<\/p>
See, milline on keele \u00f5igekiri, oleneb suuresti selle aluseks valitud p\u00f5him\u00f5tetest. \u00d5igekirjas kajastuvad normingud, mis on kokku lepitud kirjakeele paremaks kasutamiseks. Eesti \u00f5igekirja aluseks on neli printsiipi <\/strong>(Erelt, Erelt, & Ross, 2007).<\/p>\nEsiteks<\/h5>\nFoneetiline<\/strong> ehk h\u00e4\u00e4ldusl\u00e4heduse <\/strong>printsiip on p\u00f5him\u00f5te, mis taotleb h\u00e4\u00e4likute t\u00e4pset m\u00e4rkimist kirjas. Selle kohaselt p\u00fc\u00fctakse k\u00f5iki t\u00e4hendust eristava funktsiooniga h\u00e4\u00e4likuid ehk foneeme <\/em>kirjas v\u00f5imalikult t\u00e4pselt edasi anda (nt kal<\/strong>a <\/em>\u2013 <\/strong>kall<\/strong>ad <\/em>\u2013 <\/strong>kall<\/strong>ama<\/em>; vi<\/strong>li <\/em>\u2013 <\/strong>vii<\/strong>lid <\/em>\u2013 <\/strong>vii<\/strong>lima<\/em>).<\/p>\n\n\n\n\nEESTI KEELE FONEEMID<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nN<\/strong>EILE VASTAVAD T\u00c4HED<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nA, O, U, \u00d5, \u00c4, E, I, \u00d6, \u00dc<\/p>\n<\/td>\n\nSamad t\u00e4hed<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nL, R, M, N, V, J, H, F<\/p>\n<\/td>\n\nSamad t\u00e4hed<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nP, T, K<\/p>\n<\/td>\n\nP ja B, T ja D, K ja G<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nS, \u0160<\/p>\n<\/td>\n\nS (harva Z), \u0160, \u017d<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nT-T\u00b4, S-S\u00b4, L-L\u00b4, N-N\u00b4<\/p>\n<\/td>\n\nT(D), S, L, N<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n\n<\/p>N\u00e4ide 1. <\/em>bra (omastav k\u00e4\u00e4ne) \u2013 s\u00f5p<\/strong>ra (osastav k\u00e4\u00e4ne)<\/h4>\ntub<\/strong>a (nimetav k\u00e4\u00e4ne) \u2013 tupp<\/strong>a (sisse\u00fctlev k\u00e4\u00e4ne)<\/h4>\nm\u00e4rg<\/strong> \u2013 m\u00e4rk<\/strong><\/h4>\nOmeti ei erista eesti keele \u00f5igekiri j\u00e4rgmisi h\u00e4\u00e4likuid:<\/strong><\/p>\n\npalataliseeritud (peenendatud) <\/em>ja palataliseerimata kaash\u00e4\u00e4likuid L, T(D), S, N<\/strong> (j\u00e4me pal\u00b4<\/strong>k \u2013 k\u00f5rge pal<\/strong>k; noot\u00b4<\/strong>, nood<\/strong>i \u2013 noot<\/strong>, nood<\/strong>a; kalalas\u00b4<\/strong>t \u2013 seda las<\/strong>t; lood\u00b4<\/strong>, lood<\/strong>i \u2013 sa lood<\/strong>; m\u00e4ngukan\u00b4n<\/strong> \u2013 kohvikann<\/strong>);<\/em> <\/em><\/li>\nh\u00e4\u00e4liku N <\/strong>erinevaid varjundeid, nt N <\/strong>h\u00e4\u00e4likute K <\/strong>ja G <\/strong>ees (ron<\/strong>k, pan<\/strong>k, konn<\/strong>gi)<\/em>;<\/li>\nsiirdeh\u00e4\u00e4likuid J <\/strong>ja W <\/strong>(viia<\/strong>, k\u00e4ia<\/strong>, kaua<\/strong>, laua<\/strong>l, luua<\/strong>d)<\/em>;<\/li>\nvokaalide ja diftongide ning osa konsonantide\/ konsonant\u00fchendite II <\/strong>ja III v\u00e4ldet<\/strong> (kee<\/strong>dan \u2013 tahab kee<\/strong>da; selle lau<\/strong>lu \u2013 seda lau<\/strong>lu)<\/em>.<\/li>\n<\/ol>\nTeiseks<\/h5>\nAjalooline<\/strong> ehk traditsiooni p\u00f5him\u00f5te<\/strong> t\u00e4hendab seda, et h\u00e4\u00e4ldusest s\u00f5ltumata s\u00e4ilitatakse kokkulepitud kirjapilt ka siis, kui see ei vasta h\u00e4\u00e4ldusele. Nii ei m\u00e4rgita kirjas palatalisatsiooni, <\/em>ei eristata vokaalide ja diftongide ega konsonant\u00fchendite II ja III v\u00e4ldet (vt eespool). Samuti on arvs\u00f5nade kokku- ja lahkukirjutamise reeglid s\u00e4ilinud kunagise kokkuleppe alusel ja s\u00f5naalgulist h<\/strong>-d tarvitatakse nii, nagu see Eesti Kirjameeste Seltsis 1872. a kokku lepiti <\/span>(Erelt, Erelt, & Ross, 2007).<\/p>\nN\u00e4ide 2.<\/em><\/h4>\nh<\/strong>obune<\/h4>\naru \u2013 h<\/strong>aru<\/h4>\nkellass<\/strong>epp<\/h4>\npool p\u00e4eva \u2013 poolep\u00e4evane<\/h4>\nKolmandaks<\/h5>\nEesti keeles j\u00e4rgitakse et\u00fcmoloogilis-morfoloogilist<\/strong> p\u00f5him\u00f5tet<\/strong>, st s\u00f5na muutevormides s\u00e4ilitatakse t\u00fcveh\u00e4\u00e4likud, s\u00f5ltumata nende h\u00e4\u00e4ldusest.<\/p>\nN\u00e4ide 3.<\/em><\/h4>\nk\u00e4rb<\/strong>\/es \u2013 k\u00e4rb<\/strong>\/sed<\/h4>\numb<\/strong>\/ne \u2013 umb\/<\/strong>sed<\/h4>\njalg<\/strong> \u2013 jalg<\/strong>\/si<\/h4>\nliig<\/strong> \u2013 liig<\/strong>\/sed<\/h4>\nk\u00fcnd<\/strong>\/ma \u2013 k\u00fcnd<\/strong>\/ke<\/h4>\nhoog<\/strong>\/ne \u2013 hoog<\/strong>\/salt<\/h4>\nmurd<\/strong>\/ma \u2013 murd<\/strong>\/sin<\/h4>\nkand<\/strong>\/ma \u2013 kand\/<\/strong>ku<\/h4>\ns\u00fc\u00fc<\/strong>a<\/h4>\nm\u00fc\u00fc<\/strong>a<\/h4>\nS\u00f5nade \u00fchesugune h\u00e4\u00e4ldus, kuigi vormid on erinevad, s\u00e4ilib ka j\u00e4rgmistes s\u00f5napaarides.<\/p>\nN\u00e4ide 4.<\/em><\/h4>\nm\u00fc\u00fc<\/strong>\/a \u2013 m\u00fc\u00fc<\/strong>\/ja<\/h4>\nk\u00e4i<\/strong>\/a \u2013 k\u00e4i<\/strong>\/ja<\/h4>\nvii<\/strong>\/a \u2013 vii<\/strong>\/ja<\/h4>\nmai<\/strong>a (s\u00f5nast maias) \u2013 majj<\/strong>a<\/h4>\nNeljandaks<\/h5>\nSemantilist<\/strong> ehk t\u00e4hendusp\u00f5him\u00f5tet<\/strong>, mille j\u00e4rgi kirjapilt v\u00f5ib edasi anda erinevat t\u00e4hendust, rakendatakse s\u00f5nade kokku- ja lahkukirjutamisel.<\/p>\nN\u00e4ide 5.