{"id":21,"date":"2024-04-04T06:15:16","date_gmt":"2024-04-04T03:15:16","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestimullad\/mulla-talitlus\/"},"modified":"2024-04-04T06:15:26","modified_gmt":"2024-04-04T03:15:26","slug":"mulla-talitlus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestimullad\/mulla-talitlus\/","title":{"rendered":"Mulla talitlus (tegevus) looduses"},"content":{"rendered":"<p>\n\t<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestimullad\/avaleht\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestimullad\/avaleht\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Mulla<\/a><font face=\"Arial\"><font style=\"medium;font-style:normal;font-weight:400;letter-spacing:normal;text-align:start;text-indent:0px;text-transform:none\">\u00a0t\u00e4htsaimaks talitluseks, selle kogu maismaad haaravaks globaalseks funktsiooniks, on\u00a0<b>taimede varustamine<\/b>\u00a0nende kasvuks ja arenguks vajalike mineraalsete, st maakoore kivimeist p\u00e4rinevate toiteelementide ja atmosf\u00e4\u00e4rist tuleva veega. Mineraalsed toiteelemendid nn biogeensed elemendid vabanevad kivimitest geoloogiliste ja mullaprotsesside kaastegevusel nende murenemise k\u00e4igus. Siia kuuluvad\u00a0<b>fosfor<\/b>,\u00a0<b>kaalium<\/b>,\u00a0<b>kaltsium<\/b>,\u00a0<b>magneesium<\/b>\u00a0ja m\u00f5ned teised ning v\u00e4ga v\u00e4ikeses koguses tarbitavad\u00a0<b>mikroelemendid<\/b>. Ka eri allikatest p\u00e4rinev\u00a0<b>l\u00e4mmastik<\/b>\u00a0saabub taimedesse enamuses mulla kaudu. Taimkate koos p\u00e4ikeselt tuleva kiirgusenergia ja atmosf\u00e4\u00e4rist saadava s\u00fcsihappegaasiga moodustab fotos\u00fcnteesi k\u00e4igus sellest orgaanilise aine, mis on aluseks kogu taime- ja loomariigile. Viimasele kas otseselt taime- ja k\u00f5igetoidulistele s\u00f6\u00f6gina v\u00f5i kaudselt loomatoidulistele eluallikana. Sellega kindlustab muld \u00fche tegurina elu p\u00fcsimise Maal. Kokkuv\u00f5tlikult nimetatakse neid talitlusi\u00a0<\/font><\/font><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestimullad\/mulla-viljakus-0\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestimullad\/mulla-viljakus-0\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">mulla viljakuseks<\/a><font face=\"Arial\"><font style=\"medium;font-style:normal;font-weight:400;letter-spacing:normal;text-align:start;text-indent:0px;text-transform:none\">, mida saab lihtsamalt v\u00e4ljendada mulla v\u00f5imes anda taimesaake v\u00f5i t\u00e4psemalt bioproduktsiooni.<\/font><\/font>\n<\/p>\n<p style=\"text-align:start\">\n\t<span><span style=\"color:#000000\"><span><span style=\"font-style:normal\"><span><span><span style=\"font-weight:400\"><span style=\"letter-spacing:normal\"><span><span style=\"text-transform:none\"><span><span><span><span><span><font face=\"Arial\">Peale taimede ja loomade surma lagundatakse nendest mulda ladestuv orgaaniline aine mikroorganismide poolt kas mineraalaineteks v\u00f5i moodustub lagundumise k\u00e4igus uusi p\u00fcsivamaid \u00fchendeid, mida nimetatakse mulla huumusaineteks. Tekib pidev toiteelementide ringe\u00a0<b>taimede ja mulla vahel<\/b>, kus t\u00e4ielikult mineraliseeruvad ained kasutatakse kohe uuesti \u00e4ra taimede poolt, huumusained aga moodustavad pikemaaegse aeglaselt vabaneva toitainete varu.\u00a0<b>Huumusesisaldus<\/b>\u00a0on p\u00f5hiline mullaviljakuse tunnus ja selle hindamise alus.<\/font><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><br><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"300\" height=\"182\" class=\"alignnone wp-image-53\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/439\/earthworm_large.jpg\" title=\"earthworm_large.jpg\" alt=\"vihmauss\"><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mulla\u00a0t\u00e4htsaimaks talitluseks, selle kogu maismaad haaravaks globaalseks funktsiooniks, on\u00a0taimede varustamine\u00a0nende kasvuks ja arenguks vajalike mineraalsete, st maakoore kivimeist p\u00e4rinevate toiteelementide ja atmosf\u00e4\u00e4rist tuleva veega. Mineraalsed toiteelemendid nn biogeensed elemendid vabanevad kivimitest geoloogiliste ja mullaprotsesside kaastegevusel nende murenemise k\u00e4igus. Siia kuuluvad\u00a0fosfor,\u00a0kaalium,\u00a0kaltsium,\u00a0magneesium\u00a0ja &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-21","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestimullad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/21","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestimullad\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestimullad\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestimullad\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestimullad\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestimullad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/21\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":102,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestimullad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/21\/revisions\/102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestimullad\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}