{"id":11,"date":"2024-04-04T02:58:56","date_gmt":"2024-04-03T23:58:56","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/pohireeglid-0\/"},"modified":"2024-04-12T12:04:51","modified_gmt":"2024-04-12T09:04:51","slug":"pohireeglid-0","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/pohireeglid-0\/","title":{"rendered":"1.2. P\u00f5hireeglid"},"content":{"rendered":"<p>Kuigi eesti keele \u00f5igekirjutus on tihedasti seotud \u00f5igeh\u00e4\u00e4ldusega, st igale h\u00e4\u00e4likule vastab kirjas kindel h\u00e4\u00e4likuline v\u00e4\u00e4rtus ja k\u00f5iki h\u00e4\u00e4likuid p\u00fc\u00fctakse kirjas v\u00f5imalikult t\u00e4pselt t\u00e4htede abil edasi anda, on hulk sellised reegleid, mille vastu eksitakse sagemini, ja s\u00f5nu, mille \u00f5igekiri kipub ikka ja j\u00e4lle ununema.<\/p>\n<p><strong>Eesti \u00f5igekirja pohireeglid on j\u00e4rgmised\u00a0<\/strong>(Erelt, 2005).<\/p>\n<ol>\n<li>S\u00f5nade liitmisel s\u00e4ilivad liits\u00f5nas k\u00f5ik h\u00e4\u00e4likud\u00a0<em>(metallraha,\u00a0<\/em><em>tiibklaver, v\u00f5rkkott).<\/em><\/li>\n<li>S\u00f5nat\u00fcvi s\u00e4ilib muutumatuna liite ees, mis algab sama konsonandiga, millega l\u00f5ppeb eelnev s\u00f5naosa\u00a0<em>(salkkond, m\u00f6\u00f6nnud, religioossed).<\/em><\/li>\n<li>\u00dclipikk\u00a0<strong>S<\/strong>\u00a0m\u00e4rgitakse\u00a0<strong>L, M, N, R\u00a0<\/strong>j\u00e4rel kahe t\u00e4hega\u00a0<em>(marssal, kirsside, marssima, avanss).<\/em><\/li>\n<li>Konsonant\u00fchendis m\u00e4rgitakse iga konsonant \u00fche t\u00e4hega\u00a0<em>(vintsklema,\u00a0m\u00e4slev, korstnas).<\/em><\/li>\n<li><strong>\u00dc<\/strong>\u00a0ja\u00a0<strong>I<\/strong>\u00a0j\u00e4rel kirjutatakse\u00a0<strong>J\u00a0<\/strong>ainult tegijanimedes\u00a0<em>(k\u00e4ija, organiseerija, \u00f5ppija).<\/em><\/li>\n<li><strong>JJ<\/strong>\u00a0esineb l\u00fchikeses sisse\u00fctlevas<em>\u00a0(tujju, ojja, majja).<\/em><\/li>\n<li>R\u00f5huliite\u00a0<strong>-KI\u00a0<\/strong>ja<strong>\u00a0-GI<\/strong>\u00a0ees s\u00e4ilib s\u00f5nakuju muutumatuna\u00a0<em>(kappki, tuhkki,\u00a0du\u0161\u0161ki).<\/em><\/li>\n<li>Eesti omas\u00f5nades on s\u00f5na algul alati\u00a0<strong>K, P, T<\/strong>; v\u00f5\u00f5rs\u00f5nades v\u00f5ib esineda\u00a0<strong>G, B, D<\/strong><em>\u00a0(geniaalne, b\u00fcroo, dilemma).<\/em><\/li>\n<li>Kui s\u00f5na algvormi t\u00fcves on\u00a0<strong>B, D, G,<\/strong>\u00a0siis s\u00e4ilib see ka helitu h\u00e4\u00e4liku k\u00f5rvale sattudes\u00a0<em>(uudsevili, kuldsed, teadsin).<\/em><\/li>\n<li>Kui s\u00f5na t\u00fcve l\u00f5pp ja liite algus on erih\u00e4\u00e4likulised, kirjutatakse s\u00f5na kaash\u00e4\u00e4liku\u00fchendi p\u00f5hireegli kohaselt\u00a0<em>(lipkond,<\/em><em>\u00a0linlane,\u00a0paslik).<\/em><\/li>\n<li>S\u00f5naalguline\u00a0<strong>H<\/strong>\u00a0eristab s\u00f5nade t\u00e4hendust\u00a0<em>(\u00f5ng \u2013\u00a0h\u00f5ng, \u00f5ige \u2013 h\u00f5ige, aru \u2013 haru).<\/em><\/li>\n<li>Liide\u00a0<strong>-GI<\/strong>\u00a0liitub helilisele\u00a0<em>(k\u00e4sngi, koorgi), liide<\/em>\u00a0<strong>-KI<\/strong>\u00a0helitule h\u00e4\u00e4likule\u00a0<em>(harfki, kokkki).<\/em><\/li>\n<\/ol>\n<p>P\u00f5hjalikuma \u00fclevaate eesti omas\u00f5nadega seotud probleemidest annab A. Mund artiklis\u00a0<strong>\u201cKimpus omas\u00f5nade \u00f5igekirjaga\u201d<\/strong>\u00a0(2004), aadressil\u00a0<a href=\"http:\/\/www.eki.ee\/keeleabi\/artiklid3\/omasonad.html\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.eki.ee\/keeleabi\/artiklid3\/omasonad.html<\/a>.<\/p>\n<hr>\n<h6>Loe lisaks:<\/h6>\n<ol>\n<li>\n<h6>Erelt, M., Erelt, T., &amp; Ross, K. (2007).\u00a0<em>Eesti keele k\u00e4siraamat<\/em>.\u00a0Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.<\/h6>\n<\/li>\n<li>\n<h6>Erelt, T. (2005).\u00a0<em>Eesti ortograafia<\/em>.\u00a0Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.<\/h6>\n<\/li>\n<li>\n<h6>Kraut, E., Liivaste, E., &amp; Tarvo, A. (1998).\u00a0<em>Eesti \u00f5igekeel<\/em>. Tallinn: AS Koolibri.<\/h6>\n<\/li>\n<\/ol>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kuigi eesti keele \u00f5igekirjutus on tihedasti seotud \u00f5igeh\u00e4\u00e4ldusega, st igale h\u00e4\u00e4likule vastab kirjas kindel h\u00e4\u00e4likuline v\u00e4\u00e4rtus ja k\u00f5iki h\u00e4\u00e4likuid p\u00fc\u00fctakse kirjas v\u00f5imalikult t\u00e4pselt t\u00e4htede abil edasi anda, on hulk sellised reegleid, mille vastu eksitakse sagemini, ja s\u00f5nu, mille \u00f5igekiri kipub &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":89,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/users\/89"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":152,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11\/revisions\/152"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}