<\/em> <\/em><\/h4>\nh\u00e4rja silm \u2013 h\u00e4rjasilm<\/h4>\nv\u00e4ike mees \u2013 v\u00e4ikemees<\/h4>\nvana ema \u2013 vanaema<\/h4>\nvalge krae \u2013 valgekrae<\/h4>\nSamuti rakendatakse semantilist p\u00f5him\u00f5tet suure ja v\u00e4ikese algust\u00e4he m\u00e4rkimisel (V<\/strong>alge M<\/strong>aja <\/em>\u2013 <\/em>v<\/strong>alge m<\/strong>aja; P<\/strong>oola kirjanik \u2013 p<\/strong>oola kirjanik)<\/em>; eesti perekonnanimede eristamisel p\u00e4risnimedest (M<\/strong>\u00e4gi \u2013 m<\/strong>\u00e4gi) <\/em>ja osa s\u00f5nade t\u00e4henduse eristamiseks (ta<\/em>l<\/strong>\u2013 tall<\/strong>; a<\/strong>llikas \u2013 <\/em>h<\/strong>allikas)<\/em>.<\/span><\/span><\/p>\n\nLoe lisaks:<\/h6>\n<\/h6>\n\n\nEhala, M. (1998). Eesti kirjakeel<\/em>. Tallinn: K\u00fcnnimees.<\/h6>\n<\/li>\n\nErelt, T. (2005). Eesti ortograafia<\/em>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.<\/h6>\n<\/li>\n\nRaadik, M. (2014). Mida uut on uues \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamatus? Oma Keel, 1.<\/em> K\u00fclastatud aadressil http:\/\/keeleabi.eki.ee\/pdf\/ks5_203.pdf<\/a>.<\/h6>\n<\/li>\n<\/ol>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"M\u00f5tle, millised on eesti \u00f5igekirjutuse \u00fcldised printsiibid? (Kl\u00f5psa!) \u00d5igekirja alustega tutvumiseks loe l\u00e4bi j\u00e4rgnev peat\u00fckk. See, milline on keele \u00f5igekiri, oleneb suuresti selle aluseks valitud p\u00f5him\u00f5tetest. \u00d5igekirjas kajastuvad normingud, mis on kokku lepitud kirjakeele paremaks kasutamiseks. Eesti \u00f5igekirja aluseks on …<\/p>\n","protected":false},"author":89,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/users\/89"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":150,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions\/150"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Foneetiline<\/strong> ehk h\u00e4\u00e4ldusl\u00e4heduse <\/strong>printsiip on p\u00f5him\u00f5te, mis taotleb h\u00e4\u00e4likute t\u00e4pset m\u00e4rkimist kirjas. Selle kohaselt p\u00fc\u00fctakse k\u00f5iki t\u00e4hendust eristava funktsiooniga h\u00e4\u00e4likuid ehk foneeme <\/em>kirjas v\u00f5imalikult t\u00e4pselt edasi anda (nt kal<\/strong>a <\/em>\u2013 <\/strong>kall<\/strong>ad <\/em>\u2013 <\/strong>kall<\/strong>ama<\/em>; vi<\/strong>li <\/em>\u2013 <\/strong>vii<\/strong>lid <\/em>\u2013 <\/strong>vii<\/strong>lima<\/em>).<\/p>\n\n\n\n\nEESTI KEELE FONEEMID<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nN<\/strong>EILE VASTAVAD T\u00c4HED<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nA, O, U, \u00d5, \u00c4, E, I, \u00d6, \u00dc<\/p>\n<\/td>\n\nSamad t\u00e4hed<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nL, R, M, N, V, J, H, F<\/p>\n<\/td>\n\nSamad t\u00e4hed<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nP, T, K<\/p>\n<\/td>\n\nP ja B, T ja D, K ja G<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nS, \u0160<\/p>\n<\/td>\n\nS (harva Z), \u0160, \u017d<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nT-T\u00b4, S-S\u00b4, L-L\u00b4, N-N\u00b4<\/p>\n<\/td>\n\nT(D), S, L, N<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n\n<\/p>N\u00e4ide 1. <\/em>bra (omastav k\u00e4\u00e4ne) \u2013 s\u00f5p<\/strong>ra (osastav k\u00e4\u00e4ne)<\/h4>\ntub<\/strong>a (nimetav k\u00e4\u00e4ne) \u2013 tupp<\/strong>a (sisse\u00fctlev k\u00e4\u00e4ne)<\/h4>\nm\u00e4rg<\/strong> \u2013 m\u00e4rk<\/strong><\/h4>\nOmeti ei erista eesti keele \u00f5igekiri j\u00e4rgmisi h\u00e4\u00e4likuid:<\/strong><\/p>\n\npalataliseeritud (peenendatud) <\/em>ja palataliseerimata kaash\u00e4\u00e4likuid L, T(D), S, N<\/strong> (j\u00e4me pal\u00b4<\/strong>k \u2013 k\u00f5rge pal<\/strong>k; noot\u00b4<\/strong>, nood<\/strong>i \u2013 noot<\/strong>, nood<\/strong>a; kalalas\u00b4<\/strong>t \u2013 seda las<\/strong>t; lood\u00b4<\/strong>, lood<\/strong>i \u2013 sa lood<\/strong>; m\u00e4ngukan\u00b4n<\/strong> \u2013 kohvikann<\/strong>);<\/em> <\/em><\/li>\nh\u00e4\u00e4liku N <\/strong>erinevaid varjundeid, nt N <\/strong>h\u00e4\u00e4likute K <\/strong>ja G <\/strong>ees (ron<\/strong>k, pan<\/strong>k, konn<\/strong>gi)<\/em>;<\/li>\nsiirdeh\u00e4\u00e4likuid J <\/strong>ja W <\/strong>(viia<\/strong>, k\u00e4ia<\/strong>, kaua<\/strong>, laua<\/strong>l, luua<\/strong>d)<\/em>;<\/li>\nvokaalide ja diftongide ning osa konsonantide\/ konsonant\u00fchendite II <\/strong>ja III v\u00e4ldet<\/strong> (kee<\/strong>dan \u2013 tahab kee<\/strong>da; selle lau<\/strong>lu \u2013 seda lau<\/strong>lu)<\/em>.<\/li>\n<\/ol>\nTeiseks<\/h5>\nAjalooline<\/strong> ehk traditsiooni p\u00f5him\u00f5te<\/strong> t\u00e4hendab seda, et h\u00e4\u00e4ldusest s\u00f5ltumata s\u00e4ilitatakse kokkulepitud kirjapilt ka siis, kui see ei vasta h\u00e4\u00e4ldusele. Nii ei m\u00e4rgita kirjas palatalisatsiooni, <\/em>ei eristata vokaalide ja diftongide ega konsonant\u00fchendite II ja III v\u00e4ldet (vt eespool). Samuti on arvs\u00f5nade kokku- ja lahkukirjutamise reeglid s\u00e4ilinud kunagise kokkuleppe alusel ja s\u00f5naalgulist h<\/strong>-d tarvitatakse nii, nagu see Eesti Kirjameeste Seltsis 1872. a kokku lepiti <\/span>(Erelt, Erelt, & Ross, 2007).<\/p>\nN\u00e4ide 2.<\/em><\/h4>\nh<\/strong>obune<\/h4>\naru \u2013 h<\/strong>aru<\/h4>\nkellass<\/strong>epp<\/h4>\npool p\u00e4eva \u2013 poolep\u00e4evane<\/h4>\nKolmandaks<\/h5>\nEesti keeles j\u00e4rgitakse et\u00fcmoloogilis-morfoloogilist<\/strong> p\u00f5him\u00f5tet<\/strong>, st s\u00f5na muutevormides s\u00e4ilitatakse t\u00fcveh\u00e4\u00e4likud, s\u00f5ltumata nende h\u00e4\u00e4ldusest.<\/p>\nN\u00e4ide 3.