{"id":13,"date":"2024-04-04T08:16:09","date_gmt":"2024-04-04T05:16:09","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestivill\/vilma-villakoda\/"},"modified":"2026-03-12T15:59:19","modified_gmt":"2026-03-12T13:59:19","slug":"vilma-villakoda","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestivill\/vilma-villakoda\/","title":{"rendered":"Vilma villakoda"},"content":{"rendered":"<h4>Vilma villakoda \u2013 kestliku materjalikasutuse ja villauuringute keskus<\/h4>\n<p>Tartu \u00dclikooli Viljandi kultuuriakadeemia Vilma villakoda on alates 2016. aastast olnud \u00fcks olulisemaid keskusi Eestis, kus uuritakse ja arendatakse kohaliku lambavilla teadmistep\u00f5hist kasutamist. Villakoja t\u00f6\u00f6 p\u00f5hineb veendumusel, et kohalik vill on v\u00e4\u00e4rtuslik, taastuv ja alakasutatud ressurss, mille kestlik v\u00e4\u00e4rindamine toetab nii ringmajandust, k\u00e4sit\u00f6\u00f6traditsioone kui ka uuenduslikku materjaliarendust.<br>\nVarasemad uuringud kinnitasid, et Eesti lambavilla olukord oli pikka aega murettekitav \u2013 hinnanguliselt <strong>85\u201390% villast oli kasutamata ja h\u00e4vinenud j\u00e4\u00e4tmena<\/strong>, peamiselt eelarvamuste ja kvaliteedi- ning kokkuostus\u00fcsteemi puudumise t\u00f5ttu. Samal ajal n\u00e4itavad nii Eesti-Norra \u00fchisprojekt kui ka v\u00e4rskemad uuringud, et kohalikul villal on m\u00e4rksa suurem potentsiaal, kui seni on osatud rakendada.<\/p>\n<h4>Rakenduslik villauuringute keskus<\/h4>\n<p>Vilma villakoda on olnud juhtiv partner <strong><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestivill\/avaleht\/projektid\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">rahvusvahelises projektis<\/a> \u201eEesti ja Norra kohalik lambavill \u2013 uuringu l\u00e4biviimine ja \u00f5ppematerjalide loomine\u201c<\/strong> (2020\u20132022), mille k\u00e4igus anal\u00fc\u00fcsiti Eesti ja Norra p\u00f5liste lambat\u00f5ugude villa f\u00fc\u00fcsikalis-mehaanilisi omadusi ning loodi k\u00f5rgkoolide tekstiilitudengitele suunatud villateemaline \u00f5ppematerjal.<\/p>\n<p>Uuringud n\u00e4itasid:<\/p>\n<ul>\n<li>Eesti t\u00f5ugude vill on \u00fcldjuhul <strong>j\u00e4medam, eba\u00fchtlasem ja pikema kiuga<\/strong>, kuid sellest valmistatud l\u00f5ngadel on suurem t\u00f5mbetugevus ning mitmed omadused sobivad h\u00e4sti vastupidavate tekstiilmaterjalide loomiseks.<\/li>\n<li>Villasest <strong>poolkamml\u00f5ngast valmistatud materjalid<\/strong> pakuvad m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid kasutusv\u00f5imalusi nii r\u00f5ivaste kui ka sisustustekstiilide tootmises.<\/li>\n<li>Uuringute tulemused kinnitasid, et <strong>\u201ehalb vill\u201c kui m\u00f5iste on eksitav<\/strong> \u2013 iga kiut\u00fc\u00fcp leiab sobiva rakenduse, kui selle omadused on teadusp\u00f5hiselt kaardistatud ja teadlikult kasutatud.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Vilma villakoja roll nende t\u00f6\u00f6de elluviimisel on olnud keskne \u2013 alates villaproovide kogumisest ja sorteerimisest kuni testimismeetodite arendamise, \u00f5ppematerjalide loomise ja projektide koordineerimiseni.<\/p>\n<h4>Koost\u00f6\u00f6v\u00f5rgustik ja m\u00f5ju \u00fchiskonnale<\/h4>\n<p>Villakoda teeb tihedat koost\u00f6\u00f6d Eesti ja P\u00f5hjamaade \u00fclikoolide, v\u00e4ikevillavabrikute, disainerite, lambakasvatajate ja p\u00e4randtehnoloogidega, et kujundada toimiv <strong>kohaliku villa v\u00e4\u00e4rtusahel<\/strong>. Koost\u00f6\u00f6s Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Tehnikak\u00f5rgkooliga on osaletud mitmetes projektides, mis tegelevad kiudude taaskasutusega nii lausmaterjali kui l\u00f5ngana. Rahvusvahelised projektid ja konverentsid on viinud Eesti villateemad rahvusvahelisele areenile ning toonud Eestisse tunnustatud eksperte n\u00e4iteks Suurbritanniast, Rootsist ja Norrast.