{"id":64,"date":"2024-04-04T03:04:48","date_gmt":"2024-04-04T00:04:48","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/elektroonika\/75-transistorvoimendi\/"},"modified":"2024-04-04T03:05:53","modified_gmt":"2024-04-04T00:05:53","slug":"75-transistorvoimendi","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/elektroonika\/75-transistorvoimendi\/","title":{"rendered":"7.5. Transistorv\u00f5imendi"},"content":{"rendered":"<p>Selles loengus koostame v\u00e4ga lihtsa transistorv\u00f5imendi. V\u00f5imendatavaks signaaliks kasutame inimkeha l\u00e4bivat voolu.<\/p>\n<p style=\"text-align: center\"><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n<p style=\"text-align: center\"><a href=\"https:\/\/youtu.be\/ym4rHtlf6yI\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/youtu.be\/ym4rHtlf6yI<\/a><\/p>\n<h5><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"40\" height=\"40\" class=\"alignnone wp-image-78\" style=\"margin-left: 10px;margin-right: 10px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/189\/tahtis.png\" title=\"tahtis.png\" alt=\"tahtis.png\">\u00a0J\u00e4ta meelde!<\/h5>\n<p style=\"padding-left: 60px\"><strong>Niiviisi oma kehast voolu l\u00e4bi lasta v\u00f5ib ainult madala (6V) pinge korral! K\u00f5rgema pingega on oht saada elektril\u00f6\u00f6k. Elektrivoolu ohtlikkus s\u00f5ltub voolutugevusest ja voolu kestusest.<\/strong><\/p>\n<p>Voolu m\u00f5ju inimesele on kirjeldatud rahvusvahelises standardis IEC 479. Alla 10 mA voolu loetakse inimesele ohutuks. Enamus inimesi suudab v\u00e4hemal pool sekundit taluda voolutugevust 20 mA. Suurem vool v\u00f5i selle pikem kestus kutsub esile lihaste krampe, hingamish\u00e4ireid ja halvemal juhul ka s\u00fcdamelihaste v\u00e4relemise, mille tagaj\u00e4rjel v\u00f5ib lakata vereringe ning aju verevarustus.<\/p>\n<p>Inimese takistuses on m\u00e4\u00e4rav osa nahal, sest pindmised surnud naharakud moodustavad p\u00e4ris hea isolaatori kihi. Siseorganite ja vere takistus on sellega v\u00f5rreldes v\u00e4ike. Seega, kui k\u00e4ed on niisked v\u00f5i vigastatud, on elektril\u00f6\u00f6gi saamise v\u00f5imalus oluliselt suurem. V\u00e4ga k\u00f5rgel pingel v\u00f5ib inimese nahas tekkida veel l\u00e4bil\u00f6\u00f6k. L\u00e4bil\u00f6\u00f6gi korral muutub naha takistus korraks palju v\u00e4iksemaks, millega kaasneb voolutugevuse \u00e4kiline kasv.<\/p>\n<p>Praktilise t\u00f6\u00f6 jaoks vajad j\u00e4rgmisi vahendeid:<\/p>\n<ul>\n<li>multimeeter<\/li>\n<li>makettplaat<\/li>\n<li>6V vooluallikas<\/li>\n<li>transistorid<\/li>\n<li>takistid<\/li>\n<li>juhtmed<\/li>\n<li>valgusdioodid<\/li>\n<\/ul>\n<h5><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"40\" height=\"40\" class=\"alignnone wp-image-79\" style=\"margin-left: 10px;margin-right: 10px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/189\/katse.png\" title=\"katse.png\" alt=\"katse.png\">\u00a0Tee kaasa!<\/h5>\n<ol>\n<li>M\u00f5\u00f5da multimeetriga oma keha takistus \u00fchest k\u00e4est teiseni. Vaata kui palju erineb takistus juhtudel, kui k\u00e4ed on t\u00e4iesti kuivad, kui k\u00e4ed on veest (v\u00f5i s\u00fcljest) niisked, ja kui k\u00e4ed on higised.<\/li>\n<li>Arvuta, kui suur on voolutugevus l\u00e4bi sinu keha, kui pinge on 6V.<\/li>\n<li>Arvuta, kui suure pinge korral oleks halvimal juhul voolutugevus 10mA, s.t. kui suur pinge ei ole sinu jaoks enam ohutu.<\/li>\n<\/ol>\n<p>\u00c4ra mingil juhul hakka proovima, mis tunne on saada elektril\u00f6\u00f6ki!<\/p>\n<p>M\u00f5\u00f5da iga transistori vooluv\u00f5imendustegur ja m\u00e4rgi need kuskile \u00fcles.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Selles loengus koostame v\u00e4ga lihtsa transistorv\u00f5imendi. V\u00f5imendatavaks signaaliks kasutame inimkeha l\u00e4bivat voolu. Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut https:\/\/youtu.be\/ym4rHtlf6yI \u00a0J\u00e4ta meelde! Niiviisi oma kehast voolu l\u00e4bi lasta v\u00f5ib ainult madala (6V) pinge korral! K\u00f5rgema pingega on oht &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":93,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-64","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/elektroonika\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/64","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/elektroonika\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/elektroonika\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/elektroonika\/wp-json\/wp\/v2\/users\/93"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/elektroonika\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=64"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/elektroonika\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/64\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":206,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/elektroonika\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/64\/revisions\/206"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/elektroonika\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=64"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}