<\/em><\/h4>\nk\u00e4rb<\/strong>\/es \u2013 k\u00e4rb<\/strong>\/sed<\/h4>\numb<\/strong>\/ne \u2013 umb\/<\/strong>sed<\/h4>\njalg<\/strong> \u2013 jalg<\/strong>\/si<\/h4>\nliig<\/strong> \u2013 liig<\/strong>\/sed<\/h4>\nk\u00fcnd<\/strong>\/ma \u2013 k\u00fcnd<\/strong>\/ke<\/h4>\nhoog<\/strong>\/ne \u2013 hoog<\/strong>\/salt<\/h4>\nmurd<\/strong>\/ma \u2013 murd<\/strong>\/sin<\/h4>\nkand<\/strong>\/ma \u2013 kand\/<\/strong>ku<\/h4>\ns\u00fc\u00fc<\/strong>a<\/h4>\nm\u00fc\u00fc<\/strong>a<\/h4>\nS\u00f5nade \u00fchesugune h\u00e4\u00e4ldus, kuigi vormid on erinevad, s\u00e4ilib ka j\u00e4rgmistes s\u00f5napaarides.<\/p>\nN\u00e4ide 4.<\/em><\/h4>\nm\u00fc\u00fc<\/strong>\/a \u2013 m\u00fc\u00fc<\/strong>\/ja<\/h4>\nk\u00e4i<\/strong>\/a \u2013 k\u00e4i<\/strong>\/ja<\/h4>\nvii<\/strong>\/a \u2013 vii<\/strong>\/ja<\/h4>\nmai<\/strong>a (s\u00f5nast maias) \u2013 majj<\/strong>a<\/h4>\nNeljandaks<\/h5>\nSemantilist<\/strong> ehk t\u00e4hendusp\u00f5him\u00f5tet<\/strong>, mille j\u00e4rgi kirjapilt v\u00f5ib edasi anda erinevat t\u00e4hendust, rakendatakse s\u00f5nade kokku- ja lahkukirjutamisel.<\/p>\nN\u00e4ide 5.<\/em> <\/em><\/h4>\nh\u00e4rja silm \u2013 h\u00e4rjasilm<\/h4>\nv\u00e4ike mees \u2013 v\u00e4ikemees<\/h4>\nvana ema \u2013 vanaema<\/h4>\nvalge krae \u2013 valgekrae<\/h4>\nSamuti rakendatakse semantilist p\u00f5him\u00f5tet suure ja v\u00e4ikese algust\u00e4he m\u00e4rkimisel (V<\/strong>alge M<\/strong>aja <\/em>\u2013 <\/em>v<\/strong>alge m<\/strong>aja; P<\/strong>oola kirjanik \u2013 p<\/strong>oola kirjanik)<\/em>; eesti perekonnanimede eristamisel p\u00e4risnimedest (M<\/strong>\u00e4gi \u2013 m<\/strong>\u00e4gi) <\/em>ja osa s\u00f5nade t\u00e4henduse eristamiseks (ta<\/em>l<\/strong>\u2013 tall<\/strong>; a<\/strong>llikas \u2013 <\/em>h<\/strong>allikas)<\/em>.<\/span><\/span><\/p>\n\nLoe lisaks:<\/h6>\n<\/h6>\n\n\nEhala, M. (1998). Eesti kirjakeel<\/em>. Tallinn: K\u00fcnnimees.<\/h6>\n<\/li>\n\nErelt, T. (2005). Eesti ortograafia<\/em>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.<\/h6>\n<\/li>\n\nRaadik, M. (2014). Mida uut on uues \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamatus? Oma Keel, 1.<\/em> K\u00fclastatud aadressil http:\/\/keeleabi.eki.ee\/pdf\/ks5_203.pdf<\/a>.<\/h6>\n<\/li>\n<\/ol>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"M\u00f5tle, millised on eesti \u00f5igekirjutuse \u00fcldised printsiibid? (Kl\u00f5psa!) \u00d5igekirja alustega tutvumiseks loe l\u00e4bi j\u00e4rgnev peat\u00fckk. See, milline on keele \u00f5igekiri, oleneb suuresti selle aluseks valitud p\u00f5him\u00f5tetest. \u00d5igekirjas kajastuvad normingud, mis on kokku lepitud kirjakeele paremaks kasutamiseks. Eesti \u00f5igekirja aluseks on …<\/p>\n","protected":false},"author":89,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/users\/89"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":150,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions\/150"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
EESTI KEELE FONEEMID<\/strong><\/p>\n<\/td>\n\nN<\/strong>EILE VASTAVAD T\u00c4HED<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nA, O, U, \u00d5, \u00c4, E, I, \u00d6, \u00dc<\/p>\n<\/td>\n\nSamad t\u00e4hed<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nL, R, M, N, V, J, H, F<\/p>\n<\/td>\n\nSamad t\u00e4hed<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nP, T, K<\/p>\n<\/td>\n\nP ja B, T ja D, K ja G<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nS, \u0160<\/p>\n<\/td>\n\nS (harva Z), \u0160, \u017d<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nT-T\u00b4, S-S\u00b4, L-L\u00b4, N-N\u00b4<\/p>\n<\/td>\n\nT(D), S, L, N<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n\n<\/p>N\u00e4ide 1. <\/em>bra (omastav k\u00e4\u00e4ne) \u2013 s\u00f5p<\/strong>ra (osastav k\u00e4\u00e4ne)<\/h4>\ntub<\/strong>a (nimetav k\u00e4\u00e4ne) \u2013 tupp<\/strong>a (sisse\u00fctlev k\u00e4\u00e4ne)<\/h4>\nm\u00e4rg<\/strong> \u2013 m\u00e4rk<\/strong><\/h4>\nOmeti ei erista eesti keele \u00f5igekiri j\u00e4rgmisi h\u00e4\u00e4likuid:<\/strong><\/p>\n\npalataliseeritud (peenendatud) <\/em>ja palataliseerimata kaash\u00e4\u00e4likuid L, T(D), S, N<\/strong> (j\u00e4me pal\u00b4<\/strong>k \u2013 k\u00f5rge pal<\/strong>k; noot\u00b4<\/strong>, nood<\/strong>i \u2013 noot<\/strong>, nood<\/strong>a; kalalas\u00b4<\/strong>t \u2013 seda las<\/strong>t; lood\u00b4<\/strong>, lood<\/strong>i \u2013 sa lood<\/strong>; m\u00e4ngukan\u00b4n<\/strong> \u2013 kohvikann<\/strong>);<\/em> <\/em><\/li>\nh\u00e4\u00e4liku N <\/strong>erinevaid varjundeid, nt N <\/strong>h\u00e4\u00e4likute K <\/strong>ja G <\/strong>ees (ron<\/strong>k, pan<\/strong>k, konn<\/strong>gi)<\/em>;<\/li>\nsiirdeh\u00e4\u00e4likuid J <\/strong>ja W <\/strong>(viia<\/strong>, k\u00e4ia<\/strong>, kaua<\/strong>, laua<\/strong>l, luua<\/strong>d)<\/em>;<\/li>\nvokaalide ja diftongide ning osa konsonantide\/ konsonant\u00fchendite II <\/strong>ja III v\u00e4ldet<\/strong> (kee<\/strong>dan \u2013 tahab kee<\/strong>da; selle lau<\/strong>lu \u2013 seda lau<\/strong>lu)<\/em>.<\/li>\n<\/ol>\nTeiseks<\/h5>\nAjalooline<\/strong> ehk traditsiooni p\u00f5him\u00f5te<\/strong> t\u00e4hendab seda, et h\u00e4\u00e4ldusest s\u00f5ltumata s\u00e4ilitatakse kokkulepitud kirjapilt ka siis, kui see ei vasta h\u00e4\u00e4ldusele. Nii ei m\u00e4rgita kirjas palatalisatsiooni, <\/em>ei eristata vokaalide ja diftongide ega konsonant\u00fchendite II ja III v\u00e4ldet (vt eespool). Samuti on arvs\u00f5nade kokku- ja lahkukirjutamise reeglid s\u00e4ilinud kunagise kokkuleppe alusel ja s\u00f5naalgulist h<\/strong>-d tarvitatakse nii, nagu see Eesti Kirjameeste Seltsis 1872. a kokku lepiti <\/span>(Erelt, Erelt, & Ross, 2007).