{"id":2186,"date":"2026-09-28T11:43:06","date_gmt":"2026-09-28T08:43:06","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/?p=2186"},"modified":"2026-09-28T13:02:23","modified_gmt":"2026-09-28T10:02:23","slug":"eesti-juured-poznanis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/eesti-juured-poznanis\/","title":{"rendered":"Eesti juured Poznanis"},"content":{"rendered":"

31. augustist 4. septembrini toimus Poznanis Poolas peamiselt arheolooge \u00fchendava liidu (International Union of Prehistoric and Protohistoric Sciences, UISPP) XXI maailmakongress<\/a>, millesse panustasid ka Eesti juurte tippkeskuse (EJTK) ja ECHO projekti <\/a>esindajad.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Arheogenoomika t\u00f6\u00f6r\u00fchma liikme Lehti Saagi<\/strong> eestv\u00f5ttel oli kongressile esitatud sessioon \u201cInterdisciplinary approaches in studying the human past in Eastern Europe and beyond\u201d<\/strong> (\u201cInterdistsiplinaarsed inimese mineviku-uuringud Ida-Euroopas ja kaugemal\u201d)<\/a> . Eesm\u00e4rk oli tuua \u00fchte ruumi kokku ettekanded, milles k\u00e4sitletakse h\u00e4id n\u00e4iteid erinevate distsipliinide teadlaste koost\u00f6\u00f6st, kuid samuti anda v\u00f5imalus arutleda v\u00e4ljakutsete \u00fcle. T\u00f6\u00f6toa kaaskorraldajad olid Monika Karmin <\/strong>(arheogenoomika), Eve Rannam\u00e4e<\/strong> (arheozooloogia), Kaarel Sikk<\/strong> (arheoloogia), Anneli Poska<\/strong> (paleokliima ja -\u00f6koloogia) ja Miina Norvik<\/strong> (lingvistika) ning toetust pakkus Alena Kushniarevich <\/strong>(arheogenoomika).<\/p>\n\n\n\n

Sessioonil oli kokku 9 ettekannet, mille lai teemadering kattis Ida-Euroopa k\u00f5rval ka teiste piirkondade interdistsiplinaarseid uuringuid. Ettekanded t\u00f5id kokku arheogeneetika ja bioarheoloogia l\u00e4henemised, stabiilsete isotoopide anal\u00fc\u00fcsi ning zooarheoloogia, paleo\u00f6koloogia ja arheoloogia meetodid eri piirkondade ja leiukohtade uurimisel nii Euroopas kui Aasias. Mitu ettekannet p\u00f5hines peamiselt vana DNA uuringutel, keskendudes praegu eesliinil olevale geneetiliste sugulussuhete rekonstrueerimisele. N\u00e4idati indiviidide v\u00f5imalikke l\u00e4hisugulussuhteid ning rekonstrueeritud sugupuid, mis v\u00f5ivad peegeldada ka \u00fchiskonna sotsiaalseid struktuure laiemalt, kultuurilisi k\u00e4itumisnorme ning rahvar\u00fchmade omavahelisi sarnasusi. <\/p>\n\n\n\n

Ettekanded kajastasid tulemusi erinevatest neoliitikumi ja pronksiaja leiukohtadest, nagu Shimao linn ja selle satelliitlinnad Hiinas (ettekande pidas Zehui Chen), Tiszapolg\u00e1r-Basatanya leiukoht Ungaris (Taylor Danielle Mateyka) ning Trzcinieci ja Otomani-F\u00fczesabony kultuuri matmispaigad Kesk-Ida-Euroopas (Maciej Chyle\u0144ski). EJTK n\u00f5uandva kogu ja ECHO projekti tiimi liige professor Rimantas Jankauskas<\/strong> r\u00e4\u00e4kis inimeste p\u00e4ritolust ning sotsiaalsest liikuvusest keskaegses Vilniuses. Pjotr Wojtal ja Nina Kowalik tutvustasid h\u00fcljeste p\u00fc\u00fcgitavasid L\u00e4\u00e4nemere kirdeosas ning Aurelien Tafani <\/strong>esitas tulemusi loomapidamise hooajalisuse kohta 4. aastatuhandel Rumeenias. Michelle Pfeiffer <\/strong>tutvustas Hispaanias Menorca saarel asuva Biniadr\u00edsi koopa n\u00e4itel, milline v\u00f5is olla lapsep\u00f5lv hilisel pronksiajal. See k\u00f5las v\u00e4ga kokku UISPP 21. kongressi \u00fche plenaarettekandja Aprill Nowelli <\/strong>ettekandega<\/a>, kus t\u00f5steti esile arheoloogias pikka aega t\u00e4helepanuta j\u00e4\u00e4nud lapsep\u00f5lve teema.<\/p>\n\n\n\n

