{"id":4,"date":"2024-04-04T06:15:14","date_gmt":"2024-04-04T03:15:14","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestimullad\/muld-ja-inimene\/"},"modified":"2024-04-04T06:15:27","modified_gmt":"2024-04-04T03:15:27","slug":"muld-ja-inimene","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestimullad\/muld-ja-inimene\/","title":{"rendered":"Muld ja inimene"},"content":{"rendered":"<p>\n\t<b>Milles seisneb mulla t\u00e4htsus inimesele?<\/b>\n<\/p>\n<p>\n\t\u2013 Muld, olles maapinna pealmiseks kihiks on enamikul maismaast inimtegevuse materiaalseks aluseks, millel inimene liigub, t\u00f6\u00f6tab, \u00fches\u00f5naga elab. Siit peab muidugi v\u00e4lja arvama alad, kus inimene on mulla h\u00e4vitanud.\n<\/p>\n<p>\n\t\u2013 Edasi on muld inimesele v\u00e4ga oluline kui p\u00f5llu- ja metsamajanduse \u00fcks p\u00f5hiline tootmisvahend. Ilma viimaseta on v\u00f5imatu inimesele ja p\u00f5llumajanduslikule loomakasvatusele vajalike taimekasvatussaaduste ning t\u00f6\u00f6stusele puitmaterjali saamine. Selle juures on muld \u00fchtlasi inimt\u00f6\u00f6\u00a0objektiks, mille tulemusena k\u00f5rgema saagi saamiseks muudetakse selle omadusi kultuuridele paremate kasvutingimuste loomise suunas. Siia kuuluvad muldade v\u00e4etamine, kuivendamine, lupjamine jt. t\u00f6\u00f6d.\n<\/p>\n<p>\n\t\u2013 Muld v\u00f5ib otseselt m\u00f5jutada inimese tervislikku seisundit. Kui mullas on m\u00f5ningate ainete puudus leiab see peegeldust l\u00e4bi taimse toidu inimeste ja loomade arengus ja kasvus. N\u00e4iteks kaltsiumi v\u00e4hesus v\u00f5i puudumine p\u00f5hjustab luustiku ebanormaalset arengut (rahhiiti), joodi puudus struumat, arseeni \u00fclek\u00fcllus kutsub esile m\u00fcrgituse jne.\n<\/p>\n<p>\n\t\u2013 Eriti minevikus, aga v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral ka kaasajal on muld inimkonna pr\u00fcgikastiks, aidates mineraliseeruda mitmesugustel maapinnale kogunevatel orgaanilisi aineid sisaldavatel olmej\u00e4\u00e4tmetel ja h\u00e4vitades haigusttekitavaid mikroorganisme. Viimaste hulgas leidub aga ka selliseid, mis mulla kaudu just levivad (teetanus) v\u00f5i s\u00e4ilivad siin mituk\u00fcmmend aastat eluj\u00f5ulistena (siberi katk).\n<\/p>\n<p>\n\t\u2013 K\u00f5ige eeltoodu k\u00f5rval on inimene oma tegevusega muldade omadusi ja kogu muldkatet suurtel aladel kahjulikus suunas m\u00f5jutanud. P\u00f5llumajanduses v\u00e4ljendub see mulla erosioonile \u2013 \u00e4rauhtumisele kaasaaitamises, mulla v\u00e4ljakurnamises v\u00f5i \u00fclev\u00e4etamises, taimekaitsevahenditega keemilises saastamises jne. Maavarade, eelk\u00f5ige p\u00f5levkivi, karj\u00e4\u00e4riviisilisel kaevandamisel ja ehitustegevuses toimub suurtel aladel mulla t\u00e4ielik h\u00e4vitamine ning maapinna katmine kruusa, liiva, asfaldi, betooni v\u00f5i teiste materjalidega v\u00f5i hoopis hoonestamine. T\u00f6\u00f6stus p\u00f5hjustab ulatuslikku keemilist saastamist mitmesuguste ainetega. Toodud n\u00e4ited ei haara aga kaugeltki veel kogu inimese negatiivset m\u00f5ju mullale.\n<\/p>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"449\" height=\"170\" class=\"alignnone wp-image-27\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/439\/maasik1.jpg\" title=\"maasik1.jpg\" alt=\"maasikad\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/439\/maasik1.jpg 449w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/439\/maasik1-300x114.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 449px) 100vw, 449px\"><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Milles seisneb mulla t\u00e4htsus inimesele? \u2013 Muld, olles maapinna pealmiseks kihiks on enamikul maismaast inimtegevuse materiaalseks aluseks, millel inimene liigub, t\u00f6\u00f6tab, \u00fches\u00f5naga elab. Siit peab muidugi v\u00e4lja arvama alad, kus inimene on mulla h\u00e4vitanud. \u2013 Edasi on muld inimesele v\u00e4ga &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-4","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestimullad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestimullad\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestimullad\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestimullad\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestimullad\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestimullad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":119,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestimullad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4\/revisions\/119"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestimullad\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}