{"id":2019,"date":"2026-06-01T09:29:31","date_gmt":"2026-06-01T06:29:31","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/?p=2019"},"modified":"2026-06-01T09:39:50","modified_gmt":"2026-06-01T06:39:50","slug":"rahvusvaheline-piimapaev-pilk-piimakultuuri-ja-parandi-uurimisse","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/rahvusvaheline-piimapaev-pilk-piimakultuuri-ja-parandi-uurimisse\/","title":{"rendered":"Rahvusvaheline piimap\u00e4ev: pilk piimakultuuri ja -p\u00e4randi uurimisse"},"content":{"rendered":"

T\u00e4na, 1. juunil t\u00e4histatakse rahvusvahelist piimap\u00e4eva. Kui t\u00e4nap\u00e4eval on piim osa meie tavap\u00e4rasest toidulauast, siis teadlaste s\u00f5nul on kahtlemata t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne ka selle roll meie identiteedi, rituaalide ja s\u00fcmbolvaramu kujunemisel.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Just seda mitmekihilist p\u00e4randit uuritakse tippkeskuses \u201cEesti juured\u201d professor Ester Orase<\/strong> juhtimisel. Teadlasi huvitab, millal hakati Eesti aladel piima jooma, milliseid piimatooteid valmistati, milliste loomade piima kasutati ning milline oli piimaga seotud s\u00f5navara eri piirkondades.<\/p>\n\n\n\n

Oluline majanduslik roll<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Esimesed piimaloomad j\u00f5udsid Eesti aladele 3. aastatuhande keskpaigas e.m.a ehk ligi 4500 aastat tagasi, kusjuures esindatud olid nii lehmad, kitsed kui ka lambad.<\/p>\n\n\n\n

T\u00f6\u00f6 piimakultuuri ja -p\u00e4randi uurimisega veel k\u00e4ib, ent p\u00f5nevaid fakte, mida piima kohta teada v\u00f5iks, on palju. N\u00e4iteks toob t\u00f6\u00f6r\u00fchm v\u00e4lja, et esimese piimakarja saadus oli ligikaudu 22 korda madalam kui t\u00e4nap\u00e4eval. See t\u00e4hendab, et kui n\u00e4iteks 2024. aastal andis keskmine lehm 11 353 kilogrammi piima aastas, siis p\u00f5liskarjas v\u00f5is see j\u00e4\u00e4da vaid 500 kilogrammi juurde.<\/p>\n\n\n\n

Kui aga piimakarja kasvatuses hoog sisse saadi, vallutati piimatoodete abil v\u00e4listurge. Nii moodustas aastatel 1924\u20131939 v\u00f5ieksport lausa veerandi Eesti koguekspordi mahust ning eestimaist hapukoorev\u00f5id armastati ka n\u00e4iteks Inglismaal.<\/p>\n\n\n\n

Piim kui harv luksus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Folklorist Reet Hiiem\u00e4e<\/strong> s\u00f5nul kajastub piima piiratud k\u00e4ttesaadavus m\u00f6\u00f6dunud sajanditel ka mitmek\u00fclgselt folklooris. Tippkeskuse liikme s\u00f5nul suhtuti piimatoodetesse kui staatuses\u00fcmbolisse, n\u00e4iteks v\u00f5is pulmak\u00fclaline pruutpaarile hinnalise kingina tuua kausit\u00e4ie kohupiima, samuti leidis piim kasutust ravivahendina. Ent piimaga seoses v\u00f5isid tekkida ka \u00fchiskondlikud konfliktid, kui n\u00e4iteks naabrit kahtlustati teiste perede piima\u00f5nne endale n\u00f5idumises.<\/p>\n\n\n\n

Piim ja geneetika<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Imetajate organismile on evolutsiooniliselt omane m\u00f5nda aega p\u00e4rast s\u00fcndimist toota piima lagundavat ens\u00fc\u00fcmi laktaasi. Nagu aga l\u00f5ppeb emadel piima tootmine, saab l\u00e4bi ka laktoosi lagundava ens\u00fc\u00fcmi tootmine.<\/p>\n\n\n\n

Arheogenoomika t\u00f6\u00f6grupi liige Lehti Saag<\/strong> selgitab, et osad inimesed kannavad geneetilist varianti, mille tulemusena nende kehad ei l\u00f5peta laktaasi tootmist. \u201cSelliseid variante on maailmas tegelikult mitu erinevat, mis t\u00e4hendab, et laktoositaluvus on inimese evolutsioonis tekkinud s\u00f5ltumatult mitu korda,\u201d selgitas ta. Euroopas esinev variant hakkas loodusliku valiku m\u00f5jul kiiresti levima pronksiajal, u 2. aastatuhande keskpaigas enne meie ajaarvamist, ehk alles mitu tuhat aastat p\u00e4rast karjakasvatuse j\u00f5udmist Euroopasse. Seega geneetilikast tingituna olid kiviaja inimesed laktoositalumatud. T\u00e4nap\u00e4eval on laktoositaluvus v\u00e4ga sage (>80%) P\u00f5hja-Euroopas, kuid j\u00e4tkuvalt ebatavaline (10\u201320%) L\u00f5una-Euroopas.<\/p>\n\n\n\n

Piim, pijimas, piens<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Nii nagu leiab piimaga seotult geneetilisi n\u00fcansse, saab v\u00e4lja tuua ka keelelisi. Uurimisr\u00fchm m\u00e4rgib, et s\u00f5na \u201cpiim\u201c puhul on t\u00f5en\u00e4oliselt tegemist laens\u00f5naga, mis tuleb balti keelest. Olenemata sellest, et eestikeelne s\u00f5na sarnaneb meie l\u00e4hinaabrite l\u00e4tlaste s\u00f5navarra kuuluva nimis\u00f5naga, on t\u00e4pne allikas siiski m\u00e4\u00e4ramata.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

T\u00e4na, 1. juunil t\u00e4histatakse rahvusvahelist piimap\u00e4eva. Kui t\u00e4nap\u00e4eval on piim osa meie tavap\u00e4rasest toidulauast, siis teadlaste s\u00f5nul on kahtlemata t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne ka selle roll meie identiteedi, rituaalide ja s\u00fcmbolvaramu kujunemisel. Just seda mitmekihilist p\u00e4randit uuritakse tippkeskuses \u201cEesti juured\u201d professor Ester Orase …<\/p>\n","protected":false},"author":745,"featured_media":2023,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[11],"tags":[],"class_list":["post-2019","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2019","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/users\/745"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2019"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2019\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2022,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2019\/revisions\/2022"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2023"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2019"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2019"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2019"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}