{"id":2220,"date":"2026-09-28T12:33:07","date_gmt":"2026-09-28T09:33:07","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/?p=2220"},"modified":"2026-09-28T12:34:00","modified_gmt":"2026-09-28T09:34:00","slug":"uuring-heidab-valgust-musta-surma-ja-sellele-jargnenud-katkupuhangute-keerulisele-ajaloole","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/uuring-heidab-valgust-musta-surma-ja-sellele-jargnenud-katkupuhangute-keerulisele-ajaloole\/","title":{"rendered":"Uuring heidab valgust Musta Surma ja sellele j\u00e4rgnenud katkupuhangute keerulisele ajaloole"},"content":{"rendered":"

Musta surma nime all tuntud katkuepideemia laastas Euroopat aastatel 1347\u20131353 ja tappis miljoneid inimesi. Sageli n\u00e4hakse seda kui \u00fcht ajaloos\u00fcndmust, mis tuli ja l\u00e4ks. Tegelikult ei kadunud katk p\u00e4rast esimest laastavat puhangut kuhugi. J\u00e4rgmise viie sajandi jooksul naasis haigus Euroopasse ikka ja j\u00e4lle, avaldades olulist m\u00f5ju kogukondadele ja kujundades \u00fcmber linnu ja kaubateid.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Tartu \u00dclikooli genoomika instituudi juhtimisel valminud uus uuring aitab katku leviku pikka ja keerukat ajalugu v\u00e4ga n\u00fcansirohkelt m\u00f5ista. Teadlased anal\u00fc\u00fcsisid 14.-18. sajandil elanud inimeste s\u00e4ilmetest leitud katkubakterite p\u00e4rilikkusainet. Selle alusel kaardistati, kuidas katk Euroopas, sealhulgas Eestis, Musta Surmaga alanud ja sellele j\u00e4rgneval perioodil ehk nn teise katkupandeemia jooksul levis, muutus ja p\u00fcsis.<\/p>\n\n\n\n

Katk oli ka Eestis sage kutsumata k\u00fclaline<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Uuringus rekonstrueeriti 26 katkubakteri Yersinia pestis genoomid. Proovid p\u00e4rinesid sadade aastate eest elanud indiviididelt 11 arheoloogilisest leiukohast Eestis, Venemaalt, Inglismaalt, Madalmaadest ja \u0160veitsist.<\/p>\n\n\n\n

Tulemused n\u00e4itavad, et katk ei j\u00f5udnud Eestisse ainult \u00fchel korral. Haigus toodi siia korduvalt peaaegu kogu teise katkupandeemia v\u00e4ltel. Lisaks avastasid teadlased seni tundmatuid katkubakteri liine ning leidsid eri paikadest geneetiliselt peaaegu identseid t\u00fcvesid. See viitab sellele, et katkupuhangud levisid eri piirkondade vaheliste kontaktide t\u00f5ttu \u00fcle Euroopa v\u00e4ga kiiresti.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcheks t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsemaks tulemuseks oli t\u00f5end katkubakteri geneetilisest mitmekesistumisest aastatel umbes 1450\u20131500. Sel perioodil jagunes bakter kolmeks suureks haruks, mis moodustasid uusi nakkuskoldeid metsikute n\u00e4riliste seas.<\/p>\n\n\n\n

Teadlaste hinnangul v\u00f5isid selles rolli m\u00e4ngida kliimamuutused. V\u00f5imaliku m\u00f5jutajana tuuakse v\u00e4lja nn suur renessansiaegne p\u00f5ud aastal 1540. T\u00e4nap\u00e4evased uuringud on n\u00e4idanud, et kliima m\u00f5jutab oluliselt katku levikut n\u00e4riliste populatsioonides, mis toimivad haiguse looduslike reservuaaridena.<\/p>\n\n\n\n

\u201cLeidsime t\u00f5endeid katku korduvast j\u00f5udmisest Eestisse juba 14. sajandi l\u00f5pus ning tuvastasime mitu Yersinia pestis\u2019e seni tundmatut geneetilist liini nii linna- kui ka maapiirkondades,\u201c \u00fctles uuringu \u00fcks juhtidest, Tartu \u00dclikooli arheogenoomika professor Kristiina Tambets<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n

\"Plague
Autor: Archaeological Service of the Canton of Grisons<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Uus viis ajalooliste puhangute dateerimiseks<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Uuringu \u00fcks olulisemaid uuendusi oli meetodi v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine, mis v\u00f5imaldab muistseid haiguspuhanguid palju t\u00e4psemalt ajajoonele paigutada. Meetodi olulisust v\u00f5iks autorite s\u00f5nul aidata m\u00f5ista v\u00f5rdlus COVID-19 pandeemiaga.<\/p>\n\n\n\n

\u201cKoroonapandeemia ajal j\u00e4lgisid teadlased viiruse erinevate variantide levikut nende genoomide abil. Kuna proovidel olid t\u00e4psed kuup\u00e4evad, oli v\u00f5imalik rekonstrueerida viiruse levik peaaegu reaalajas. Ajalooliste epideemiate puhul selliseid t\u00e4pseid \u201eajatempleid\u201e tavaliselt ei ole ja laialdaselt kasutusel olevad radios\u00fcsiniku meetodi abil saadud dateeringud v\u00f5ivad h\u00f5lmata rohkem kui sajandi pikkust ajavahemikku,\u201c selgitas uuringu autor Dr Marcel Keller<\/strong>. Selline m\u00f5\u00f5tem\u00e4\u00e4ramatus muudab konkreetsete leidude seostamise kindlate ajalooliste haiguspuhangutega keeruliseks.<\/p>\n\n\n\n

