{"id":1155,"date":"2025-11-30T23:39:17","date_gmt":"2025-11-30T21:39:17","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/?p=1155"},"modified":"2025-12-01T11:17:19","modified_gmt":"2025-12-01T09:17:19","slug":"varske-lugemine-folkloristika-ja-kultuurigeograafia-uurimisruhmalt","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/varske-lugemine-folkloristika-ja-kultuurigeograafia-uurimisruhmalt\/","title":{"rendered":"V\u00e4rske lugemine folkloristika ja kultuurigeograafia uurimisr\u00fchmalt"},"content":{"rendered":"

Tippkeskuse \u201eEesti juured\u201c folkloristika ja kultuurigeograafia uurimisr\u00fchma liikmete artiklid t\u00e4itsid ajakirja Keel ja Kirjandus novembrinumbri<\/a>. Regilaulude varieerumisele p\u00fchendatud Mari V\u00e4ina juhitud uurimisprojekti (PRG 1288) t\u00e4itjate kirjutised avavad eesti regilaulukorpuse saamis- ja uurimisloo asjaolusid, regilaulu esitustavade ning retseptsiooni muutumist ning avaldamispoliitikaid.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Numbri avaartiklis \u201cRegilaul kui varieeruv s\u00fcsteem. Suulise kultuuri toimemehhanismide modelleerimise v\u00f5imalused\u201d arutleb Mari V\u00e4ina varieeruvuse kui suulise traditsiooni toimimise alusmehhanismi \u00fcle. L\u00e4\u00e4nemeresoome \u00fchendatud regilaulukorpus (runoregi.fi) on suurep\u00e4rane alusmaterjal nii folkloori varieeruvuse kui stereot\u00fc\u00fcpsuse, arhailiste keelen\u00e4htuste, h\u00f5imusuhete ja suhtlusmustrite uurimiseks.<\/p>\n\n\n\n

Liina Saarlo ajab artiklis \u201cKirjalikud j\u00e4ljed eesti regilaulukorpuses\u201d andmebaaside ja sarnasusarvutuste meetodil p\u00f5hinevate vahendite abil kirjaliku loomingu ning tr\u00fckiste j\u00e4lgi eesti regilaulude \u00fcleskirjutustes. Kirjalikud j\u00e4ljed suulise traditsiooni korpuses ei paljasta \u00fcksnes mahakirjutamise kombeid, vaid osutavad \u00fchtlasi raamatutele, mida 19. sajandi eestlased lugesid ja annab v\u00f5imaluse uurida refolkloriseerumise mehhanisme.<\/p>\n\n\n\n

Taive S\u00e4rg ja Janika Oras anal\u00fc\u00fcsivad artiklis \u201cRegilaulu variatsioonid t\u00e4nap\u00e4eva Eestis. Koodi j\u00e4tkamine\u201d regilaulu kaasaegseid esinemis- ja esitusvorme, l\u00e4htudes laulmisolukordadest. Autorid k\u00e4sitlevad laulmise varieeruvat sotsiaalset korraldust ja funktsioone, asendit t\u00e4nap\u00e4eva muusikas, suhteid varasema suulise traditsiooniga, rituaalsust, autentsust ning laulmisega seotud arvamusi.<\/p>\n\n\n\n

Andreas Kalkun arutleb artiklis \u201cOmastamine v\u00f5i lihtsalt t\u00f5lge? Seto laulud eesti keeles,\u201d mismoodi ka s\u00fc\u00fctust laulude t\u00f5lkimisest v\u00f5ib saada kultuuriline omastamine. Seto laule on t\u00f5lgitud eesti keelde v\u00e4ga erinevatel p\u00f5hjustel ja eesm\u00e4rkidel, selle tulemusena aga kaotasid laulud lisaks keelele ka oma etnilise p\u00e4ritolu t\u00e4hised.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4rske ajakirjanumber on loetav veebist: https:\/\/keeljakirjandus.ee\/ee<\/a>\/, ning on paberkujul k\u00e4ttesaadav SA Kultuurilehe m\u00fc\u00fcgikohtades.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Foto 1: Vasakult: Liina Saarlo, Andreas Kalkun, Mari V\u00e4ina. Foto: Mairi Kaasik<\/em><\/p>\n\n\n\n

Foto 2: Taive S\u00e4rg ja Janika Oras. Foto: Enn Kalev Tarto<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tippkeskuse \u201eEesti juured\u201c folkloristika ja kultuurigeograafia uurimisr\u00fchma liikmete artiklid t\u00e4itsid ajakirja Keel ja Kirjandus novembrinumbri. Regilaulude varieerumisele p\u00fchendatud Mari V\u00e4ina juhitud uurimisprojekti (PRG 1288) t\u00e4itjate kirjutised avavad eesti regilaulukorpuse saamis- ja uurimisloo asjaolusid, regilaulu esitustavade ning retseptsiooni muutumist ning avaldamispoliitikaid. …<\/p>\n","protected":false},"author":745,"featured_media":1157,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[11],"tags":[],"class_list":["post-1155","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1155","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/users\/745"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1155"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1155\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1160,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1155\/revisions\/1160"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1157"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1155"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1155"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1155"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}