{"id":50,"date":"2024-04-04T03:04:47","date_gmt":"2024-04-04T00:04:47","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/elektroonika\/71-transistorite-tutvustus\/"},"modified":"2024-04-04T03:05:53","modified_gmt":"2024-04-04T00:05:53","slug":"71-transistorite-tutvustus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/elektroonika\/71-transistorite-tutvustus\/","title":{"rendered":"7.1. Transistorite tutvustus"},"content":{"rendered":"<p><span data-mce-mark=\"1\">K\u00f5ige lihtsamas l\u00e4henduses v\u00f5ib transistorit ette kujutada nagu kontrollitavat l\u00fclitit. Transistor v\u00f5imaldab v\u00e4iksema voolu abil l\u00fclitada suuremat voolu sisse ja v\u00e4lja. Selles loengus vaatame mis v\u00e4ljaviigud on transistoril, mida transistor teeb ja kuidas transistori kontrollida. Praegu v\u00f5tame baasi takisti lihtsalt 10x suurema kui dioodi takisti, j\u00e4rgmistes loengutes n\u00e4itame, kuidas selle takisti v\u00e4\u00e4rtust arvutatakse.<\/span><\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n<p style=\"text-align: center\"><a style=\"background-color: #ffffff\" href=\"https:\/\/youtu.be\/KRIa_KxXTVw\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span data-mce-mark=\"1\">https:\/\/youtu.be\/KRIa_KxXTVw<\/span><\/a><\/p>\n<p>Praktilise t\u00f6\u00f6 jaoks vajad j\u00e4rgmisi vahendeid:<\/p>\n<ul>\n<li>makettplaat<\/li>\n<li>6V patarei<\/li>\n<li>\u00fcmberl\u00fcliti<\/li>\n<li>valgusdiood<\/li>\n<li>takistid<\/li>\n<li>npn transistor BC547B<\/li>\n<\/ul>\n<h5><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"40\" height=\"40\" class=\"alignnone wp-image-77\" style=\"margin-left: 10px;margin-right: 10px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/189\/motle.png\" title=\"motle.png\" alt=\"motle.png\">\u00a0M\u00f5tle kaasa!<\/h5>\n<p><span data-mce-mark=\"1\">Arvuta v\u00e4lja valgusdioodiga jadamisi oleva takisti takistus. See k\u00e4ib t\u00e4pselt sama moodi, nagu loengus \u201cSchmitti trigeri h\u00fcstereesipinge m\u00f5\u00f5tmine\u201d. <\/span><\/p>\n<p><span data-mce-mark=\"1\">Selleks:<\/span><\/p>\n<ol>\n<li>Otsi v\u00e4lja valgusdioodi andmelehest, mis on selle p\u00e4ripinge.<\/li>\n<li>Otsi valgusdioodi andmelehest sellele sobiv p\u00e4rivool.<\/li>\n<li>L\u00e4htudes punkti 1 vastusest, sellest et patarei pinge on t\u00e4pselt 6V ja sellest et avatud transistori pingelangu v\u00f5ib lugeda v\u00f5rdseks nulliga arvuta v\u00e4lja pingelang valgusdioodiga jadamisi oleval takistil.<\/li>\n<li>L\u00e4htudes punktidest 1-3 arvuta takisti v\u00e4\u00e4rtus mida tuleb kasutada valgusdioodiga jadamisi, et 6V patarei kasutusel valgusdiood ei p\u00f5leks l\u00e4bi transistori avamisel. \u00dcmardame selle v\u00e4\u00e4rtuse l\u00e4hima komplektis olemasoleva v\u00e4\u00e4rtuseni.<\/li>\n<\/ol>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69f2cc6e99d56-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69f2cc6e99d56-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69f2cc6e99d56-collapse\">Vastus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69f2cc6e99d56-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69f2cc6e99d56-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<ol>\n<li>P\u00e4ripinge on <span style=\"color: #339966\" data-mce-mark=\"1\"><strong>1,7V<\/strong><\/span>.<\/li>\n<li>P\u00e4rivool on <span style=\"color: #339966\" data-mce-mark=\"1\"><strong>2mA<\/strong><\/span>.<\/li>\n<li>Pingelang on <span style=\"color: #339966\" data-mce-mark=\"1\"><strong>4,3V<\/strong><\/span>.<\/li>\n<li>Takisti on <span style=\"color: #339966\"><strong>2,2k\u2126<\/strong><\/span>.<\/li>\n<\/ol>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<h5><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"40\" height=\"40\" class=\"alignnone wp-image-78\" style=\"margin-left: 10px;margin-right: 10px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/189\/tahtis.png\" title=\"tahtis.png\" alt=\"tahtis.png\">\u00a0J\u00e4ta meelde!<\/h5>\n<ul>\n<li><strong>Bipolaartransistoril on 3 jalga \u2013 emitter, baas ja kollektor.<\/strong><\/li>\n<li><strong>Bipolaartransistori avatakse lastes voolu baasist emitterisse.<\/strong><\/li>\n<li><strong>Lihtsamal juhul v\u00f5ib ette kujutada, et avanedes bipolaartransistor \u201c\u00fchendab\u201d enda sees emitteri kollektoriga.<\/strong><\/li>\n<\/ul>\n<p><span data-mce-mark=\"1\"><span data-mce-mark=\"1\">Kasulik veebilink:<\/span><\/span><\/p>\n<ul>\n<li>BC547B transistori andmeleht <span data-mce-mark=\"1\"><a href=\"http:\/\/pdf.datasheetcatalog.com\/datasheet\/motorola\/BC546B.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/pdf.datasheetcatalog.com\/datasheet\/motorola\/BC546B.pdf<\/a><\/span><\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>K\u00f5ige lihtsamas l\u00e4henduses v\u00f5ib transistorit ette kujutada nagu kontrollitavat l\u00fclitit. Transistor v\u00f5imaldab v\u00e4iksema voolu abil l\u00fclitada suuremat voolu sisse ja v\u00e4lja. Selles loengus vaatame mis v\u00e4ljaviigud on transistoril, mida transistor teeb ja kuidas transistori kontrollida. Praegu v\u00f5tame baasi takisti lihtsalt &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":93,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-50","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/elektroonika\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/50","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/elektroonika\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/elektroonika\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/elektroonika\/wp-json\/wp\/v2\/users\/93"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/elektroonika\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=50"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/elektroonika\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/50\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":221,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/elektroonika\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/50\/revisions\/221"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/elektroonika\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=50"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}