{"id":29,"date":"2024-04-04T02:58:57","date_gmt":"2024-04-03T23:58:57","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/korrektne-sonakasutus\/"},"modified":"2024-04-12T12:03:10","modified_gmt":"2024-04-12T09:03:10","slug":"korrektne-sonakasutus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/korrektne-sonakasutus\/","title":{"rendered":"5.5. Korrektne s\u00f5nakasutus"},"content":{"rendered":"

Kuigi eesti kirjakeel on \u00fcsna stabiilne, on viimasel ajal tulnud juurde selliseid keelendeid\/ konstruktsioone v\u00f5i nihkunud s\u00f5na t\u00e4hendused (peamiselt inglise keele m\u00f5jul!), mille omandamine \u2013 v\u00f5i vastupidi \u2013 millest hoidumine n\u00f5uab t\u00e4helepanu ja meeldej\u00e4tmist.<\/p>\n

Nii kiputakse liigkasutama t\u00fchjav\u00f5itu s\u00f5nu (nt antud, vastav, poolt, k\u00e4igus, hetk, hetkel, momendil, reeglina, t\u00f5sine, t\u00e4na, suunatud, paika panema, omama), <\/em>mis h\u00e4gustavad lause m\u00f5tet v\u00f5i ei vasta hea stiili n\u00f5uetele (Hennoste, 2000). Kontekstist s\u00f5ltuvalt soovitatakse nende asemel selgemaid ja t\u00e4psemaid v\u00e4ljendeid, vajaduse korral lauset \u00fcmber s\u00f5nastades.<\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n
HALB<\/strong><\/td>\n<\/td>\nPAREM<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n
esitada antud<\/strong> dokument<\/td>\n<\/td>\nesitada dokument, esitada see\/ asjakohane\/ vajalik dokument<\/td>\n<\/tr>\n
dokumendi riisumine on toime pandud kohtualuse poolt<\/strong><\/td>\n<\/td>\n1) dokumendi riisus kohtualune
2) kohtualune on toime pannud dokumendi riisumise<\/td>\n<\/tr>\n
ligi aasta kestnud uuringu k\u00e4igus<\/strong><\/td>\n<\/td>\nligi aasta kestnud uuringu ajal<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n
\u00fcle 700 eesti \u00fcli\u00f5pilase \u00f5pib hetkel<\/strong> erinevates v\u00e4lismaa \u00fclikoolides<\/td>\n<\/td>\npraegu<\/strong> \u00f5pib mitmes v\u00e4lismaa \u00fclikoolis \u00fcle 700 eesti \u00fcli\u00f5pilase<\/td>\n<\/tr>\n
reeglina<\/strong> on taolised<\/strong> abielud praktiliselt v\u00f5rdse orjusega<\/td>\n<\/td>\n\u00fcldiselt\/ \u00fcldjuhul\/ tavaliselt\/ enamasti<\/strong> on sellised<\/strong> abielud peaaegu v\u00f5rdsed orjusega<\/td>\n<\/tr>\n
t\u00f5sine<\/strong> k\u00fcsimus on t\u00f5statunud presidendi ette<\/td>\n<\/td>\npresidendi ette on t\u00f5usnud raske<\/strong> k\u00fcsimus<\/td>\n<\/tr>\n
ettev\u00f5tte plaanid on paika pandud\/ maha pandud\/ maha m\u00e4rgitud<\/strong><\/td>\n<\/td>\nettev\u00f5tte plaanid on kavandatud<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n
ma ei oma<\/strong> ettekujutust sellest t\u00f6\u00f6st<\/td>\n<\/td>\nmul ei ole<\/strong> ettekujutust sellest t\u00f6\u00f6st<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

Kasulikke n\u00f5uandeid, milliseid s\u00f5nu ja v\u00e4ljendeid eelistada ning milliseid v\u00e4ltida, pakub ka H. M\u00e4ekivi artiklis \u201cMoes\u00f5nad\u201d<\/strong> (2004), aadressil http:\/\/www.emakeeleselts.ee\/omakeel\/2004_2\/Maekivi.pdf<\/a>.<\/p>\n

\n
Loe lisaks!<\/span><\/h6>\n
    \n
  1. \n
    Kerge, K. (2009). Kas ja kus kasutada isikulist poolt<\/em>-konstruktsiooni? Oma Keel<\/em>, 1, 52-55.<\/h6>\n<\/li>\n
  2. \n
    Nemvalts, P. (2008). V\u00f5\u00f5rastav eesti keel. Oma Keel<\/em>, 2, 39-42.<\/h6>\n<\/li>\n
  3. \n
    <\/span><\/span>Raadik, M. (2002). Siseriiklik <\/em>ja riigisisene<\/em>. Oma Keel<\/em>, 2, 58-61, aadressil http:\/\/www.emakeeleselts.ee\/omakeel\/2002_2\/Raadik.pdf<\/a><\/h6>\n<\/li>\n
  4. \n
    Uusp\u00f5ld, E. (2002). \u00d5petusi ja harjutusi algajale keeletoimetajale.<\/em> Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus.<\/h6>\n<\/li>\n<\/ol>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Kuigi eesti kirjakeel on \u00fcsna stabiilne, on viimasel ajal tulnud juurde selliseid keelendeid\/ konstruktsioone v\u00f5i nihkunud s\u00f5na t\u00e4hendused (peamiselt inglise keele m\u00f5jul!), mille omandamine \u2013 v\u00f5i vastupidi \u2013 millest hoidumine n\u00f5uab t\u00e4helepanu ja meeldej\u00e4tmist. Nii kiputakse liigkasutama t\u00fchjav\u00f5itu s\u00f5nu (nt …<\/p>\n","protected":false},"author":89,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-29","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/29","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/users\/89"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=29"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/29\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":146,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/29\/revisions\/146"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=29"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}