<\/p>\n<p>Lisaks uuringutele on villakoda olnud inspireeriv platvorm uutele loomingulistele arendustele, millest \u00fcks v\u00e4rske n\u00e4ide on <strong>Eesti lambavillast disainitud <a href=\"https:\/\/hdl.handle.net\/10062\/99416\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">kampsunikollektsioon \u201eTand\u2019m\u201c<\/a><\/strong>, mis toob r\u00f5ivakujundusse p\u00e4randtehnoloogia, materjaliteaduse ning kaasaegse disaini koostoime. Koost\u00f6\u00f6s arheoloogliste tekstiilide uurijate ja p\u00e4randtehnoloogidega on v\u00e4lja arendatud l\u00f5ngad ajalooliste esemerekonstruktsioonide valmistamiseks. Mitmed magistrit\u00f6\u00f6d on kasutanud oma uurimisk\u00fcsimuste lahendamisel villakoja seadmeparki. Kojas on oma teadmisi ja oskuseid k\u00e4inud t\u00e4iendamas teiste Eesti kutse- ja k\u00f5rgkoolide tekstiili erialade \u00fcli\u00f5pilased, kes on loodud materjali kasutanud oma uurimis- ja loomet\u00f6\u00f6s.<\/p>\n<h4>Vilma villakoda t\u00e4na<\/h4>\n<p>T\u00e4naseks on Vilma villakoda:<\/p>\n<ul>\n<li><strong>\u00f5ppe- ja teaduskeskus<\/strong>, kus testitakse ja anal\u00fc\u00fcsitakse villa omadusi;<\/li>\n<li><strong>materjaliarenduse labor<\/strong>, mis toetab kohaliku villa kasutust r\u00f5iva-, sisustuse- ja tehniliste tekstiilide loomisel;<\/li>\n<li><strong>kogukondlik innovatsioonikeskus<\/strong>, mis \u00fchendab teadlased, praktikuid ja tootjad;<\/li>\n<li><strong>p\u00e4randtehnoloogiate hoidja<\/strong>, mis toetab traditsioonilisi oskusi ja viib need t\u00e4nap\u00e4evasesse konteksti.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Vilma villakoja tegevus t\u00f5endab, et kohaliku villa potentsiaal on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne nii teaduses, disainis kui ka ringmajanduses ja et taastuv, kohalik ressursikasutus saab olla Eesti kestliku tuleviku lahutamatu osa.<\/p>\n<h4>Vilma villakoja masinapark<\/h4>\n<p>T\u00dc VKA Vilma villakoja masinapark on p\u00e4rit Itaalia perefirmast Pietro Ramella &amp; C., mis on \u00fcks v\u00e4heseid v\u00e4iket\u00f6\u00f6stuslikele masinatele spetsialiseerunud firma maailmas. Masinad v\u00f5imaldavad teha poolkammt\u00fc\u00fcpi l\u00f5nga, mis on k\u00e4siketrusele k\u00f5ige ligil\u00e4hedasem villa t\u00f6\u00f6tlemise viis. Masinapark on m\u00f5eldud eelk\u00f5ige loomset p\u00e4ritolu kiudude t\u00f6\u00f6tlemiseks. Katsetusi saab teha ka teiste kiududega.<br>\nVilma Villakoda koosneb pesuk\u00f6\u00f6gist ja kolmest ruumist, kus paiknevad t\u00f6\u00f6stuslikud villa t\u00f6\u00f6tlemismasinad: villahunt, -kraas, \u2013 kamm (<em>pindrafter<\/em>), ketrusmasin, haspel ja poolija. Pesuk\u00f6\u00f6gis on kasutusel poolt\u00f6\u00f6stuslik pesumasin Electrolux W5105S, mis on \u00fchendatud kuumaveeboileriga ja kuivatuskapp Electrolux TS5121. Sujuvaks t\u00f6\u00f6ks on vajalik t\u00f6\u00f6keskkonna \u00f5huniiskuse tase 50-60 % ja temperatuur 18 kraadi.<br>\n<strong>Villahunt<\/strong>.\u00a0Villahundi t\u00f6\u00f6eesm\u00e4rgiks on teha pesemise k\u00e4igus omavahel haakunud villakiud lahti, kohevaks ja eraldada suurem osa mustusest (taimeosad, muld, liiv jne). Masinaga huntimine pole sobilik meriinole, alpakale, angoorale ja koerakarvadele.<br>\n<strong>Villakraas<\/strong>.