<\/p>\nN\u00e4ide 2.<\/em><\/h4>\nh<\/strong>obune<\/h4>\naru \u2013 h<\/strong>aru<\/h4>\nkellass<\/strong>epp<\/h4>\npool p\u00e4eva \u2013 poolep\u00e4evane<\/h4>\nKolmandaks<\/h5>\nEesti keeles j\u00e4rgitakse et\u00fcmoloogilis-morfoloogilist<\/strong> p\u00f5him\u00f5tet<\/strong>, st s\u00f5na muutevormides s\u00e4ilitatakse t\u00fcveh\u00e4\u00e4likud, s\u00f5ltumata nende h\u00e4\u00e4ldusest.<\/p>\nN\u00e4ide 3.<\/em><\/h4>\nk\u00e4rb<\/strong>\/es \u2013 k\u00e4rb<\/strong>\/sed<\/h4>\numb<\/strong>\/ne \u2013 umb\/<\/strong>sed<\/h4>\njalg<\/strong> \u2013 jalg<\/strong>\/si<\/h4>\nliig<\/strong> \u2013 liig<\/strong>\/sed<\/h4>\nk\u00fcnd<\/strong>\/ma \u2013 k\u00fcnd<\/strong>\/ke<\/h4>\nhoog<\/strong>\/ne \u2013 hoog<\/strong>\/salt<\/h4>\nmurd<\/strong>\/ma \u2013 murd<\/strong>\/sin<\/h4>\nkand<\/strong>\/ma \u2013 kand\/<\/strong>ku<\/h4>\ns\u00fc\u00fc<\/strong>a<\/h4>\nm\u00fc\u00fc<\/strong>a<\/h4>\nS\u00f5nade \u00fchesugune h\u00e4\u00e4ldus, kuigi vormid on erinevad, s\u00e4ilib ka j\u00e4rgmistes s\u00f5napaarides.<\/p>\nN\u00e4ide 4.<\/em><\/h4>\nm\u00fc\u00fc<\/strong>\/a \u2013 m\u00fc\u00fc<\/strong>\/ja<\/h4>\nk\u00e4i<\/strong>\/a \u2013 k\u00e4i<\/strong>\/ja<\/h4>\nvii<\/strong>\/a \u2013 vii<\/strong>\/ja<\/h4>\nmai<\/strong>a (s\u00f5nast maias) \u2013 majj<\/strong>a<\/h4>\nNeljandaks<\/h5>\nSemantilist<\/strong> ehk t\u00e4hendusp\u00f5him\u00f5tet<\/strong>, mille j\u00e4rgi kirjapilt v\u00f5ib edasi anda erinevat t\u00e4hendust, rakendatakse s\u00f5nade kokku- ja lahkukirjutamisel.<\/p>\nN\u00e4ide 5.<\/em> <\/em><\/h4>\nh\u00e4rja silm \u2013 h\u00e4rjasilm<\/h4>\nv\u00e4ike mees \u2013 v\u00e4ikemees<\/h4>\nvana ema \u2013 vanaema<\/h4>\nvalge krae \u2013 valgekrae<\/h4>\nSamuti rakendatakse semantilist p\u00f5him\u00f5tet suure ja v\u00e4ikese algust\u00e4he m\u00e4rkimisel (V<\/strong>alge M<\/strong>aja <\/em>\u2013 <\/em>v<\/strong>alge m<\/strong>aja; P<\/strong>oola kirjanik \u2013 p<\/strong>oola kirjanik)<\/em>; eesti perekonnanimede eristamisel p\u00e4risnimedest (M<\/strong>\u00e4gi \u2013 m<\/strong>\u00e4gi) <\/em>ja osa s\u00f5nade t\u00e4henduse eristamiseks (ta<\/em>l<\/strong>\u2013 tall<\/strong>; a<\/strong>llikas \u2013 <\/em>h<\/strong>allikas)<\/em>.<\/span><\/span><\/p>\n\nLoe lisaks:<\/h6>\n<\/h6>\n\n\nEhala, M. (1998). Eesti kirjakeel<\/em>. Tallinn: K\u00fcnnimees.<\/h6>\n<\/li>\n\nErelt, T. (2005). Eesti ortograafia<\/em>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.<\/h6>\n<\/li>\n\nRaadik, M. (2014). Mida uut on uues \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamatus? Oma Keel, 1.<\/em> K\u00fclastatud aadressil http:\/\/keeleabi.eki.ee\/pdf\/ks5_203.pdf<\/a>.<\/h6>\n<\/li>\n<\/ol>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"M\u00f5tle, millised on eesti \u00f5igekirjutuse \u00fcldised printsiibid? (Kl\u00f5psa!) \u00d5igekirja alustega tutvumiseks loe l\u00e4bi j\u00e4rgnev peat\u00fckk. See, milline on keele \u00f5igekiri, oleneb suuresti selle aluseks valitud p\u00f5him\u00f5tetest. \u00d5igekirjas kajastuvad normingud, mis on kokku lepitud kirjakeele paremaks kasutamiseks. Eesti \u00f5igekirja aluseks on …<\/p>\n","protected":false},"author":89,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/users\/89"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":150,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions\/150"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
N<\/strong>EILE VASTAVAD T\u00c4HED<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nA, O, U, \u00d5, \u00c4, E, I, \u00d6, \u00dc<\/p>\n<\/td>\n\nSamad t\u00e4hed<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nL, R, M, N, V, J, H, F<\/p>\n<\/td>\n\nSamad t\u00e4hed<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nP, T, K<\/p>\n<\/td>\n\nP ja B, T ja D, K ja G<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nS, \u0160<\/p>\n<\/td>\n\nS (harva Z), \u0160, \u017d<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n\nT-T\u00b4, S-S\u00b4, L-L\u00b4, N-N\u00b4<\/p>\n<\/td>\n\nT(D), S, L, N<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n\n<\/p>N\u00e4ide 1. <\/em>bra (omastav k\u00e4\u00e4ne) \u2013 s\u00f5p<\/strong>ra (osastav k\u00e4\u00e4ne)<\/h4>\ntub<\/strong>a (nimetav k\u00e4\u00e4ne) \u2013 tupp<\/strong>a (sisse\u00fctlev k\u00e4\u00e4ne)<\/h4>\nm\u00e4rg<\/strong> \u2013 m\u00e4rk<\/strong><\/h4>\nOmeti ei erista eesti keele \u00f5igekiri j\u00e4rgmisi h\u00e4\u00e4likuid:<\/strong><\/p>\n\npalataliseeritud (peenendatud) <\/em>ja palataliseerimata kaash\u00e4\u00e4likuid L, T(D), S, N<\/strong> (j\u00e4me pal\u00b4<\/strong>k \u2013 k\u00f5rge pal<\/strong>k; noot\u00b4<\/strong>, nood<\/strong>i \u2013 noot<\/strong>, nood<\/strong>a; kalalas\u00b4<\/strong>t \u2013 seda las<\/strong>t; lood\u00b4<\/strong>, lood<\/strong>i \u2013 sa lood<\/strong>; m\u00e4ngukan\u00b4n<\/strong> \u2013 kohvikann<\/strong>);<\/em> <\/em><\/li>\nh\u00e4\u00e4liku N <\/strong>erinevaid varjundeid, nt N <\/strong>h\u00e4\u00e4likute K <\/strong>ja G <\/strong>ees (ron<\/strong>k, pan<\/strong>k, konn<\/strong>gi)<\/em>;<\/li>\nsiirdeh\u00e4\u00e4likuid J <\/strong>ja W <\/strong>(viia<\/strong>, k\u00e4ia<\/strong>, kaua<\/strong>, laua<\/strong>l, luua<\/strong>d)<\/em>;<\/li>\nvokaalide ja diftongide ning osa konsonantide\/ konsonant\u00fchendite II <\/strong>ja III v\u00e4ldet<\/strong> (kee<\/strong>dan \u2013 tahab kee<\/strong>da; selle lau<\/strong>lu \u2013 seda lau<\/strong>lu)<\/em>.