{"id":15,"date":"2024-04-04T02:58:56","date_gmt":"2024-04-03T23:58:56","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/uldised-pohimotted-1\/"},"modified":"2024-04-12T12:13:58","modified_gmt":"2024-04-12T09:13:58","slug":"uldised-pohimotted-1","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/uldised-pohimotted-1\/","title":{"rendered":"3.1. \u00dcldised p\u00f5him\u00f5tted"},"content":{"rendered":"<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e51144883a6-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e51144883a6-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e51144883a6-collapse\">Mille p\u00f5hjal otsustad kokku- ja lahkukirjutamise \u00fcle? (Kl\u00f5psa!)<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e51144883a6-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e51144883a6-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Tutvumaks kokku- ja lahkukirjutamise kriteeriumidega, loe l\u00e4bi peat\u00fckid <strong>\u201c\u00dcldised p\u00f5him\u00f5tted\u201d<\/strong> ja <strong>\u201cP\u00f5hireeglid\u201d.<\/strong><\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p>Selleks, et kirjutada kaks v\u00f5i enam s\u00f5na kokku, peab olema m\u00f5juv p\u00f5hjus. Kokku- ja lahkukirjutuse p\u00f5hireegli kohaselt kirjutatakse eesti keeles s\u00f5nad\u00a0oma normaalolekus \u00fcksteisest lahku (Raadik, 2009). Kokku kirjutatakse s\u00f5nad siis, kui nad saavad kokkukirjutatuna uue t\u00e4henduse. <span>S\u00f5nade kokku- ja lahkukirjutamist eesti keeles reguleerivad kuus p\u00f5him\u00f5tet: <strong>ajalooline<\/strong> <em>(traditsiooni)<\/em><strong> <\/strong>ja<strong> semantiline<\/strong> <em>(t\u00e4henduse)<\/em><strong> <\/strong><strong>printsiip<\/strong>; <strong>sagedus-, vormi-<\/strong>,<strong> konteksti- <\/strong>ja<strong> pikkusep\u00f5him\u00f5te <\/strong>(Erelt, 2005).<strong>\u00a0<\/strong> <strong><\/strong><\/span><\/p>\n<ol>\n<li><strong>Ajaloolise p\u00f5him\u00f5tte<\/strong> kohaselt s\u00e4ilitatakse s\u00f5nadel traditsiooniline kirjapilt. N\u00e4iteks, arvs\u00f5nade ning <em>ne-<\/em> ja <em>line-<\/em>liiteliste omaduss\u00f5nade kokku- ja lahkukirjutamisel l\u00e4htutakse varasematest kokkulepetest (Erelt, Erelt, &amp; Ross, 2007).\n<\/li>\n<li><strong>Semantilise p\u00f5him\u00f5tte<\/strong> j\u00e4rgi on kokku- ja lahkukirjutamisel s\u00f5nade t\u00e4hendust eristav funktsioon. N\u00e4iteks, s\u00f5napaarid <em>noor mees<\/em> \u2013 <em>noormees <\/em>ja<em> lapse p\u00f5lv \u2013 lapsep\u00f5lv<\/em> v\u00e4ljendavad erinevaid m\u00f5isteid. Samuti v\u00f5ib lahku kirjutatud s\u00f5na\u00fchend kaotada osa oma t\u00e4hendusest, nt <em>vanadekodu, lasteaed <\/em>(vrd<em> vanade kodu, laste aed<\/em>).\n<\/li>\n<li><strong>Sagedusp\u00f5him\u00f5te <\/strong>eeldab tihti kasutatavate s\u00f5na\u00fchendite kokkukirjutamist, nt <em>kartulipanek, kooliminek.\n<p><\/p><\/em><\/li>\n<li><strong>Vormiprintsiip <\/strong>tingib l\u00fchenenud t\u00fcvega v\u00f5i nimetavas k\u00e4\u00e4ndes esiosaga s\u00f5nade kokkukirjutamise j\u00e4rgneva s\u00f5naga, nt <em>raamatukapp,<\/em><em> raudtee, lugemisp\u00e4evik.\n<p><\/p><\/em><\/li>\n<li><strong>Kontekstip\u00f5him\u00f5te<\/strong> eeldab harilikult lahku kirjutatavate s\u00f5nade kokkukirjutamist, et teksti sisu oleks selgemini m\u00f5istetav.\n<\/li>\n<li><strong>Pikkuseprintsiip<\/strong> l\u00e4htub s\u00f5na optimaalsest pikkusest, st kui k\u00f5igi eelnevate p\u00f5him\u00f5tete j\u00e4rgi tuleks k\u00fcll s\u00f5nad kirjutada kokku, kuid kokkukirjutatud vorm on liiga pikk, soovitatakse s\u00f5nad lahku j\u00e4tta, nt <em>p\u00f5randa pesemine,<\/em> <em>erastamisv\u00e4\u00e4rtpaberite arve.<\/em><\/li>\n<\/ol>\n<hr>\n<h6><span>Loe lisaks!<\/span><\/h6>\n<ol>\n<li>\n<h6><span>Ehala, M. (1998). <em>Eesti kirjakeel. <\/em>Tallinn: K\u00fcnnimees. <\/span><\/h6>\n<\/li>\n<li>\n<h6><span> Erelt, M., Erelt, T., &amp; Ross, K. (2007).<em> Eesti keele k\u00e4siraamat.<\/em> Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.<\/span><\/h6>\n<\/li>\n<\/ol>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mille p\u00f5hjal otsustad kokku- ja lahkukirjutamise \u00fcle? (Kl\u00f5psa!) Tutvumaks kokku- ja lahkukirjutamise kriteeriumidega, loe l\u00e4bi peat\u00fckid \u201c\u00dcldised p\u00f5him\u00f5tted\u201d ja \u201cP\u00f5hireeglid\u201d. Selleks, et kirjutada kaks v\u00f5i enam s\u00f5na kokku, peab olema m\u00f5juv p\u00f5hjus. Kokku- ja lahkukirjutuse p\u00f5hireegli kohaselt kirjutatakse eesti keeles &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":89,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-15","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/15","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/users\/89"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=15"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/15\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":162,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/15\/revisions\/162"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=15"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}