Lahenduseks t\u00f6\u00f6tas uurimisr\u00fchm v\u00e4lja meetodi, mis \u00fchendab geneetilise ja arheoloogilise kronoloogilise info. Katkubakteri genoomide alusel koostatud evolutsioonipuud kasutades \u00f5nnestus paljude proovide vanust nende paiknemise alusel puu vanematel v\u00f5i noorematel harudel t\u00e4psustada ning siduda need selle tulemusena konkreetsete ajalooliste s\u00fcndmustega. Lisaks uute genoomide sekveneerimisele anal\u00fc\u00fcsisid teadlased uue meetodi abil ka 64 varem avaldatud katkubakteri genoomi. Tegu on esimese s\u00fcstemaatilise katsega seostada enamik teadaolevad 14.\u201318. sajandi katkugenoomid kirjalikest allikatest tuntud katkupuhangutega.<\/p>\n\n\n\n

Uue l\u00e4henemisviisi abil saab vana DNA andmeid epideemiate leviku uurimiseks palju t\u00f5husamalt kasutada ning rekonstrueerida suure ajalise t\u00e4psusega s\u00fcndmusi, mis Euroopat sajandite jooksul j\u00e4rjestikkuste katkulainete tulemusena m\u00f5jutasid.<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5jad levitasid haigusi<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Tulemused n\u00e4itavad ka seda, kui palju inimeste tegevus ja ajaloolised s\u00fcndmused katku levikut m\u00f5jutasid. \u00dchtlasi kinnitab uuring, et hilisemad katkupuhangud on ajalugu korduvalt \u00fcmber kirjutanud.<\/p>\n\n\n\n

Uuring t\u00e4iendab olemasolevaid teadmisi uute katkugenoomidega, mis on seotud Kolmek\u00fcmneaastase s\u00f5jaga (1618\u20131648) ja P\u00f5hjas\u00f5ja aegsete (umbes 1700\u20131721) epideemiatega. Geneetilised andmed viitavad, et katk levis sageli just s\u00f5dade ja vallutusretkede t\u00f5ttu.<\/p>\n\n\n\n

\u201eN\u00e4eme, kuidas Yersinia pestis s\u00f5jaliste konfliktide tingimustes uuenes, jagunes uuteks liinideks ning kasutas samu levikuteid lahinguv\u00e4gede, p\u00f5genike ja kaubateedega,\u201c \u00fctles Keller. Ka n\u00e4iteks 1710. aasta Tallinna piiramise ajal n\u00f5udis katk ohvreid m\u00f5lemal poolel \u2013 nii rootsi kui saksa s\u00f5durite, aga ka tsiviilelanike seas.<\/p>\n\n\n\n

Laiemalt n\u00e4itab uuring, et katk ei olnud \u00fcksik katastroof, vaid sajanditepikkune korduv oht, mis laastas linnu ja piirkondi p\u00f5lvkond p\u00f5lvkonna j\u00e4rel.<\/p>\n\n\n\n

Miks on katku uurimine oluline ka t\u00e4nap\u00e4eval?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kuigi Euroopas ei kujuta katk enam olulist terviseohtu, ei ole haigus maailmast kadunud. Yersinia pestis p\u00fcsib t\u00e4nini looduslikes n\u00e4riliste populatsioonides mitmel pool maailmas.<\/p>\n\n\n\n

M\u00f5istmine, kuidas katk p\u00e4rast Musta Surma Euroopas kanda kinnitas, sajandeid p\u00fcsis ja l\u00f5puks taandus, aitab teadlastel paremini aru saada nakkuste leviku pikaajalisest d\u00fcnaamikast. Sellised teadmised toetavad ka t\u00e4nap\u00e4evaseid nakkushaiguste seire- ja ennetustegevusi.<\/p>\n\n\n\n

Koost\u00f6\u00f6 \u00fcle riigipiiride ja teadusharude<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Uuring valmis laialdase rahvusvahelise koost\u00f6\u00f6 tulemusel. Vana DNA uurijad tegid tihedat koost\u00f6\u00f6d Eesti arheoloogide ja antropoloogidega, kes uurivad katku ajalugu siinsetel aladel, aga ka Cambridge\u2019i \u00fclikooli teadlaste ning koost\u00f6\u00f6partneritega Madalmaades ja \u0160veitsis. See koost\u00f6\u00f6 l\u00f5i vana DNA uuringuid, arheoloogilisi ja ajaloolisi andmeid ning radios\u00fcsiniku dateerimist \u00fchendades seni k\u00f5ige p\u00f5hjalikuma geneetilise pildi teisest katkupandeemiast ning avas uusi vaatenurki sellele, kuidas \u00fcks ajaloo surmavamaid haigusi Euroopa arengut sajandite jooksul kujundas.<\/p>\n\n\n\n

Loe uuringu tervikteksti ajakirjas PNAS:<\/strong> https:\/\/doi.org\/10.1073\/pnas.2534899123<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Musta surma nime all tuntud katkuepideemia laastas Euroopat aastatel 1347\u20131353 ja tappis miljoneid inimesi. Sageli n\u00e4hakse seda kui \u00fcht ajaloos\u00fcndmust, mis tuli ja l\u00e4ks. Tegelikult ei kadunud katk p\u00e4rast esimest laastavat puhangut kuhugi. J\u00e4rgmise viie sajandi jooksul naasis haigus Euroopasse …<\/p>\n","protected":false},"author":745,"featured_media":2221,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[11],"tags":[],"class_list":["post-2220","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2220","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/users\/745"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2220"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2220\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2225,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2220\/revisions\/2225"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2221"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2220"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2220"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2220"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}