<\/li>\n<\/ol>\nTeiseks<\/h5>\nAjalooline<\/strong> ehk traditsiooni p\u00f5him\u00f5te<\/strong> t\u00e4hendab seda, et h\u00e4\u00e4ldusest s\u00f5ltumata s\u00e4ilitatakse kokkulepitud kirjapilt ka siis, kui see ei vasta h\u00e4\u00e4ldusele. Nii ei m\u00e4rgita kirjas palatalisatsiooni, <\/em>ei eristata vokaalide ja diftongide ega konsonant\u00fchendite II ja III v\u00e4ldet (vt eespool). Samuti on arvs\u00f5nade kokku- ja lahkukirjutamise reeglid s\u00e4ilinud kunagise kokkuleppe alusel ja s\u00f5naalgulist h<\/strong>-d tarvitatakse nii, nagu see Eesti Kirjameeste Seltsis 1872. a kokku lepiti <\/span>(Erelt, Erelt, & Ross, 2007).<\/p>\nN\u00e4ide 2.<\/em><\/h4>\nh<\/strong>obune<\/h4>\naru \u2013 h<\/strong>aru<\/h4>\nkellass<\/strong>epp<\/h4>\npool p\u00e4eva \u2013 poolep\u00e4evane<\/h4>\nKolmandaks<\/h5>\nEesti keeles j\u00e4rgitakse et\u00fcmoloogilis-morfoloogilist<\/strong> p\u00f5him\u00f5tet<\/strong>, st s\u00f5na muutevormides s\u00e4ilitatakse t\u00fcveh\u00e4\u00e4likud, s\u00f5ltumata nende h\u00e4\u00e4ldusest.<\/p>\nN\u00e4ide 3.<\/em><\/h4>\nk\u00e4rb<\/strong>\/es \u2013 k\u00e4rb<\/strong>\/sed<\/h4>\numb<\/strong>\/ne \u2013 umb\/<\/strong>sed<\/h4>\njalg<\/strong> \u2013 jalg<\/strong>\/si<\/h4>\nliig<\/strong> \u2013 liig<\/strong>\/sed<\/h4>\nk\u00fcnd<\/strong>\/ma \u2013 k\u00fcnd<\/strong>\/ke<\/h4>\nhoog<\/strong>\/ne \u2013 hoog<\/strong>\/salt<\/h4>\nmurd<\/strong>\/ma \u2013 murd<\/strong>\/sin<\/h4>\nkand<\/strong>\/ma \u2013 kand\/<\/strong>ku<\/h4>\ns\u00fc\u00fc<\/strong>a<\/h4>\nm\u00fc\u00fc<\/strong>a<\/h4>\nS\u00f5nade \u00fchesugune h\u00e4\u00e4ldus, kuigi vormid on erinevad, s\u00e4ilib ka j\u00e4rgmistes s\u00f5napaarides.<\/p>\nN\u00e4ide 4.<\/em><\/h4>\nm\u00fc\u00fc<\/strong>\/a \u2013 m\u00fc\u00fc<\/strong>\/ja<\/h4>\nk\u00e4i<\/strong>\/a \u2013 k\u00e4i<\/strong>\/ja<\/h4>\nvii<\/strong>\/a \u2013 vii<\/strong>\/ja<\/h4>\nmai<\/strong>a (s\u00f5nast maias) \u2013 majj<\/strong>a<\/h4>\nNeljandaks<\/h5>\nSemantilist<\/strong> ehk t\u00e4hendusp\u00f5him\u00f5tet<\/strong>, mille j\u00e4rgi kirjapilt v\u00f5ib edasi anda erinevat t\u00e4hendust, rakendatakse s\u00f5nade kokku- ja lahkukirjutamisel.<\/p>\nN\u00e4ide 5.<\/em> <\/em><\/h4>\nh\u00e4rja silm \u2013 h\u00e4rjasilm<\/h4>\nv\u00e4ike mees \u2013 v\u00e4ikemees<\/h4>\nvana ema \u2013 vanaema<\/h4>\nvalge krae \u2013 valgekrae<\/h4>\nSamuti rakendatakse semantilist p\u00f5him\u00f5tet suure ja v\u00e4ikese algust\u00e4he m\u00e4rkimisel (V<\/strong>alge M<\/strong>aja <\/em>\u2013 <\/em>v<\/strong>alge m<\/strong>aja; P<\/strong>oola kirjanik \u2013 p<\/strong>oola kirjanik)<\/em>; eesti perekonnanimede eristamisel p\u00e4risnimedest (M<\/strong>\u00e4gi \u2013 m<\/strong>\u00e4gi) <\/em>ja osa s\u00f5nade t\u00e4henduse eristamiseks (ta<\/em>l<\/strong>\u2013 tall<\/strong>; a<\/strong>llikas \u2013 <\/em>h<\/strong>allikas)<\/em>.<\/span><\/span><\/p>\n\nLoe lisaks:<\/h6>\n<\/h6>\n\n\nEhala, M. (1998). Eesti kirjakeel<\/em>. Tallinn: K\u00fcnnimees.<\/h6>\n<\/li>\n\nErelt, T. (2005). Eesti ortograafia<\/em>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.<\/h6>\n<\/li>\n\nRaadik, M. (2014). Mida uut on uues \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamatus? Oma Keel, 1.<\/em> K\u00fclastatud aadressil http:\/\/keeleabi.eki.ee\/pdf\/ks5_203.pdf<\/a>.<\/h6>\n<\/li>\n<\/ol>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"M\u00f5tle, millised on eesti \u00f5igekirjutuse \u00fcldised printsiibid? (Kl\u00f5psa!) \u00d5igekirja alustega tutvumiseks loe l\u00e4bi j\u00e4rgnev peat\u00fckk. See, milline on keele \u00f5igekiri, oleneb suuresti selle aluseks valitud p\u00f5him\u00f5tetest. \u00d5igekirjas kajastuvad normingud, mis on kokku lepitud kirjakeele paremaks kasutamiseks. Eesti \u00f5igekirja aluseks on …<\/p>\n","protected":false},"author":89,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/users\/89"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":150,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions\/150"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
A, O, U, \u00d5, \u00c4, E, I, \u00d6, \u00dc<\/p>\n<\/td>\n
Samad t\u00e4hed<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n
L, R, M, N, V, J, H, F<\/p>\n<\/td>\n
P, T, K<\/p>\n<\/td>\n
P ja B, T ja D, K ja G<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n
S, \u0160<\/p>\n<\/td>\n
S (harva Z), \u0160, \u017d<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n
T-T\u00b4, S-S\u00b4, L-L\u00b4, N-N\u00b4<\/p>\n<\/td>\n
T(D), S, L, N<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n
\n<\/p>
