{"id":1418,"date":"2026-01-05T09:39:42","date_gmt":"2026-01-05T07:39:42","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/?p=1418"},"modified":"2026-01-06T14:24:11","modified_gmt":"2026-01-06T12:24:11","slug":"2025-aastal-valminud-seto-leelo-alternatiivnoodikirja-veebirakendus-ja-anne-vabarna-preemia","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/2025-aastal-valminud-seto-leelo-alternatiivnoodikirja-veebirakendus-ja-anne-vabarna-preemia\/","title":{"rendered":"2025. aastal valminud seto leelo alternatiivnoodikirja veebirakendus ja Anne Vabarna preemia"},"content":{"rendered":"

Anne Vabarna nimelise seto omakultuuri preemia p\u00e4lvis 2025. aastal valminud seto leelo alternatiivse noodikirja<\/a> projektijuht Janika Oras.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Punktinoodi n\u00e4ol on tegemist originaalse alternatiivse noodistuss\u00fcsteemiga ja seda kasutava veebirakendusega, mille eesm\u00e4rgiks on nii visuaalselt kui kuuldeliselt edasi anda seto arhailise ja maailmas unikaalse mitmeh\u00e4\u00e4lse laulu struktuuri omap\u00e4ra. Interaktiivse rakenduse praktiline eesm\u00e4rk on luua k\u00f5igile seto leelost huvitatutele keskkond, mille abil selle omap\u00e4rase muusikakeelega tutvuda ja seda ise \u00f5ppida \u2013 ka ilma eelneva muusikalise hariduse ja klassikalise noodikirja oskuseta. Kasutaja saab kuulata arhiivisalvestust, j\u00e4lgida selle punktinooti ja nooti tervikuna v\u00f5i h\u00e4\u00e4lepartiide kaupa maha m\u00e4ngida. Nii muutub m\u00f5istetavaks viiside varieerimise s\u00fcsteem ja traditsiooniline loomisprotsess. Rakendus annab edasi ka seto muusikalisele m\u00f5tlemisele iseloomulikku mikrotonaalset h\u00e4\u00e4lestust. T\u00e4psemad juhised punktinoodi m\u00f5istmiseks, kasutamiseks ja ise nootide kirjutamiseks leiab Seto laulup\u00e4rimuse veebikeskkonnas (https:\/\/laul.setomaa.ee\/leelokool<\/a>). Punktinootidena on k\u00e4ttesaadavad juba 134 seto viisi ja viisikogu t\u00e4ieneb.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Seto noodikiri p\u00f5hineb tippkeskuse etnomusikoloogide Janika Orase (EKM) ja \u017danna P\u00e4rtlase (EMTA) loodud teadmistel ja koost\u00f6\u00f6l seto leelo kogukonnaga. S\u00fcsteemi teaduslikuks aluseks on \u017danna P\u00e4rtlase aastatepikkune seto mitmeh\u00e4\u00e4lsuse uurimist\u00f6\u00f6 \u2013 \u00fcks selle v\u00e4ljapaistev, varasemat t\u00f6\u00f6d kokkuv\u00f5ttev tulemus on 2025. aastal avaldatud p\u00f5hjalik veebimonograafia \u201eSeto leelo viisit\u00fcpoloogia\u201c (https:\/\/www.folklore.ee\/setoviisid\/<\/a>). Alternatiivse noodikirja v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamist alustas Janika Oras juba ligi 10 aastat tagasi seto leelo vanema esitusstiili \u00f5petamise k\u00e4igus. Veebirakendus, mille tehniliseks teostajaks oli Tanel Torn (EKM, T\u00dc), valmis Kultuuriministeeriumi loovuurimusprojekti raames. Rakenduse loomisprotsessis osalesid mitmed seto leelokoorid, peamiseks partneriks oli Lummo Kati leelopark Setomaalt, keda projektis esindas Mari Palolill (Lummo Kati leelopark, T\u00dc). Mikrotonaalsuse alal konsulteeris valdkonna asjatundja, helilooja Hans-Gunter Lock (EKA).<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rgiks sellest, et seto kogukond m\u00f5istab teadliku \u00f5ppimise rolli leelotraditsiooni omap\u00e4ra s\u00e4ilitamisel, on Janika Orasele 15. detsembril Setomaa valla poolt \u00fcle antud Anne Vabarna nimeline omakultuuripreemia. Samas tuleb r\u00f5hutada, et veebirakenduse ja m\u00f5nede punktinoodikogemusega praktikute olemasolu ei t\u00e4henda siiski, et leelo originaalsed, kaasaegsest muusikast erinevad tunnused on kogukonnas taas \u00fcldisemalt ja p\u00fcsivamalt kasutusel. Leelotraditsiooni t\u00e4nased protsessid, punktinoodi kasutajate kogemused ja vajadused, aga ka s\u00fcsteemi kasutamise m\u00f5ju kogukondlikele muusikapraktikatele \u00fcldisemalt vajavad p\u00f5hjalikku anal\u00fc\u00fcsi. Selle k\u00e4igus saaks \u00fcldisemalt m\u00f5testada ajaloolise suulise traditsiooni arenguteid ja j\u00e4tkusuutlikkuse tegureid teaduslikule teadmisele orienteeritud maailmas, samuti loova muusikalise m\u00f5tlemise arendamisv\u00f5imalusi, kasutades suulise traditsiooni vahendeid.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"
Setomaa vallavanem Raul Kudre Janika Orasele preemiat \u00fcle andmas. Foto: Rein J\u00e4rvelill<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Janika Oras ja Jane Vabarna (Setomaa vallasisese preemiasaaja, leelokoori Verska naase juht). Foto: Rein J\u00e4rvelill<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Lummo Kati leelokoor laulmas t\u00e4nulaulu. Foto: Rein J\u00e4rvelill<\/figcaption><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Foto 1: Setomaa vallavanem Raul Kudre Janika Orasele preemiat \u00fcle andmas. Foto: Rein J\u00e4rvelill<\/em><\/p>\n\n\n\n

Foto 2: Janika Oras ja Jane Vabarna (Setomaa vallasisese preemiasaaja, leelokoori Verska naase juht). Foto: Rein J\u00e4rvelill<\/em><\/p>\n\n\n\n

Foto 3: Lummo Kati leelokoor laulmas t\u00e4nulaulu. Foto: Rein J\u00e4rvelill<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Anne Vabarna nimelise seto omakultuuri preemia p\u00e4lvis 2025. aastal valminud seto leelo alternatiivse noodikirja projektijuht Janika Oras. Punktinoodi n\u00e4ol on tegemist originaalse alternatiivse noodistuss\u00fcsteemiga ja seda kasutava veebirakendusega, mille eesm\u00e4rgiks on nii visuaalselt kui kuuldeliselt edasi anda seto arhailise ja …<\/p>\n","protected":false},"author":745,"featured_media":1425,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[11],"tags":[],"class_list":["post-1418","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1418","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/users\/745"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1418"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1418\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1436,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1418\/revisions\/1436"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1425"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1418"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1418"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1418"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}