{"id":2127,"date":"2026-09-08T17:15:25","date_gmt":"2026-09-08T14:15:25","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/?p=2127"},"modified":"2026-09-08T17:19:25","modified_gmt":"2026-09-08T14:19:25","slug":"stefania-sasso-phd","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/stefania-sasso-phd\/","title":{"rendered":"Stefania Sasso, PhD"},"content":{"rendered":"<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Teisip\u00e4eval, 18. augustil kaitses Stefania Sasso geenitehnoloogia erialal edukalt doktorit\u00f6\u00f6d \u201ePopulation dynamics and health in medieval Europe: an archaeogenomic perspective\u201c (\u201eRahvastiku d\u00fcnaamika ja tervis keskaegses Euroopas: arheogenoomiline vaatenurk\u201c).<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Stefania tutvustas kaitsmise k\u00e4igus doktorit\u00f6\u00f6 nelja osa, mis k\u00e4sitlesid keskaja rahvastikuprotsesse Belgias ja Eestis. Uurimuses kasutati vana DNA anal\u00fc\u00fcsi, et rekonstrueerida populatsioonide kujunemist ja muutumist aja jooksul. T\u00f6\u00f6 n\u00e4itas, et keskaeg ei olnud Euroopas \u00fchtne periood, vaid arenguprotsessid erinesid piirkonniti.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tutvu doktorit\u00f6\u00f6ga: <a href=\"https:\/\/dspace.ut.ee\/server\/api\/core\/bitstreams\/9aca4781-02c7-4340-aa19-0603fa646fd6\/content\">https:\/\/dspace.ut.ee\/server\/api\/core\/bitstreams\/9aca4781-02c7-4340-aa19-0603fa646fd6\/content<\/a><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Esimeses osas uuris Stefania varakeskaegset Merovingide d\u00fcnastia aegset rahvastikku t\u00e4nap\u00e4eva Belgia aladel, l\u00e4htudes P\u00f5hjamere rannikul asuva Koksijde matmispaiga indiviididest. Teises osas keskendus ta Belgia sisemaal asunud keskaegsele Sint-Truideni keskusele, mis kujunes v\u00e4lja kloostri \u00fcmber ning oli oluline palver\u00e4nnakupaik. Kolmanda osa fookuses oli Eesti keskaeg, mille algus seostub 13. sajandi P\u00f5hjala ristis\u00f5dade ja kristluse levikuga. Samuti anal\u00fc\u00fcsis Stefania uuritud indiviidide terviseseisundit inimese beetaherpesviiruste 6A ja 6B n\u00e4itel, mis tuvastati muistsetes inims\u00e4ilmetes esimest korda.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Arutelu k\u00e4igus aitas t\u00f6\u00f6 tulemusi ja seda p\u00f5nevat uurimisvaldkonda lahti m\u00f5testada oponent dr Wolfgang Haak, kes juhib molekulaarse antropoloogia uurimisr\u00fchma Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudis Leipzigis Saksamaal.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Stefaniat juhendasid professor Kristiina Tambets (Tartu \u00dclikool) ning professor Toomas Kivisild (Leuveni Katoliiklik \u00dclikool, Belgia, ja Tartu \u00dclikool).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kuna inimkonna ajalugu on v\u00e4ga interdistsiplinaarne uurimisvaldkond, puutus Stefania \u00f5pingute jooksul kokku paljude eri teadusharude esindajatega. Juhendajate s\u00f5nul on ta olnud kogu doktori\u00f5pingute v\u00e4ltel hinnatud kolleeg ja mentor. Eriti tunnustavad juhendajad teda Eesti paikade suurep\u00e4rase tundmise eest, alustades Vastse-Kuustest ja l\u00f5petades Siks\u00e4liga.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Foto: Lota Vana<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Teisip\u00e4eval, 18. augustil kaitses Stefania Sasso geenitehnoloogia erialal edukalt doktorit\u00f6\u00f6d \u201ePopulation dynamics and health in medieval Europe: an archaeogenomic perspective\u201c (\u201eRahvastiku d\u00fcnaamika ja tervis keskaegses Euroopas: arheogenoomiline vaatenurk\u201c). Stefania tutvustas kaitsmise k\u00e4igus doktorit\u00f6\u00f6 nelja osa, mis k\u00e4sitlesid keskaja rahvastikuprotsesse Belgias &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":745,"featured_media":2128,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[11],"tags":[],"class_list":["post-2127","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2127","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/users\/745"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2127"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2127\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2139,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2127\/revisions\/2139"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2128"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2127"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2127"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2127"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}