\u00a0Masinaga saab kraasida villaloori (1m x 1m) v\u00f5i kraaslinti. Siinsed kraasid v\u00f5imaldavad kraasida 5 \u2013 20 cm pikkust kiudu, parima tulemuse saavutamiseks 7 \u2013 15 cm. Mida \u00fchtlasema pikkuse ja j\u00e4medusega on t\u00f6\u00f6deldavad kiud seda \u00fchtlasem tuleb v\u00e4lja l\u00f5nga. Kui kiud on l\u00fchemad v\u00f5i muul moel teistsuguste omadustega, tuleb neid k\u00e4idelda eraldiseisvana ja ajakulu on suurem. M\u00f5nel puhul saab kraaslinti otse kedrata, kuid l\u00f5nga\u00fchtlust ei saa garanteerida.<br>\n<strong>Kamm\u00a0(<em>Pindrafter<\/em>)<\/strong>.\u00a0Masina eesm\u00e4rk on kraaslindi eri pikkusega kiudude segamine, venitamine ja maksimaalselt \u00fchte suunda seadmine. T\u00e4nu kammimisele saab siin valmistada poolkamml\u00f5nga, mis v\u00f5rreldes kraasl\u00f5ngaga on siledam ja tugevam. Vastavalt kiuomadustele toimub kammimine samuti erinevalt. V\u00e4listatud on tolmused kiud.<br>\n<strong>Ketrusmasin<\/strong>.\u00a0Ketrusmasin v\u00f5imaldab korraga kedrata 24-heidelindist l\u00f5nga ja samapalju korrutada. Ketrusmasin on elektrooniliselt seadistatav, mis annab v\u00f5imaluse erinevate omadustega l\u00f5ngade valmistamiseks (j\u00e4medus, keerusuund, kordsus).<br>\nValminud l\u00f5nga saab masinate abil\u00a0<strong>vihtideks<\/strong>\u00a0teha (6 tk) v\u00f5i papist koonuse peale \u00fcmber\u00a0<strong>poolida<\/strong>\u00a0(4 tk).<\/p>\n<div data-olk-copy-source=\"MessageBody\"><\/div>\n<p><strong>Kontaktid:<\/strong><br>\nAstri Kaljus \u2013 astri.kaljus@ut.ee<br>\nDiana Tuuli<br>\nAve Matsin<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"2560\" height=\"1920\" class=\"alignnone wp-image-27\" style=\"height: 400px; width: 533px;\" title=\"Vilma villakoja seadmed. Foto autor Astri Kaljus.\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/591\/astri02-scaled.jpg\" alt=\"Vilma villakoja seadmed. Foto Craft Campi pildipangast.\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/591\/astri02-scaled.jpg 2560w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/591\/astri02-300x225.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/591\/astri02-1024x768.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/591\/astri02-768x576.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/591\/astri02-1536x1152.jpg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/591\/astri02-2048x1536.jpg 2048w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/591\/astri02-1920x1440.jpg 1920w\" sizes=\"auto, (max-width: 2560px) 100vw, 2560px\"><br>\nVilma villakoja seadmed. Foto autor Astri Kaljus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Vilma villakoda \u2013 kestliku materjalikasutuse ja villauuringute keskus Tartu \u00dclikooli Viljandi kultuuriakadeemia Vilma villakoda on alates 2016. aastast olnud \u00fcks olulisemaid keskusi Eestis, kus uuritakse ja arendatakse kohaliku lambavilla teadmistep\u00f5hist kasutamist. Villakoja t\u00f6\u00f6 p\u00f5hineb veendumusel, et kohalik vill on v\u00e4\u00e4rtuslik, &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-13","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestivill\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestivill\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestivill\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestivill\/wp-json\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestivill\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestivill\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":122,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestivill\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13\/revisions\/122"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestivill\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}