Materjale

EFFECT

 

INFO

EFFECT eestikeelne infovoldik (pdf)

 

TEADUSARTIKLID

Kose M, Liira J, Tali, K (2019). Long-term effect of different management regimes on the survival and population structure of Gladiolus imbricatus in Estonian coastal meadows. Global Ecology and Conservation 20: e00761. DOI: 10.1016/j.gecco.2019.e00761

Kokkuvõte

Artikkel tõstatab keskkonna lepingute väljundi hindamise ajaskaala probleemi. Ilmnes, et lühiajaliste lepingute positiivne / negatiivne mõju võib olla üle hinnatud, kuna liikide lühi- ja pikaajalised reaktsioonid taastamismeetmetele võivad erineda. Esitatud rohumaade majandamise uuringus nähtub, et esimestel aastatel on kuremõõga populatsiooni taastamise tulemusd väga positiivsed, kuid sellele järgneb tagasilöök samasuguse meetodi pikaajalisel jätkamisel. Uurimus näitab, et keskkonnaalaste meetmete pikaajaline hindamine on ülioluline. 

Paal T, Zobel K, Liira J (2020). Standardized response signatures of functional traits pinpoint limiting ecological filters during the migration of forest plant species into wooded corridors. Ecological Indicators 108: 105688.  DOI: 10.1016/j.ecolind.2019.105688

 

Kokkuvõte

Artiklis arendasime metsataimede levimisedukuse analüüsi näitel kriitiliste indikaatortunnuste leidmise ja tähtsuse kvantifitseerimise metoodikat. Selgus, et paljude levimisomaduste reageerimissignaal on tõlgendamiseks liiga mitmetähenduslik. Segaduste põhjuseid on mitmeid. Kas tunnusel ei ole ühte selget optimaalset taset või tunnus viitab leimispiirangu asemel kasvukoha omaduste või selle püsivuse piirangutele. 

Näitasime, et elupaikade funktsionaalse efektiivsuse ja ökoloogiliste filtrite analüüs peab sisaldama (1) mitut reaktsioonimõõdikut ja analüüsimeetodit, (2) mitut näiliselt isusliselt kattuvat omadust ja (3) tulemuste tõlgendamiseks peab kasutama mitut võrdlusrühma. Pakutud analüütiline lähenemine aitab vähendada (1) indikaatori valiku subjektiivsust ja (2) indikaatorliigi/-rühma subjektiivse valiku mõju. 

 

Liira, J.; Suija, A.; Jüriado, I. (2020). Habitat and host specificity of epiphytic lichens in a rural landscape: cultural heritage habitats as refugia. Biodiversity and Conservation. DOI: 10.1007/s10531-020-01955-1

 

Kokkuvõte

Artiklis analüüsisime metsa, pargi ja üksikupp tähtsust samblike elurikkuse säilitamisel maastikus. Selgus, et metsad on juba liikidest suhteliselt tühjaks jäänud ning vanad mõisapargid ja vanad üksikpuud on paljudele päris heaks asenduselupaigaks. Puuliigid on kohtati päris head üksteise asendajad arvatasti tänu kergele keskkonnareostusele. Kirjeldatud samblike levikumuster näitas, et indikaatorrühmade käitumine ei pruugi olla nii üheselt seletatav ja ennustatav, kui nendne algne valik võiks viidata. Mustrit hägustavad nii peremeespuude omaduste varieerumine erinevates keskkondades kui ka indikaatorliikide eeldatust laiem nišši laius.

Näitasime, et elupaikade funktsionaalse efektiivsuse ja ökoloogiliste filtrite analüüs peab sisaldama mitut liigirühma ja katma kõikvõimalike keskkonnatingimuste variandid et välitda indikaatorite valiku subjektiivsuse tulemusi nihestavat mõju. Elupaikade majandamine ja maastike planeerimine peab tagama elupaikade ja mikroelupaikade mitmekesisuse erinevates skaalades.

 

Jørgensen SL, Termansen M, Pascual U (2020). Natural insurance as condition for market insurance: Climate change adaptation in agriculture. Ecological Economics 169: 106489. https://doi.org/10.1016/j.ecolecon.2019.106489