{"id":20,"date":"2024-04-04T02:58:57","date_gmt":"2024-04-03T23:58:57","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/veaohtlikke-luhendeid\/"},"modified":"2024-04-04T02:59:06","modified_gmt":"2024-04-03T23:59:06","slug":"veaohtlikke-luhendeid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/veaohtlikke-luhendeid\/","title":{"rendered":"Veaohtlikke l\u00fchendeid"},"content":{"rendered":"

M\u00f5nede l\u00fchendamise p\u00f5him\u00f5tete vastu eksitakse sagedamini ja osa s\u00f5nu kiputakse ikka ja j\u00e4lle valesti l\u00fchendama. Allpool vaadeldakse olulisemaid veaohtlikke l\u00fchendeid (Erelt, 2005; Rehemaa, 2006; Uusp\u00f5ld, 2008).<\/span><\/p>\n

I. Punkti kasutamine l\u00fchendites<\/h5>\n

1. Kuigi p\u00f5hireegli kohaselt ei ole tarvis \u00fcldkasutatavate ja v\u00e4iket\u00e4htl\u00fchendite l\u00f5ppu punkti panna <\/strong>(dr \u2013 doktor, vt \u2013 vaata)<\/em>, on punkti kasutamine kohustuslik siis, kui punktita l\u00fchend teeb tekstist arusaamise keeruliseks v\u00f5i l\u00fchend langeb kokku m\u00f5ne eestikeelse s\u00f5na ja silbiga.<\/span><\/p>\n

N\u00e4ide1.<\/em><\/span><\/p>\n

k.a \u2013 k\u00e4esoleval aastal
s.a \u2013 sel aastal
p.o \u2013 peab olema
v.a \u2013 v\u00e4<\/span>ga austatud<\/p>\n

2. Liits\u00f5na l\u00fchendamisel <\/strong>kasutatakse s\u00f5naosade piiril sidekriipsu<\/strong>, nt e-post<\/em> (elektronpost), Lad-Am\u00a0<\/em>(Ladina-Ameerika), aga ka n-\u00f6 <\/em>(nii-\u00f6elda), v-o<\/em> (v\u00f5ib-olla).<\/span><\/p>\n

II. L\u00fchendite k\u00e4\u00e4namine<\/h5>\n

1. K\u00e4\u00e4namisel lisatakse l\u00fchendile k\u00e4\u00e4ndel\u00f5pp <\/strong>v\u00f5i mitmuse tunnus sidekriipsu abil,<\/strong> nt lk-l<\/em> (lehek\u00fcljel), nr-tega<\/em> (numbritega), a-il <\/em>(aastail) 2000-2005. Punkti l\u00fchendi l\u00f5ppu ei panda<\/strong>. Selguse huvides v\u00f5ib m\u00e4rkida \u00e4ra ka t\u00fcvevokaali, kui viimane t\u00e4ht l\u00fchendis h\u00e4\u00e4ldub kaash\u00e4\u00e4likuna, nt HTM-iga\u00a0<\/em>[emm], ERR-ile <\/em>[err], aga RMK-le<\/em> [kaa].<\/p>\n

2. Suurt\u00e4htl\u00fchendis v\u00f5ib sidekriipsu <\/strong>soovi korral ka \u00e4ra j\u00e4tta<\/strong>.<\/p>\n

N\u00e4ide 2.<\/em><\/span><\/p>\n

ELi otsused
\u00d5Si j\u00e4rgi
elab LAVis<\/span><\/p>\n

Eriti sobib sidekriipsuta k\u00e4\u00e4ndel\u00f5pu v\u00f5i mitmuse tunnuse lisamine s\u00f5nana loetavate l\u00fchendite puhul.<\/p>\n

N\u00e4ide 3.<\/em><\/span><\/p>\n

REKKi aruanne
ROKi otsus
esilinastus TARTUFFil<\/p>\n

III. Sobimatud l\u00fchendid<\/h5>\n

1. Stiililistel kaalutlustel tuleks teatud s\u00f5nade l\u00fchendamist v\u00e4ltida<\/strong>. Nii ei ole sobiv l\u00fchendada<\/strong> EV president<\/em>, EV valitsus, EV aastap\u00e4ev, EV siseminister<\/em> v\u00f5i EV kaitsekontseptsioon<\/em>. Olenevalt kontekstist tuleb EV <\/em>asemel kirjutada kas Eesti Vabariigi<\/em> v\u00f5i riigi <\/em>v\u00f5i \u00fcldse riik nimetamata j\u00e4tta (nt president<\/em>) (Erelt, Erelt, & Ross, 2007).<\/span><\/p>\n

2. Sobimatu <\/strong>on kasutada <\/span>ka euro asemel rahvusvahelist valuuta\u00fchikut EUR<\/em>.<\/span><\/p>\n

\n\n\n\n
\"pliiats.png\"<\/td>\n\n

Leia j\u00e4rgmistele s\u00f5nadele ja s\u00f5na\u00fchenditele sobivad l\u00fchendid.<\/strong><\/p>\n

<\/p>\n

\n<\/p>

\n