{"id":27,"date":"2024-04-04T02:58:57","date_gmt":"2024-04-03T23:58:57","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/side-ja-mottekriips\/"},"modified":"2024-04-12T12:07:15","modified_gmt":"2024-04-12T09:07:15","slug":"side-ja-mottekriips","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/side-ja-mottekriips\/","title":{"rendered":"5.3. Side- ja m\u00f5ttekriips"},"content":{"rendered":"

Kuigi arvutikirjas tekstide puhul ei j\u00e4rgita sageli korrektset side- ja m\u00f5ttekriipsu kasutamist, on neil kirjavahem\u00e4rkidel t\u00e4ita erinev funktsioon.<\/span><\/p>\n

I. <\/strong>Nii on sidekriips <\/strong>seotud s\u00f5nade kokku- ja lahkukirjutamisega, aga ka teksti stiiliga (nt lugemist h\u00f5lbustav<\/em> sidekriips). Kasulikke n\u00f5uandeid enim probleeme tekitavate sidekriipsu kasutamise juhtude kohta jagab T. Leemets artiklis \u201cKas siia k\u00e4ib sidekriips?\u201d <\/strong>(2005): http:\/\/www.emakeeleselts.ee\/omakeel\/2005_2\/06.pdf<\/a>.<\/p>\n

Suhteliselt uus n\u00e4htus eesti keeles on ad-hoc<\/em>-liits\u00f5na ehk ahelliits\u00f5na, <\/strong>mis v\u00f5ib \u00fcheks tervikuks siduda mis tahes s\u00f5nakombinatsioonid, nt aega-k\u00fcll-meeleolu, keelan-k\u00e4sin-stiil (Leemets, 2014). Kokku on lepitud, kuidas selliseid liitumeid (Erelt, 2015) eesti keeles vormistada: sidekriips pannakse k\u00f5igi t\u00e4iendosa s\u00f5nade, samuti t\u00e4iendosa ja p\u00f5his\u00f5na vahele. Ad-hoc-<\/em>liits\u00f5na r\u00f5hutab, et tervikuks on seotud juhuslik s\u00f5nakombinatsioon (st \u201cselleks puhuks\u201d).<\/p>\n\n

II. M\u00f5ttekriipsu kasutatakse:<\/strong>
1) koondlauses kokkuv\u00f5tva s\u00f5na ees;<\/strong><\/p>\n

N\u00e4ide 1. <\/em>Tabelid, joonised, skeemid \u2013 k\u00f5ik esitati magistrit\u00f6\u00f6 lisas.<\/p>\n

2) emfaatilise m\u00e4rgina koma asemel <\/strong>pikema pausi v\u00f5i r\u00f5hutatud s\u00f5na\/ lauseosa esilet\u00f5stmiseks;<\/strong><\/p>\n

N\u00e4ide 2.<\/em> Iga positsiooni jaoks on oma roll \u2013 kogum ettekirjutatud, kindlaks m\u00e4\u00e4ratud k\u00e4itumismalle, mida iga\u00fcks oma positsioonis t\u00e4idab.<\/p>\n

M\u00f5ttekriipsu kasutuses on tekitanud k\u00fcsimusi nii kriipsu pikkus<\/strong> kui ka asukoht lauses<\/strong>. Nii kasutatakse arvutikirjas l\u00fchikest ja pikka m\u00f5ttekriipsu (m\u00e4rgid \u2013 ja \u2014 on m\u00f5lemad m\u00f5ttekriipsud), kuid\u00a0m\u00f5ttekriipsu pikkuste eristamine ei ole \u00f5igekirjak\u00fcsimus (Mund, 2009). Samuti v\u00f5ib m\u00f5ttekriips asuda nii rea alguses kui ka l\u00f5pus, rangema vormistuse puhul rea l\u00f5pus. Nii on ladusam lugeda.<\/p>\n

\u00dcksikasjalikumalt k\u00e4sitletakse m\u00f5ttekriipsu kasutamist \u201cEesti keele k\u00e4siraamatus\u201d <\/strong>(Erelt, Erelt, & Ross, 2007) (vt peat\u00fckk \u201cKirjavahem\u00e4rkide kokkuv\u00f5te\u201d<\/strong>), <\/strong>aadressil http:\/\/www.eki.ee\/books\/ekk07\/<\/a>. M\u00e4rkide kasutuse tekstis v\u00f5tab vaatluse alla ka Argo Mund\u00a0 ajakirja Oma Keel<\/strong> artiklis \u201cVahem\u00e4rgin\u00f5uandeid\u201d<\/strong> (2009), aadressil http:\/\/keeleabi.eki.ee\/pdf\/ks5_079.pdf<\/a>.<\/p>\n

\n
<\/span>Loe lisaks!<\/h6>\n
    \n
  1. Leemets, T. (2014). Mida-neist-arvata-k\u00fcsimus. Ahelliits\u00f5and. Oma Keel, 2. K\u00fclastatud aadressil http:\/\/keeleabi.eki.ee\/pdf\/ks5_119.pdf<\/a><\/li>\n
  2. \n
    Mund. A. (2003). Vahel on koma ka ja<\/em> ees. Oma Keel,<\/em> 1, 50-54.<\/h6>\n<\/li>\n
  3. \n
    Mund, A. & Raadik, M. (2006). Selge(ma)ks saada mitte k\u00e4ega l\u00fc\u00fca. Oma Keel, <\/em>1, 25-38.<\/h6>\n<\/li>\n<\/ol>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Kuigi arvutikirjas tekstide puhul ei j\u00e4rgita sageli korrektset side- ja m\u00f5ttekriipsu kasutamist, on neil kirjavahem\u00e4rkidel t\u00e4ita erinev funktsioon. I. Nii on sidekriips seotud s\u00f5nade kokku- ja lahkukirjutamisega, aga ka teksti stiiliga (nt lugemist h\u00f5lbustav sidekriips). Kasulikke n\u00f5uandeid enim probleeme tekitavate …<\/p>\n","protected":false},"author":89,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-27","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/27","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/users\/89"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=27"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/27\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":159,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/27\/revisions\/159"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=27"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}