Ometi ei erista eesti keele \u00f5igekiri j\u00e4rgmisi h\u00e4\u00e4likuid:<\/strong><\/p>\n\npalataliseeritud (peenendatud) <\/em>ja palataliseerimata kaash\u00e4\u00e4likuid L, T(D), S, N<\/strong> (j\u00e4me pal\u00b4<\/strong>k \u2013 k\u00f5rge pal<\/strong>k; noot\u00b4<\/strong>, nood<\/strong>i \u2013 noot<\/strong>, nood<\/strong>a; kalalas\u00b4<\/strong>t \u2013 seda las<\/strong>t; lood\u00b4<\/strong>, lood<\/strong>i \u2013 sa lood<\/strong>; m\u00e4ngukan\u00b4n<\/strong> \u2013 kohvikann<\/strong>);<\/em> <\/em><\/li>\nh\u00e4\u00e4liku N <\/strong>erinevaid varjundeid, nt N <\/strong>h\u00e4\u00e4likute K <\/strong>ja G <\/strong>ees (ron<\/strong>k, pan<\/strong>k, konn<\/strong>gi)<\/em>;<\/li>\nsiirdeh\u00e4\u00e4likuid J <\/strong>ja W <\/strong>(viia<\/strong>, k\u00e4ia<\/strong>, kaua<\/strong>, laua<\/strong>l, luua<\/strong>d)<\/em>;<\/li>\nvokaalide ja diftongide ning osa konsonantide\/ konsonant\u00fchendite II <\/strong>ja III v\u00e4ldet<\/strong> (kee<\/strong>dan \u2013 tahab kee<\/strong>da; selle lau<\/strong>lu \u2013 seda lau<\/strong>lu)<\/em>.<\/li>\n<\/ol>\nTeiseks<\/h5>\nAjalooline<\/strong> ehk traditsiooni p\u00f5him\u00f5te<\/strong> t\u00e4hendab seda, et h\u00e4\u00e4ldusest s\u00f5ltumata s\u00e4ilitatakse kokkulepitud kirjapilt ka siis, kui see ei vasta h\u00e4\u00e4ldusele. Nii ei m\u00e4rgita kirjas palatalisatsiooni, <\/em>ei eristata vokaalide ja diftongide ega konsonant\u00fchendite II ja III v\u00e4ldet (vt eespool). Samuti on arvs\u00f5nade kokku- ja lahkukirjutamise reeglid s\u00e4ilinud kunagise kokkuleppe alusel ja s\u00f5naalgulist h<\/strong>-d tarvitatakse nii, nagu see Eesti Kirjameeste Seltsis 1872. a kokku lepiti <\/span>(Erelt, Erelt, & Ross, 2007).<\/p>\nN\u00e4ide 2.<\/em><\/h4>\nh<\/strong>obune<\/h4>\naru \u2013 h<\/strong>aru<\/h4>\nkellass<\/strong>epp<\/h4>\npool p\u00e4eva \u2013 poolep\u00e4evane<\/h4>\nKolmandaks<\/h5>\nEesti keeles j\u00e4rgitakse et\u00fcmoloogilis-morfoloogilist<\/strong> p\u00f5him\u00f5tet<\/strong>, st s\u00f5na muutevormides s\u00e4ilitatakse t\u00fcveh\u00e4\u00e4likud, s\u00f5ltumata nende h\u00e4\u00e4ldusest.<\/p>\nN\u00e4ide 3.<\/em><\/h4>\nk\u00e4rb<\/strong>\/es \u2013 k\u00e4rb<\/strong>\/sed<\/h4>\numb<\/strong>\/ne \u2013 umb\/<\/strong>sed<\/h4>\njalg<\/strong> \u2013 jalg<\/strong>\/si<\/h4>\nliig<\/strong> \u2013 liig<\/strong>\/sed<\/h4>\nk\u00fcnd<\/strong>\/ma \u2013 k\u00fcnd<\/strong>\/ke<\/h4>\nhoog<\/strong>\/ne \u2013 hoog<\/strong>\/salt<\/h4>\nmurd<\/strong>\/ma \u2013 murd<\/strong>\/sin<\/h4>\nkand<\/strong>\/ma \u2013 kand\/<\/strong>ku<\/h4>\ns\u00fc\u00fc<\/strong>a<\/h4>\nm\u00fc\u00fc<\/strong>a<\/h4>\nS\u00f5nade \u00fchesugune h\u00e4\u00e4ldus, kuigi vormid on erinevad, s\u00e4ilib ka j\u00e4rgmistes s\u00f5napaarides.<\/p>\nN\u00e4ide 4.<\/em><\/h4>\nm\u00fc\u00fc<\/strong>\/a \u2013 m\u00fc\u00fc<\/strong>\/ja<\/h4>\nk\u00e4i<\/strong>\/a \u2013 k\u00e4i<\/strong>\/ja<\/h4>\nvii<\/strong>\/a \u2013 vii<\/strong>\/ja<\/h4>\nmai<\/strong>a (s\u00f5nast maias) \u2013 majj<\/strong>a<\/h4>\nNeljandaks<\/h5>\nSemantilist<\/strong> ehk t\u00e4hendusp\u00f5him\u00f5tet<\/strong>, mille j\u00e4rgi kirjapilt v\u00f5ib edasi anda erinevat t\u00e4hendust, rakendatakse s\u00f5nade kokku- ja lahkukirjutamisel.<\/p>\nN\u00e4ide 5.<\/em> <\/em><\/h4>\nh\u00e4rja silm \u2013 h\u00e4rjasilm<\/h4>\nv\u00e4ike mees \u2013 v\u00e4ikemees<\/h4>\nvana ema \u2013 vanaema<\/h4>\nvalge krae \u2013 valgekrae<\/h4>\nSamuti rakendatakse semantilist p\u00f5him\u00f5tet suure ja v\u00e4ikese algust\u00e4he m\u00e4rkimisel (V<\/strong>alge M<\/strong>aja <\/em>\u2013 <\/em>v<\/strong>alge m<\/strong>aja; P<\/strong>oola kirjanik \u2013 p<\/strong>oola kirjanik)<\/em>; eesti perekonnanimede eristamisel p\u00e4risnimedest (M<\/strong>\u00e4gi \u2013 m<\/strong>\u00e4gi) <\/em>ja osa s\u00f5nade t\u00e4henduse eristamiseks (ta<\/em>l<\/strong>\u2013 tall<\/strong>; a<\/strong>llikas \u2013 <\/em>h<\/strong>allikas)<\/em>.<\/span><\/span><\/p>\n\nLoe lisaks:<\/h6>\n<\/h6>\n\n\nEhala, M. (1998). Eesti kirjakeel<\/em>. Tallinn: K\u00fcnnimees.<\/h6>\n<\/li>\n\nErelt, T. (2005). Eesti ortograafia<\/em>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.<\/h6>\n<\/li>\n\nRaadik, M. (2014). Mida uut on uues \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamatus? Oma Keel, 1.<\/em> K\u00fclastatud aadressil http:\/\/keeleabi.eki.ee\/pdf\/ks5_203.pdf<\/a>.<\/h6>\n<\/li>\n<\/ol>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"M\u00f5tle, millised on eesti \u00f5igekirjutuse \u00fcldised printsiibid? (Kl\u00f5psa!) \u00d5igekirja alustega tutvumiseks loe l\u00e4bi j\u00e4rgnev peat\u00fckk. See, milline on keele \u00f5igekiri, oleneb suuresti selle aluseks valitud p\u00f5him\u00f5tetest. \u00d5igekirjas kajastuvad normingud, mis on kokku lepitud kirjakeele paremaks kasutamiseks. Eesti \u00f5igekirja aluseks on …<\/p>\n","protected":false},"author":89,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/users\/89"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":150,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions\/150"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Ajalooline<\/strong> ehk traditsiooni p\u00f5him\u00f5te<\/strong> t\u00e4hendab seda, et h\u00e4\u00e4ldusest s\u00f5ltumata s\u00e4ilitatakse kokkulepitud kirjapilt ka siis, kui see ei vasta h\u00e4\u00e4ldusele. Nii ei m\u00e4rgita kirjas palatalisatsiooni, <\/em>ei eristata vokaalide ja diftongide ega konsonant\u00fchendite II ja III v\u00e4ldet (vt eespool). Samuti on arvs\u00f5nade kokku- ja lahkukirjutamise reeglid s\u00e4ilinud kunagise kokkuleppe alusel ja s\u00f5naalgulist h<\/strong>-d tarvitatakse nii, nagu see Eesti Kirjameeste Seltsis 1872. a kokku lepiti <\/span>(Erelt, Erelt, & Ross, 2007).<\/p>\nN\u00e4ide 2.<\/em><\/h4>\nh<\/strong>obune<\/h4>\naru \u2013 h<\/strong>aru<\/h4>\nkellass<\/strong>epp<\/h4>\npool p\u00e4eva \u2013 poolep\u00e4evane<\/h4>\nKolmandaks<\/h5>\nEesti keeles j\u00e4rgitakse et\u00fcmoloogilis-morfoloogilist<\/strong> p\u00f5him\u00f5tet<\/strong>, st s\u00f5na muutevormides s\u00e4ilitatakse t\u00fcveh\u00e4\u00e4likud, s\u00f5ltumata nende h\u00e4\u00e4ldusest.