{"id":19,"date":"2024-04-04T02:58:57","date_gmt":"2024-04-03T23:58:57","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/luhendid-tekstis\/"},"modified":"2024-04-12T12:03:45","modified_gmt":"2024-04-12T09:03:45","slug":"luhendid-tekstis","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/luhendid-tekstis\/","title":{"rendered":"4.1. L\u00fchendid tekstis"},"content":{"rendered":"

L\u00fchendamise peamine eesm\u00e4rk on hoida kokku ruumi ja v\u00e4ltida tekstis sageli esinevate s\u00f5nade v\u00e4ljakirjutamist. Samas tuleb alati meeles pidada, et lugeja peab l\u00fchenditest \u00fcheselt aru saama.<\/p>\n

Nii eristatakse kahesuguseid l\u00fchendeid:<\/p>\n

    \n
  1. \u00fcldkasutatavad l\u00fchendid<\/strong>, mida kasutavad k\u00f5ik kirjutajad ja millel on arusaadavuse huvides kokkuleppeline kuju;<\/li>\n
  2. konkreetses tekstis <\/strong>(raamatus vm kirjutises) kasutatavad l\u00fchendid<\/strong>, mille sisu avatakse esmakordsel esinemisel tekstis.<\/li>\n<\/ol>\n

    P\u00e4ritolu j\u00e4rgi<\/strong> saab eristada n\u00e4iteks eestikeelseid ja inglise keelest laenatud l\u00fchendeid (Leemets, 2015). Ingliskeelsete l\u00fchendite puhul on kasutusel nii algkujulisi l\u00fchendeid (OECD = Organization for Economic Co-operation and Development)<\/em> kui ka t\u00f5lked (GMO = geenmuundatud organism).<\/em><\/p>\n

    Olemuselt ja stiililt on l\u00fchendid argised ning neid ei soovitata kasutada pidulikus ja ametlikus tekstis v\u00f5i pealkirjades (Erelt, 2005; Hirsj\u00e4rvi, Remes, & Sajavaara, 2005). N\u00e4iteks, rahvusvahelistes lepingutes kasutatakse lepingupoolte t\u00e4isnimetusi: Ameerika \u00dchendriigid, Egiptuse Araabia Vabariik<\/em>, mitte USA ega EAV<\/em>. Kuna v\u00e4ljakirjutamine on viisakam kui l\u00fchendamine, ei soovitata au- v\u00f5i t\u00e4nukirjas l\u00fchendada ka tiitleid, nt dir <\/em>\u2013 direktor <\/em>(Erelt, Erelt, & Ross, 2007).<\/p>\n

    S\u00f5nade l\u00fchendusviisist<\/strong> l\u00e4htuvat jaotust illustreerib j\u00e4rgmine tabel.<\/p>\n\n\n\n\n\n\n
    <\/td>\n\u00a0\u00a0<\/strong><\/td>\nV\u00e4iket\u00e4htl\u00fchend<\/strong><\/td>\n\u00a0\u00a0<\/strong><\/td>\nSuurt\u00e4htl\u00fchend<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n
    Algust\u00e4htl\u00fchend<\/strong><\/td>\n<\/td>\na, l<\/td>\n<\/td>\nR, T\u00dc, AS<\/td>\n<\/tr>\n
    Katkendl\u00fchend<\/strong><\/td>\n<\/td>\ntr, \u00f5pil, t\u00e4n<\/td>\n<\/td>\nLad-Am<\/td>\n<\/tr>\n
    Valikt\u00e4htl\u00fchend<\/strong><\/td>\n<\/td>\nnt, lp, skp, s.o, k.a<\/td>\n<\/td>\nENE, SEJ, TV<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

    P\u00f5hireeglid<\/strong><\/p>\n

      \n
    1. Suurt\u00e4htl\u00fchendi l\u00f5ppu ega vahele punkti ei panda (T\u00dc, TL\u00dc)<\/em>. V\u00e4iket\u00e4htl\u00fchendis pannakse punkt siis, kui l\u00fchend langeb kokku m\u00f5ne eestikeelse s\u00f5naga (s.a, k.a)<\/em>.<\/li>\n
    2. Liits\u00f5na l\u00fchendamisel s\u00e4ilib sidekriips ka l\u00fchendis (P-Jaagupi, V-Nigula)<\/em>.<\/li>\n
    3. V\u00e4iket\u00e4htl\u00fchendid loetakse v\u00e4lja nende taga peituvate s\u00f5nadena.<\/li>\n
    4. Suurt\u00e4htl\u00fchendid h\u00e4\u00e4ldatakse t\u00e4hthaaval ehk initsialismina (O\u00dc, \u00dcRO, IMF, CV<\/em>) v\u00f5i loetakse kokku s\u00f5nana ehk akron\u00fc\u00fcmina (NATO, FIE, EMO).<\/em><\/li>\n
    5. Homon\u00fc\u00fcmsete akron\u00fc\u00fcmide v\u00e4ltimiseks samas valdkonnas lisatakse m\u00f5nikord l\u00fchendisse v\u00e4iket\u00e4hti (RE = riigiettev\u00f5te, RdE = rendiettev\u00f5te).<\/em><\/li>\n
    6. K\u00e4\u00e4ndel\u00f5pp lisatakse v\u00e4iket\u00e4htl\u00fchendile l\u00e4bi sidekriipsu (lk-l<\/em>), suurt\u00e4htl\u00fchendis v\u00f5ib sidekriipsu ka \u00e4ra j\u00e4tta (USAsse)<\/em>.<\/li>\n
    7. Osa suurt\u00e4htl\u00fchendeid k\u00e4sitatakse omaette s\u00f5nana (UNESCO ~ Unesco, AIDS ~ aids, UFO ~ ufo).<\/em><\/li>\n
    8. Ladinakeelseid l\u00fchendeid k\u00e4sitatakse tsitaadina (P.S. \u00b4post scriptum\u00b4 A.D. \u00b4Anno Domini\u00b4).<\/em><\/li>\n
    9. Isikunimedes v\u00f5ib nimet\u00e4hed kirjutada ilma punktita (J.V.V. ~ JVV)<\/em>; ainult esit\u00e4hte l\u00fchendades on soovitav panna punkt (E. Vilde, T-R. Viitso).<\/em><\/li>\n<\/ol>\n

      P\u00f5hjalikumat k\u00e4sitlust l\u00fchendite m\u00e4rkimisest ja h\u00e4\u00e4ldamisest pakub T. Leemets artiklis \u201cL\u00fchendid igap\u00e4evasuhtluses\u201d<\/strong> (2015), aadressil http:\/\/keeleabi.eki.ee\/pdf\/ks5_158.pdf<\/a>. \u00dclevaate initsialismide ja akron\u00fc\u00fcmide h\u00e4\u00e4ldamisest leiab S. Vare 2014. aasta artiklist \u201cL\u00fchendamise ja l\u00fchends\u00f5nade fenomenist eesti keeles\u201d<\/strong>.<\/p>\n\n

      <\/p>

      \n
      \n

      \n