{"id":1980,"date":"2026-05-13T15:29:00","date_gmt":"2026-05-13T12:29:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/?p=1980"},"modified":"2026-05-18T10:35:36","modified_gmt":"2026-05-18T07:35:36","slug":"tahistame-rahvusvahelist-doktorantide-paeva","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/tahistame-rahvusvahelist-doktorantide-paeva\/","title":{"rendered":"T\u00e4histame rahvusvahelist doktorantide p\u00e4eva"},"content":{"rendered":"<p><strong>T\u00e4navu mais t\u00e4histatati esmakordselt Euroopa doktorantuuri p\u00e4eva, et t\u00f5sta esile doktorantide rolli teaduse ja \u00fchiskonna arengus. Selle raames saame tuttavaks arvutusliku genoomika nooremteadur Erkin Ala\u00e7aml\u0131.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Erkin on tippkeskuse arheogenoomika t\u00f6\u00f6grupi liige. \u201eOma teadust\u00f6\u00f6s kasutan vana DNA-d, et avada seni v\u00e4heuuritud rauaaja ja keskaja Eesti kogukondade varjatud lugusid ning luua seoseid mineviku ja t\u00e4nap\u00e4eva vahel. Arheogenoomika \u2013 arheoloogilisest materjalist p\u00e4rineva geneetilise informatsiooni uurimine \u2013 v\u00f5imaldab vaadata kaugemale arheoloogilistest leidudest ning aitab m\u00f5ista mineviku rahvastike p\u00e4ritolu, sotsiaalseid struktuure ja ajas kujunenud seoseid,\u201c kirjeldab ta.<\/p>\n\n\n\n<p>Erkini s\u00f5nul \u00fchendab arheogenoomika endas nii tehnilise andmeanal\u00fc\u00fcsi kui ka v\u00f5imaluse rekonstrueerida mineviku inimeste lugusid, mist\u00f5ttu on selles valdkonnas olulised anal\u00fc\u00fctiline m\u00f5tlemine, uudishimu ja kannatlikkus.<\/p>\n\n\n\n<p>Arheogenoomikani j\u00f5udis Erkin t\u00e4nu oma magistrit\u00f6\u00f6le, mille raames t\u00f6\u00f6tas ta v\u00e4lja uuendatud versiooni READ-ist \u2014 \u00fchest enimkasutatavast t\u00f6\u00f6riistast muistsete indiviidide sugulussidemete tuvastamiseks.<\/p>\n\n\n\n<p>Erkini arendatud READv2 muutis anal\u00fc\u00fcsi kiiremaks ja lisas v\u00f5imalusi muistsete kogukondade p\u00f5hjalikumaks uurimiseks. Tegemist on valdkonnas laialdaselt kasutatava t\u00f6\u00f6riistaga, mis v\u00f5imaldab rekonstrueerida eelajaloolisi perekonnastruktuure. Samuti aitab see uurida, kas k\u00f5rgem staatus kandus edasi p\u00f5lvkondade kaupa, kas abiellumise j\u00e4rel liikusid kogukondade vahel rohkem naised v\u00f5i mehed v\u00f5i kas samasse hauda maetud inimesed olid omavahel bioloogiliselt seotud.<\/p>\n\n\n\n<p>Loe READv2 kohta teadusartiklist:<br><a href=\"https:\/\/link.springer.com\/article\/10.1186\/s13059-024-03350-3\">https:\/\/link.springer.com\/article\/10.1186\/s13059-024-03350-3<\/a><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"576\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/862\/697390929_1507454324501953_1326874744523351425_n-1024x576.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-1981\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/862\/697390929_1507454324501953_1326874744523351425_n-1024x576.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/862\/697390929_1507454324501953_1326874744523351425_n-300x169.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/862\/697390929_1507454324501953_1326874744523351425_n-768x432.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/862\/697390929_1507454324501953_1326874744523351425_n.jpg 1920w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>T\u00e4navu mais t\u00e4histatati esmakordselt Euroopa doktorantuuri p\u00e4eva, et t\u00f5sta esile doktorantide rolli teaduse ja \u00fchiskonna arengus. Selle raames saame tuttavaks arvutusliku genoomika nooremteadur Erkin Ala\u00e7aml\u0131. Erkin on tippkeskuse arheogenoomika t\u00f6\u00f6grupi liige. \u201eOma teadust\u00f6\u00f6s kasutan vana DNA-d, et avada seni v\u00e4heuuritud &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":745,"featured_media":1981,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[11],"tags":[],"class_list":["post-1980","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1980","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/users\/745"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1980"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1980\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1984,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1980\/revisions\/1984"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1981"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1980"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1980"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1980"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}