{"id":13,"date":"2024-04-04T02:58:56","date_gmt":"2024-04-03T23:58:56","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/voorsonade-oigekiri-0\/"},"modified":"2024-04-12T12:10:10","modified_gmt":"2024-04-12T09:10:10","slug":"voorsonade-oigekiri-0","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/voorsonade-oigekiri-0\/","title":{"rendered":"1.4. V\u00f5\u00f5rs\u00f5nade \u00f5igekiri"},"content":{"rendered":"

V\u00f5\u00f5rs\u00f5nade puhul v\u00f5ib keelekasutajale mureks olla nii s\u00f5na kirjapilt kui ka t\u00e4hendus. M\u00f5lemaid saab kontrollida\u00a0k\u00e4ep\u00e4rastest \u00fcldkeele s\u00f5nastikest (\u00d5S, v\u00f5\u00f5rs\u00f5nade leksikon). Elektrooniline \u201cEesti \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamat \u00d5S 2013\u201d<\/strong> asub aadressil http:\/\/portaal.eki.ee\/dict\/qs\/<\/a>\u00a0ja \u201cV\u00f5\u00f5rs\u00f5nade leksikoni\u201d<\/strong> (2012) leiab aadressilt http:\/\/www.eki.ee\/dict\/vsl\/<\/a>. Et hoida kokku\u00a0v\u00f5\u00f5rs\u00f5nade \u00f5igekirja\u00a0kontrollimisele kuluvat aega, on allj\u00e4rgnevalt esitatud kokkuv\u00f5te v\u00f5\u00f5rs\u00f5nade peamistest\u00a0tunnustest.<\/p>\n

    \n
  1. V\u00f5\u00f5rh\u00e4\u00e4likud\u00a0F, \u0160, Z, \u017d\u00a0<\/strong>(filoloogia, \u0161a\u0161l\u00f5kk, zlott, \u017eargoon).<\/em><\/li>\n
  2. G, B, D<\/strong>\u00a0s\u00f5na algul\u00a0(gangster, balustraad, dogma).<\/em><\/li>\n
  3. Pear\u00f5hk v\u00e4ljapool esimest silpi\u00a0(finantseerima<\/em>,\u00a0pretensioon,<\/em>\u00a0mehaanika).<\/em><\/li>\n
  4. J\u00e4rgsilpides vokaalid\u00a0O, \u00d6, \u00c4, \u00dc<\/strong>\u00a0(paviljon,<\/em>\u00a0aplodeerima, ents\u00fcklopeedia, sekret\u00e4r).\u00a0<\/em><\/li>\n
  5. J\u00e4rgsilpides pikad vokaalid\u00a0OO, \u00c4\u00c4, \u00d6\u00d6, \u00dc\u00dc\u00a0<\/strong>(utoopia, rev\u00e4\u00e4r, re\u017eiss\u00f6\u00f6r, uvert\u00fc\u00fcr).\u00a0<\/em><\/li>\n
  6. V\u00f5\u00f5rad konsonant\u00fchendid\u00a0GD, GT, BT<\/strong>\u00a0(smaragd, foogt, abtiss).\u00a0<\/em><\/li>\n
  7. V\u00f5\u00f5rap\u00e4rased t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku\u00fchendid\u00a0(m\u00fcokardiit, evolutsioon, h\u00fcatsint).<\/em><\/li>\n<\/ol>\n

    Lubamatu on aga h\u00e4\u00e4likute\u00a0\u0161\u00a0<\/strong>ja\u00a0\u017e<\/strong>\u00a0asendamine kahet\u00e4heliste \u00fchenditega\u00a0sh<\/em>\u00a0ja\u00a0zh<\/em>. See tekitab h\u00e4\u00e4ldusraskusi ja eksitab, sest lugeja ei tea, kas tegu on algup\u00e4rase\u00a0sh<\/em>\u00a0ja\u00a0zh<\/em>-ga v\u00f5i\u00a0\u0161<\/em>\u00a0ja\u00a0\u017e<\/em>asendustega (M\u00e4earu, 1996).<\/p>\n

    P\u00f5hjaliku \u00fclevaate probleemsetest v\u00f5\u00f5rs\u00f5nadest eesti keeles annab T. Erelt artiklis\u00a0\u201cNeed rasked v\u00f5\u00f5rs\u00f5nad\u201d<\/strong>\u00a0(2004), aadressil http:\/\/www.eki.ee\/keeleabi\/artiklid3\/voorsonad.html<\/a>.<\/p>\n

    V\u00f5\u00f5rs\u00f5nade \u00f5ppimine reeglite abil v\u00f5ib olla tavakeelekasutajatele aga probleem, sest reeglid on \u00fcsna abstraktsed ega toeta alati s\u00f5na t\u00e4hendusest arusaamist. L\u00f5putu drillimise asemel v\u00f5iks kasutada \u00f5ppimist analoogiar\u00fchmade abil, sest kirjutades loob inimene sageli analoogi. N\u00e4iteks, sarnaselt kirjutatakse s\u00f5nad\u00a0garaa\u017e, vitraa\u017e, reportaa\u017e\u00a0<\/em>jakollaa\u017e\u00a0<\/em>v\u00f5i siis\u00a0mass\u00f6\u00f6r<\/em>,\u00a0re\u017eiss\u00f6\u00f6r<\/em>\u00a0ja\u00a0suten\u00f6\u00f6r<\/em>.<\/p>\n

    V\u00e4ga oluline on kontrollida v\u00f5\u00f5rs\u00f5nade t\u00e4hendust. Peamiselt inglise keelest ja inglise keele vahendusel tuleb eesti keelde juurde uusi s\u00f5nu ja t\u00e4hendusi. M\u00f5ned neist t\u00e4idavad eesti keele m\u00f5iste- ja s\u00f5navaras olulise t\u00fchiku, teised t\u00f5rjuvad\u00a0v\u00e4lja olemasolevaid keelendeid ning muudavad senist t\u00e4henduss\u00fcsteemi (Raadik, 2010).<\/p>\n\n\n\n
    \"pliiats.png\"<\/td>\n<\/strong>Asenda allajoonitud s\u00f5nad v\u00f5\u00f5rs\u00f5nadega.<\/strong>\n

    Jututubade teravalt p\u00e4evakorral olevaks<\/span> <\/em>k\u00fcsimuseks <\/em>on \u00fchtse kahek\u00f5ne<\/span> puudumine, kuna ei suudeta tagada<\/span>\u00a0 k\u00f5igile j\u00f5ukohaselt selgitatavat<\/span> \u00a0teemat. Sageli p\u00fc\u00fcavad vestluses osalejad olla muljetavaldavad<\/span> \u00a0oma m\u00f5ttearenduses, mis j\u00e4\u00e4b aga kaugeks teaduslikust<\/span> ja \u00f5petatud<\/span> vestlusest. Tuleks v\u00e4lja anda suure tr\u00fckiarvuga<\/span> \u00a0pehmes k\u00f6ites v\u00e4iketr\u00fckis<\/span>, et ei eksitaks n\u00e4iteks s\u00f5nade \u201c\u00fchetooniline<\/span>\u201d ja \u201c moodne<\/span>\u201d.<\/p>\n

    <\/p>

    \n
    \n

    \n