Eesti juurte tippkeskuse liikmetest esinesid sessioonil ettekandega Monika Karmin<\/strong> ja Miina Norvik<\/strong>, kes tutvustasid suuremahulisi interdistsiplinaarseid projekte ning r\u00e4\u00e4kisid nendega seotud v\u00e4ljakutsetest ja v\u00f5imalustest. Kaarel Sikk <\/strong>aga arutles erinevate andmestike \u00fchendamise v\u00f5imaluste \u00fcle tippkeskuse uurimisr\u00fchmade andmestike n\u00e4itel.<\/p>\n\n\n\n

Sessiooni v\u00f5ib lugeda igati \u00f5nnestunuks: ettekannete ajal oli arvukalt kuulajaid ning aktiivselt v\u00f5eti osa ka l\u00f5pudiskussioonist. Kui ettekannetes tutvustati peamiselt edulugusid, siis arutelus tulid esile ka isiklikud t\u00e4helepanekud. Ennek\u00f5ike mainiti eriala\u00fclese koost\u00f6\u00f6ga seonduvaid v\u00e4ljakutseid, nagu \u00fcksteise m\u00f5istmisele kuluv aeg ning ootuste \u00fchitamine eri distsipliinide vahel. Samuti arutleti andmebaaside teemadel. \u00dcldiselt leiti, et kuigi andmebaaside arendamine on aegan\u00f5udev ja kohati isegi t\u00e4namatu t\u00f6\u00f6, n\u00e4hakse siiski nende v\u00e4\u00e4rtust. EJTK kogemuse p\u00f5hjalt nentisime, et \u00fchest k\u00fcljest on h\u00e4davajalik tutvustada ja tiivustada suuremahulisi koost\u00f6\u00f6projekte, mis loovad ruumi, aja ja ressursid distsipliinide\u00fcleseks koost\u00f6\u00f6ks. Teisalt on aga \u00fclioluline s\u00f5lmida isiklikke kontakte ja teha v\u00e4ikeseid igap\u00e4evasamme.<\/p>\n\n\n\n

Kongressi tihedas kavas olnud ettekannetele ning aruteludele lisaks k\u00fclastasid arheogenoomika grupi liikmed ka Poznani Adam Mickiewiczi \u00dclikooli vana DNA gruppi, mida juhib Anna Juras<\/strong>, ning kohtusid sama \u00fclikooli arheoloogi Robert Staniukiga<\/strong>. M\u00f5lemal suunal arutati edasisi koost\u00f6\u00f6v\u00f5imalusi.<\/p>\n\n\n\n

Kongress toimus p\u00f5hiliselt linna servas asuvas kampuses, kuid oli v\u00f5imalusi ka linnaga tutvumiseks \u2013 Poznan oma v\u00e4rviliste majade, m\u00f5nusa linnaruumi ja arvukate kohvikutega lausa kutsub ringi vaatama. Peale linnaekskursiooni kuulus programmi n\u00e4iteks arheoloogiamuuseumi k\u00fclastus, kus avati n\u00e4itus \u201cTeed minevikku: 30 aastat p\u00e4\u00e4stekevamisi Poolas\u201d.<\/p>\n\n\n\n

Kongressile j\u00e4rgneval p\u00e4eval toimus ekskursioon, mis andis huvilistele v\u00f5imaluse saada \u00fclevaate Suur-Poola piirkonna ja ka laiemalt Poola ajaloost. Iga k\u00fclastatava kohaga liiguti sealjuures justkui ajas kaugemale. Esmalt k\u00e4idi Dziekanowice Suur-Poola etnograafiamuuseumis, mis toimib vaba\u00f5humuuseumina ning annab ettekujutuse t\u00fc\u00fcpilisest sealse piirkonna k\u00fclast 19. sajandil. Seej\u00e4rel s\u00f5ideti edasi Poola riigi l\u00e4tteks loetavale Ostr\u00f3w Lednicki saarele. Ekskursiooni l\u00f5petuseks k\u00fclastati Biskupini, kus on arheoloogiliste leidude p\u00f5hjal rekonstrueeritud hilispronksiaegne kindlustatud asula. Samuti oli seal v\u00f5imalik uudistada veelgi kaugemast ajast p\u00e4rit esimeste p\u00f5lluharijate ning ka k\u00fctt-korilaste elamist.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n<\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

31. augustist 4. septembrini toimus Poznanis Poolas peamiselt arheolooge \u00fchendava liidu (International Union of Prehistoric and Protohistoric Sciences, UISPP) XXI maailmakongress, millesse panustasid ka Eesti juurte tippkeskuse (EJTK) ja ECHO projekti esindajad. Arheogenoomika t\u00f6\u00f6r\u00fchma liikme Lehti Saagi eestv\u00f5ttel oli kongressile …<\/p>\n","protected":false},"author":745,"featured_media":2195,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[11],"tags":[],"class_list":["post-2186","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2186","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/users\/745"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2186"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2186\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2232,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2186\/revisions\/2232"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2195"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2186"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2186"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2186"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}