00e4relvaadata LUSi kodulehelt.\n<\/p>\n

\n\tLUSi koost\u00f6\u00f6partnerid on selles projektis lisaks Tartu \u00dclikoolile, Eesti Maa\u00fclikoolile, Tallinna \u00dclikoolile, Tallinna Tehnika\u00fclikoolile ning Eesti nelja suuremat \u00fclikooli \u00fchendavale doktorikoolile veel Teaduste Akadeemia, Tartu linn, T\u00dc raamatukogu ja EKI.\n<\/p>\n

\n\tLisateave: https:\/\/sisu.ut.ee\/elm<\/a>\n<\/p>\n

\n\tFacebook\u00b4i \u00fcritus: https:\/\/bit.ly\/3hSMRIv<\/a>\n<\/p>\n

\n

\n\tEesti looduse m\u00f5ttekoja loengusari tutvustab loodusteaduslikke doktorit\u00f6id\u00a0<\/strong><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\tMai l\u00f5pus alustab Eesti looduse m\u00f5ttekoja loengusari, mis tutvustab laiemale avalikkusele Eesti \u00fclikoolides kaitstud, eelk\u00f5ige loodusteaduslikke, aga ka teiste valdkondade doktorit\u00f6id. Kaks korda kuus toimuvates 45-minutilistes loengutes esitlevad oma teadust\u00f6id Tartu \u00dclikooli, Eesti Maa\u00fclikooli, Tallinna \u00dclikooli ja TalTechi doktorandid.\u00a0<\/strong>\n<\/p>\n

\n\t\u201eMeie k\u00f5rgkoolides kaitstakse suurep\u00e4raseid teadust\u00f6id,\u201c r\u00e4\u00e4kis Loodusuurijate Seltsi (LUS) president ja Eesti looduse m\u00f5ttekoja \u00fcks eestvedajaid, akadeemik Urmas K\u00f5ljalg. \u201eTahaksime, et nendest saaks osa v\u00f5imalikult suur hulk inimesi ja just selleks olemegi uue sarja ellu kutsunud. Loengute lisav\u00e4\u00e4rtuseks on eestikeelse teaduskeele ja terminoloogia areng, mille osas teeme tihedat koost\u00f6\u00f6d Eesti Keele Instituudiga.\u201c\u00a0\n<\/p>\n

\n\tK\u00f5iki loenguid saab vaadata nii reaalajas otse\u00fclekandena kui ka hiljem salvestusena UTTV arhiivist. Loengusarja \u00fche koost\u00f6\u00f6partneri, Tartu \u00dclikooli raamatukogu abiga andmebaasistatakse k\u00f5ik doktorit\u00f6\u00f6des kasutatud eestikeelsed terminid ning tehakse samuti avaandmetena k\u00f5igile k\u00e4ttesaadavaks.\u00a0
\u201eLoodame v\u00e4ga, et meie teaduse saavutused j\u00f5uavad loengute abil paremini ka innovatsiooniga tegelevate ettev\u00f5tjateni,\u201c s\u00f5nas K\u00f5ljalg. \u201eKindlasti v\u00e4\u00e4rivad meie noorte teadlaste t\u00f6\u00f6d edasisi arutelusid, sest potentsiaali aidata kaasa uutele, meie riiki ja \u00fchiskonda edasiviivatele lahendustele on neis igal juhul. Meie aitame noortel teadlastel oma saavutusi tutvustada.\u201c\n<\/p>\n

\n\tLoengusarja avaettekande teeb 27. mail Elin Soomets Tartu \u00dclikoolist, r\u00e4\u00e4kides oma doktorit\u00f6\u00f6st \u201eSuunisliigid m\u00e4rgalakoosluste taastamisel\u201c (\u201eFocal species in wetland restoration\u201c), mille ta kaitses 11. septembril 2020. Esimesed loengud toimuvad Tartu \u00dclikooli raamatukogu konverentsikeskuse suures saalis, p\u00e4rast LUSi maja remonti aga juba sealsetes ruumides. Tallinnas saab reaalajas esitlusi ja \u00fclekandeid \u00a0j\u00e4lgida Tallinna \u00dclikooli Akadeemilise Raamatukogu peamajas, Uno-saalis (R\u00e4vala pst. 10).\u00a0\n<\/p>\n

\n\tLisaks Tartu \u00dclikoolile, Eesti Maa\u00fclikoolile, Tallinna \u00dclikoolile, TalTech\u00b4ile ning Eesti nelja suuremat \u00fclikooli \u00fchendav doktorikoolile tehakse projekti k\u00e4igus koost\u00f6\u00f6d ka Teaduste Akadeemia, Tartu linna ja \u00a0Kunstiakadeemiaga.\u00a0\n<\/p>\n

\n\tLisateave:
Maris Hindrikson
maris.hindrikson@ut.ee<\/a>
5542532\n<\/p>\n

\n

\n\t\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ants Tull \u201cKodu- ja metsloomadega levivad zoonootilised siseparasiidid Eestis\u201d \u00a015. veebruaril kell 15.30\u00a0W. Struwe 2, Tartu, Loodusuurijate Seltsi saalis Lemmikloomade ja inimese vaheline side on t\u00e4nap\u00e4eval kujunenud enneolematult sotsiaalseks. Enamik suhtub koertesse-kassidesse nagu pereliikmesse, kellega jagatakse eluruumi ja toitu, paraku …<\/p>\n","protected":false},"author":256,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-13","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/elm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/elm\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/elm\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/elm\/wp-json\/wp\/v2\/users\/256"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/elm\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/elm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":88,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/elm\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13\/revisions\/88"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/elm\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}