<\/p>\nN\u00e4ide 3.<\/em><\/h4>\nk\u00e4rb<\/strong>\/es \u2013 k\u00e4rb<\/strong>\/sed<\/h4>\numb<\/strong>\/ne \u2013 umb\/<\/strong>sed<\/h4>\njalg<\/strong> \u2013 jalg<\/strong>\/si<\/h4>\nliig<\/strong> \u2013 liig<\/strong>\/sed<\/h4>\nk\u00fcnd<\/strong>\/ma \u2013 k\u00fcnd<\/strong>\/ke<\/h4>\nhoog<\/strong>\/ne \u2013 hoog<\/strong>\/salt<\/h4>\nmurd<\/strong>\/ma \u2013 murd<\/strong>\/sin<\/h4>\nkand<\/strong>\/ma \u2013 kand\/<\/strong>ku<\/h4>\ns\u00fc\u00fc<\/strong>a<\/h4>\nm\u00fc\u00fc<\/strong>a<\/h4>\nS\u00f5nade \u00fchesugune h\u00e4\u00e4ldus, kuigi vormid on erinevad, s\u00e4ilib ka j\u00e4rgmistes s\u00f5napaarides.<\/p>\nN\u00e4ide 4.<\/em><\/h4>\nm\u00fc\u00fc<\/strong>\/a \u2013 m\u00fc\u00fc<\/strong>\/ja<\/h4>\nk\u00e4i<\/strong>\/a \u2013 k\u00e4i<\/strong>\/ja<\/h4>\nvii<\/strong>\/a \u2013 vii<\/strong>\/ja<\/h4>\nmai<\/strong>a (s\u00f5nast maias) \u2013 majj<\/strong>a<\/h4>\nNeljandaks<\/h5>\nSemantilist<\/strong> ehk t\u00e4hendusp\u00f5him\u00f5tet<\/strong>, mille j\u00e4rgi kirjapilt v\u00f5ib edasi anda erinevat t\u00e4hendust, rakendatakse s\u00f5nade kokku- ja lahkukirjutamisel.<\/p>\nN\u00e4ide 5.<\/em> <\/em><\/h4>\nh\u00e4rja silm \u2013 h\u00e4rjasilm<\/h4>\nv\u00e4ike mees \u2013 v\u00e4ikemees<\/h4>\nvana ema \u2013 vanaema<\/h4>\nvalge krae \u2013 valgekrae<\/h4>\nSamuti rakendatakse semantilist p\u00f5him\u00f5tet suure ja v\u00e4ikese algust\u00e4he m\u00e4rkimisel (V<\/strong>alge M<\/strong>aja <\/em>\u2013 <\/em>v<\/strong>alge m<\/strong>aja; P<\/strong>oola kirjanik \u2013 p<\/strong>oola kirjanik)<\/em>; eesti perekonnanimede eristamisel p\u00e4risnimedest (M<\/strong>\u00e4gi \u2013 m<\/strong>\u00e4gi) <\/em>ja osa s\u00f5nade t\u00e4henduse eristamiseks (ta<\/em>l<\/strong>\u2013 tall<\/strong>; a<\/strong>llikas \u2013 <\/em>h<\/strong>allikas)<\/em>.<\/span><\/span><\/p>\n\nLoe lisaks:<\/h6>\n<\/h6>\n\n\nEhala, M. (1998). Eesti kirjakeel<\/em>. Tallinn: K\u00fcnnimees.<\/h6>\n<\/li>\n\nErelt, T. (2005). Eesti ortograafia<\/em>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.<\/h6>\n<\/li>\n\nRaadik, M. (2014). Mida uut on uues \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamatus? Oma Keel, 1.<\/em> K\u00fclastatud aadressil http:\/\/keeleabi.eki.ee\/pdf\/ks5_203.pdf<\/a>.<\/h6>\n<\/li>\n<\/ol>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"M\u00f5tle, millised on eesti \u00f5igekirjutuse \u00fcldised printsiibid? (Kl\u00f5psa!) \u00d5igekirja alustega tutvumiseks loe l\u00e4bi j\u00e4rgnev peat\u00fckk. See, milline on keele \u00f5igekiri, oleneb suuresti selle aluseks valitud p\u00f5him\u00f5tetest. \u00d5igekirjas kajastuvad normingud, mis on kokku lepitud kirjakeele paremaks kasutamiseks. Eesti \u00f5igekirja aluseks on …<\/p>\n","protected":false},"author":89,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/users\/89"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":150,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions\/150"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Eesti keeles j\u00e4rgitakse et\u00fcmoloogilis-morfoloogilist<\/strong> p\u00f5him\u00f5tet<\/strong>, st s\u00f5na muutevormides s\u00e4ilitatakse t\u00fcveh\u00e4\u00e4likud, s\u00f5ltumata nende h\u00e4\u00e4ldusest.<\/p>\nN\u00e4ide 3.<\/em><\/h4>\nk\u00e4rb<\/strong>\/es \u2013 k\u00e4rb<\/strong>\/sed<\/h4>\numb<\/strong>\/ne \u2013 umb\/<\/strong>sed<\/h4>\njalg<\/strong> \u2013 jalg<\/strong>\/si<\/h4>\nliig<\/strong> \u2013 liig<\/strong>\/sed<\/h4>\nk\u00fcnd<\/strong>\/ma \u2013 k\u00fcnd<\/strong>\/ke<\/h4>\nhoog<\/strong>\/ne \u2013 hoog<\/strong>\/salt<\/h4>\nmurd<\/strong>\/ma \u2013 murd<\/strong>\/sin<\/h4>\nkand<\/strong>\/ma \u2013 kand\/<\/strong>ku<\/h4>\ns\u00fc\u00fc<\/strong>a<\/h4>\nm\u00fc\u00fc<\/strong>a<\/h4>\nS\u00f5nade \u00fchesugune h\u00e4\u00e4ldus, kuigi vormid on erinevad, s\u00e4ilib ka j\u00e4rgmistes s\u00f5napaarides.<\/p>\nN\u00e4ide 4.<\/em><\/h4>\nm\u00fc\u00fc<\/strong>\/a \u2013 m\u00fc\u00fc<\/strong>\/ja<\/h4>\nk\u00e4i<\/strong>\/a \u2013 k\u00e4i<\/strong>\/ja<\/h4>\nvii<\/strong>\/a \u2013 vii<\/strong>\/ja<\/h4>\nmai<\/strong>a (s\u00f5nast maias) \u2013 majj<\/strong>a<\/h4>\nNeljandaks<\/h5>\nSemantilist<\/strong> ehk t\u00e4hendusp\u00f5him\u00f5tet<\/strong>, mille j\u00e4rgi kirjapilt v\u00f5ib edasi anda erinevat t\u00e4hendust, rakendatakse s\u00f5nade kokku- ja lahkukirjutamisel.<\/p>\nN\u00e4ide 5.<\/em> <\/em><\/h4>\nh\u00e4rja silm \u2013 h\u00e4rjasilm<\/h4>\nv\u00e4ike mees \u2013 v\u00e4ikemees<\/h4>\nvana ema \u2013 vanaema<\/h4>\nvalge krae \u2013 valgekrae<\/h4>\nSamuti rakendatakse semantilist p\u00f5him\u00f5tet suure ja v\u00e4ikese algust\u00e4he m\u00e4rkimisel (V<\/strong>alge M<\/strong>aja <\/em>\u2013 <\/em>v<\/strong>alge m<\/strong>aja; P<\/strong>oola kirjanik \u2013 p<\/strong>oola kirjanik)<\/em>; eesti perekonnanimede eristamisel p\u00e4risnimedest (M<\/strong>\u00e4gi \u2013 m<\/strong>\u00e4gi) <\/em>ja osa s\u00f5nade t\u00e4henduse eristamiseks (ta<\/em>l<\/strong>\u2013 tall<\/strong>; a<\/strong>llikas \u2013 <\/em>h<\/strong>allikas)<\/em>.<\/span><\/span><\/p>\n\nLoe lisaks:<\/h6>\n<\/h6>\n\n\nEhala, M. (1998). Eesti kirjakeel<\/em>. Tallinn: K\u00fcnnimees.<\/h6>\n<\/li>\n\nErelt, T. (2005). Eesti ortograafia<\/em>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.<\/h6>\n<\/li>\n\nRaadik, M. (2014). Mida uut on uues \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamatus? Oma Keel, 1.