{"id":17,"date":"2024-04-04T06:15:15","date_gmt":"2024-04-04T03:15:15","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestimullad\/ehitus\/"},"modified":"2024-04-04T06:15:26","modified_gmt":"2024-04-04T03:15:26","slug":"ehitus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestimullad\/ehitus\/","title":{"rendered":"Mulla ehitus"},"content":{"rendered":"<p>\n\tMullaprotsesside toimimise tulemusena jaguneb muld vertikaall\u00e4bil\u00f5ikes \u00fcksteise peal lasuvateks erineva koosseisu ja v\u00e4rvusega kihtideks, mida nimetatakse\u00a0<b>mulla horisontideks<\/b>. Neid t\u00e4histatakse ladina t\u00e4htedega. Eesti muldades on t\u00e4htsamad allj\u00e4rgnevad:\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\t<b>I<\/b>\u00a0Mullad, kus p\u00f5hjavesi paikneb s\u00fcgaval (<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestimullad\/automorfsed\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestimullad\/automorfsed\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">automorfsed mullad<\/a>)\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<b>II<\/b>\u00a0Mullad, kus p\u00f5hjavesi ulatub mulla alumistesse horisontidesse v\u00f5i maapinnale (<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestimullad\/hydromorf\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestimullad\/hydromorf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">poolh\u00fcdromorfsed ja h\u00fcdromorfsed mullad<\/a>)\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\tMulla vertikaalses l\u00e4bil\u00f5ikes esinevad horisondid nende lasuvuse j\u00e4rjekorras, moodustades mulla profiili (n\u00e4it. A-B-C v\u00f5i A-E-B-C). Horisontide arv on eri muldadel erinev, olenevalt mulla lahtekivimi koostisest ja mullaprotsessidest. Eestis on neid enamasti 2-5. Mulla \u00fcldine t\u00fcsedus, mida need horisondid haaravad (mullat\u00fcsend) ulatub m\u00f5nek\u00fcmnest sentimeetrist kuni pooleteise meetrini, olles \u00f5hem P\u00f5hja-Eestis ja t\u00fcsedam Kesk- ja L\u00f5una-Eestis.<br><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"243\" height=\"360\" class=\"alignnone wp-image-49\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/439\/ultalf.jpg\" title=\"ultalf.jpg\" alt=\"ehitus\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/439\/ultalf.jpg 243w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/439\/ultalf-203x300.jpg 203w\" sizes=\"auto, (max-width: 243px) 100vw, 243px\"><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mullaprotsesside toimimise tulemusena jaguneb muld vertikaall\u00e4bil\u00f5ikes \u00fcksteise peal lasuvateks erineva koosseisu ja v\u00e4rvusega kihtideks, mida nimetatakse\u00a0mulla horisontideks. Neid t\u00e4histatakse ladina t\u00e4htedega. Eesti muldades on t\u00e4htsamad allj\u00e4rgnevad: \u00a0 \u00a0 I\u00a0Mullad, kus p\u00f5hjavesi paikneb s\u00fcgaval (automorfsed mullad) II\u00a0Mullad, kus p\u00f5hjavesi ulatub mulla &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-17","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestimullad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestimullad\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestimullad\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestimullad\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestimullad\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=17"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestimullad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":114,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestimullad\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17\/revisions\/114"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestimullad\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=17"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}