{"id":1475,"date":"2025-11-24T16:32:00","date_gmt":"2025-11-24T14:32:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/?p=1475"},"modified":"2026-01-27T16:36:27","modified_gmt":"2026-01-27T14:36:27","slug":"euroopa-teadusnoukogu-grandi-toel-motestatakse-umber-kuttimise-ja-koriluse-roll-rahvastiku-kiires-kasvus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/euroopa-teadusnoukogu-grandi-toel-motestatakse-umber-kuttimise-ja-koriluse-roll-rahvastiku-kiires-kasvus\/","title":{"rendered":"Euroopa Teadusn\u00f5ukogu grandi toel m\u00f5testatakse \u00fcmber k\u00fcttimise ja koriluse roll rahvastiku kiires kasvus"},"content":{"rendered":"

Euroopa Teadusn\u00f5ukogu (ERC) s\u00fcnergiagrandi projekti raames uurib Tartu \u00dclikooli arheoloog Mari T\u00f5rv, kuidas k\u00fctid ja korilased \u00fcle kogu p\u00f5hjapoolkera saavutasid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse rahvaarvu kasvu ja sotsiaalse keerukuse ammu enne seda, kui maaviljelus ja karjakasvatus muutusid p\u00f5hiliseks elatusviisiks. T\u00f5rva t\u00f6\u00f6r\u00fchm panustab projekti Baltikumi piirkonna materjalianal\u00fc\u00fcsiga.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

V\u00f5ime ajaloo\u00f5pikutest lugeda, kuidas suured rahvastikumuutused algavad viljelusmajanduse ja loomade kodustamisega. Valdav on arusaam, et toidu \u00fclej\u00e4\u00e4k ja p\u00fcsiasustus, aga ka sotsiaalselt komplekssed \u00fchiskonnad tekivad alles varajastes maaviljelejate kogukondades.<\/p>\n\n\n\n

Ometi n\u00e4itab arheoloogiline aines, et nii Baltikumis kui ka teistes p\u00f5hjapoolkera piirkondade k\u00fcttide-korilaste \u00fchiskondades kasvas populatsioon m\u00e4rgatavalt juba enne viljelusmajandust.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4iesti uus vaade p\u00f5hjapoolkera rahvastiku minevikule<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Uues teadusprojektis uuritakse nende populatsioonimuutuste pikaajalisi p\u00f5hjuseid p\u00f5hjapoolkera eri piirkondades. \u201eKui \u00f6elda \u201ek\u00fctt-kalur-korilane\u201c, siis eeldatakse, et need on inimesed, kes r\u00e4ndavad toidu j\u00e4rel. Tegelikult on mitmesugused arheoloogilised meetodid v\u00f5imaldanud meil teada saada, et see ei olnud nii \u2013 nad ka hoiustasid toitu, elasid k\u00fclades ja k\u00e4isid v\u00e4ikeste r\u00fchmadega jahil,\u201c selgitab Mari T\u00f5rv.<\/p>\n\n\n\n

\u201eKuna see oli nendes regioonides m\u00f5istlik ja optimaalne valik, siis p\u00fcsisid p\u00f5hjapoolkeral k\u00fcttimine, kalastus ja korilus elatusviisidena oluliselt kauem kui mujal,\u201c lisab T\u00f5rv. \u201eKui meres on h\u00fclged ja metsas loomad, siis pole m\u00f5ttekas kliimaga v\u00f5ideldes kasvatada kaera, otra v\u00f5i nisu. See t\u00e4hendab, et peaksime siinseid k\u00fctte, kalureid ja korilasi n\u00e4gema hoopis s\u00e4ilen\u00f5tkete kogukondadena, kes oskasid keskkonnaga koosk\u00f5las elada.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Kui rahvastiku arvu kasv ei olnud seotud maaviljeluse ega loomakasvatusega, siis millised kultuuri- ja keskkonnategurid t\u00f5id kaasa v\u00e4ikeste k\u00fcttide-korilaste kogukondade suurenemise? Algav projekt ei piirdu vaid lihtsate kliima- ja kultuurivaheliste seoste loomisega, vaid aitab kiviaja k\u00fcttide-korilaste rahvastikuprotsesse m\u00f5ista palju avaramalt. Muu hulgas vaadeldakse inimeste endi teadlike valikute m\u00f5ju ja traditsioonide rolli toitumise, asustusmustrite ja tekkiva sotsiaalse ebav\u00f5rdsuse kujunemisel.<\/p>\n\n\n\n

Koost\u00f6\u00f6 maailma tippteadlastega<\/strong><\/p>\n\n\n\n

V\u00e4rskelt rahastuse saanud projekt FORAGER koondab kuue partner\u00fclikooli 37 teadlast kokku \u00fcheksast institutsioonist. Projekti juhid on professor Oliver Craig Yorki \u00dclikoolist (\u00dcK), professor Enrico Crema Cambridge\u2019i \u00dclikoolist (\u00dcK), professor Peter Jordan Lundi \u00dclikoolist (Rootsi) ja professor Anna Marie Prentiss Montana \u00dclikoolist (USA).<\/p>\n\n\n\n

Vaid ERC s\u00fcnergiagrandiga tehtav rahvusvaheline koost\u00f6\u00f6 v\u00f5imaldab kasutada ulatuslikke andmekogusid ja v\u00f5rrelda Eesti arheoloogilist materjali Jaapani, Vaikse ookeani looderanniku, Atlandi kirderanniku ja L\u00e4\u00e4nemere piirkonna leidudega. Eri piirkondade populatsioonikasvude k\u00f5rvutamine aitab avada nende taga peituvate protsesside komplekssust ning loob t\u00e4nu projektis osalevate teadlaste mitmekesisele teaduslikule taustale viljaka koost\u00f6\u00f6.<\/p>\n\n\n\n

Tartu \u00dclikool aitab projektis toidu ja elatusalade uurimisega Baltikumis, aga ka laiemalt Baltikumi kohta k\u00e4ivate andmete koondamisega. Meie teadlastest osalevad projektis lisaks Mari T\u00f5rvale arheokeemia professor Ester Oras ja laboratoorse arheoloogia professor Aivar Kriiska, samuti luuakse koht \u00fchele doktorandile.<\/p>\n\n\n\n

ERC projekt \u201eInvestigating alternative trajectories for human demographic growth in temperate northern Holocene societies\u201c (FORAGER) v\u00e4ltab viis aastat.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Uudise tekst: Tartu \u00dclikooli ajalo ja arheologia instituut<\/p>\n\n\n\n

Kuula pikemalt saatest \u201cLabor\u201dhttps:\/\/vikerraadio.err.ee\/1609853638\/labor-kutt-korilase-keerukas-elu<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Euroopa Teadusn\u00f5ukogu (ERC) s\u00fcnergiagrandi projekti raames uurib Tartu \u00dclikooli arheoloog Mari T\u00f5rv, kuidas k\u00fctid ja korilased \u00fcle kogu p\u00f5hjapoolkera saavutasid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse rahvaarvu kasvu ja sotsiaalse keerukuse ammu enne seda, kui maaviljelus ja karjakasvatus muutusid p\u00f5hiliseks elatusviisiks. T\u00f5rva t\u00f6\u00f6r\u00fchm panustab projekti …<\/p>\n","protected":false},"author":745,"featured_media":1476,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[11],"tags":[],"class_list":["post-1475","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1475","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/users\/745"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1475"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1475\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1478,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1475\/revisions\/1478"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1476"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1475"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1475"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1475"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}