<\/em> K\u00fclastatud aadressil http:\/\/keeleabi.eki.ee\/pdf\/ks5_203.pdf<\/a>.<\/h6>\n<\/li>\n<\/ol>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"M\u00f5tle, millised on eesti \u00f5igekirjutuse \u00fcldised printsiibid? (Kl\u00f5psa!) \u00d5igekirja alustega tutvumiseks loe l\u00e4bi j\u00e4rgnev peat\u00fckk. See, milline on keele \u00f5igekiri, oleneb suuresti selle aluseks valitud p\u00f5him\u00f5tetest. \u00d5igekirjas kajastuvad normingud, mis on kokku lepitud kirjakeele paremaks kasutamiseks. Eesti \u00f5igekirja aluseks on …<\/p>\n","protected":false},"author":89,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/users\/89"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":150,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions\/150"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
S\u00f5nade \u00fchesugune h\u00e4\u00e4ldus, kuigi vormid on erinevad, s\u00e4ilib ka j\u00e4rgmistes s\u00f5napaarides.<\/p>\n
Semantilist<\/strong> ehk t\u00e4hendusp\u00f5him\u00f5tet<\/strong>, mille j\u00e4rgi kirjapilt v\u00f5ib edasi anda erinevat t\u00e4hendust, rakendatakse s\u00f5nade kokku- ja lahkukirjutamisel.<\/p>\nN\u00e4ide 5.<\/em> <\/em><\/h4>\nh\u00e4rja silm \u2013 h\u00e4rjasilm<\/h4>\nv\u00e4ike mees \u2013 v\u00e4ikemees<\/h4>\nvana ema \u2013 vanaema<\/h4>\nvalge krae \u2013 valgekrae<\/h4>\nSamuti rakendatakse semantilist p\u00f5him\u00f5tet suure ja v\u00e4ikese algust\u00e4he m\u00e4rkimisel (V<\/strong>alge M<\/strong>aja <\/em>\u2013 <\/em>v<\/strong>alge m<\/strong>aja; P<\/strong>oola kirjanik \u2013 p<\/strong>oola kirjanik)<\/em>; eesti perekonnanimede eristamisel p\u00e4risnimedest (M<\/strong>\u00e4gi \u2013 m<\/strong>\u00e4gi) <\/em>ja osa s\u00f5nade t\u00e4henduse eristamiseks (ta<\/em>l<\/strong>\u2013 tall<\/strong>; a<\/strong>llikas \u2013 <\/em>h<\/strong>allikas)<\/em>.<\/span><\/span><\/p>\n\nLoe lisaks:<\/h6>\n<\/h6>\n\n\nEhala, M. (1998). Eesti kirjakeel<\/em>. Tallinn: K\u00fcnnimees.<\/h6>\n<\/li>\n\nErelt, T. (2005). Eesti ortograafia<\/em>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.<\/h6>\n<\/li>\n\nRaadik, M. (2014). Mida uut on uues \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamatus? Oma Keel, 1.<\/em> K\u00fclastatud aadressil http:\/\/keeleabi.eki.ee\/pdf\/ks5_203.pdf<\/a>.<\/h6>\n<\/li>\n<\/ol>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"M\u00f5tle, millised on eesti \u00f5igekirjutuse \u00fcldised printsiibid? (Kl\u00f5psa!) \u00d5igekirja alustega tutvumiseks loe l\u00e4bi j\u00e4rgnev peat\u00fckk. See, milline on keele \u00f5igekiri, oleneb suuresti selle aluseks valitud p\u00f5him\u00f5tetest. \u00d5igekirjas kajastuvad normingud, mis on kokku lepitud kirjakeele paremaks kasutamiseks. Eesti \u00f5igekirja aluseks on …<\/p>\n","protected":false},"author":89,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/users\/89"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":150,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions\/150"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Samuti rakendatakse semantilist p\u00f5him\u00f5tet suure ja v\u00e4ikese algust\u00e4he m\u00e4rkimisel (V<\/strong>alge M<\/strong>aja <\/em>\u2013 <\/em>v<\/strong>alge m<\/strong>aja; P<\/strong>oola kirjanik \u2013 p<\/strong>oola kirjanik)<\/em>; eesti perekonnanimede eristamisel p\u00e4risnimedest (M<\/strong>\u00e4gi \u2013 m<\/strong>\u00e4gi) <\/em>ja osa s\u00f5nade t\u00e4henduse eristamiseks (ta<\/em>l<\/strong>\u2013 tall<\/strong>; a<\/strong>llikas \u2013 <\/em>h<\/strong>allikas)<\/em>.<\/span><\/span><\/p>\n\nLoe lisaks:<\/h6>\n<\/h6>\n\n\nEhala, M. (1998). Eesti kirjakeel<\/em>. Tallinn: K\u00fcnnimees.<\/h6>\n<\/li>\n\nErelt, T. (2005). Eesti ortograafia<\/em>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.<\/h6>\n<\/li>\n\nRaadik, M. (2014). Mida uut on uues \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamatus? Oma Keel, 1.<\/em> K\u00fclastatud aadressil http:\/\/keeleabi.eki.ee\/pdf\/ks5_203.pdf<\/a>.<\/h6>\n<\/li>\n<\/ol>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"M\u00f5tle, millised on eesti \u00f5igekirjutuse \u00fcldised printsiibid? (Kl\u00f5psa!) \u00d5igekirja alustega tutvumiseks loe l\u00e4bi j\u00e4rgnev peat\u00fckk. See, milline on keele \u00f5igekiri, oleneb suuresti selle aluseks valitud p\u00f5him\u00f5tetest. \u00d5igekirjas kajastuvad normingud, mis on kokku lepitud kirjakeele paremaks kasutamiseks. Eesti \u00f5igekirja aluseks on …<\/p>\n","protected":false},"author":89,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/users\/89"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":150,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions\/150"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
M\u00f5tle, millised on eesti \u00f5igekirjutuse \u00fcldised printsiibid? (Kl\u00f5psa!) \u00d5igekirja alustega tutvumiseks loe l\u00e4bi j\u00e4rgnev peat\u00fckk. See, milline on keele \u00f5igekiri, oleneb suuresti selle aluseks valitud p\u00f5him\u00f5tetest. \u00d5igekirjas kajastuvad normingud, mis on kokku lepitud kirjakeele paremaks kasutamiseks. Eesti \u00f5igekirja aluseks on …<\/p>\n","protected":false},"author":89,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/users\/89"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":150,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions\/150"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestikeel1\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}