{"id":713,"date":"2025-05-13T15:20:23","date_gmt":"2025-05-13T12:20:23","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/?page_id=713"},"modified":"2026-02-18T16:32:20","modified_gmt":"2026-02-18T14:32:20","slug":"piirkonna-ja-kohauuringud","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/piirkonna-ja-kohauuringud\/","title":{"rendered":"Piirkonna- ja kohauuringud"},"content":{"rendered":"
\n

Igal k\u00fclal, muistsel asulakohal, j\u00e4rvel ja metsaserval on oma lugu. Selleks, et neid l\u00e4hemalt avada p\u00f5imime teadmisi arheoloogiast, murretest, p\u00e4rimusest ja maastikest. \u00dchtlasi vaatleme seda, kuidas inimesed on oma elukeskkonda kujundanud ja kuidas see keskkond on omakorda m\u00f5jutanud keelt, geenip\u00e4randit ja identiteeti.\u00a0<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

K\u00e4imasolevad juhtumiuuringud<\/h3>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n

I. 13. sajandi mobiilsus Veibri \u00fchishauda maetute n\u00e4itel<\/h4>\n\n\n\n
\n

Juht: Raivo Suni<\/p>\n\n\n\n

Osalevad t\u00f6\u00f6r\u00fchmad: arheogenoomika, arheokeemia, arheoloogia<\/p>\n\n\n\n

Liikmed: \u00dclle-Aguraiuja L\u00e4tti, Stefania Sasso, Alena Kushniarevich, Kristiina Tambets, Ester Oras, Mari T\u00f5rv, Martin Malve<\/p>\n\n\n\n

KIRJELDUS<\/mark><\/strong><\/summary>\n

2010. aastal Tartu k\u00fclje all Veibris avastatud 13. sajandi \u00fchishaud peitis endas k\u00fcmmet v\u00e4givaldselt surnud meest. Juba maetute asend viitas sellele, et tegemist v\u00f5is olla \u201cv\u00f5\u00f5rastega\u201d: mehed olid hauda visatud ilmselt k\u00e4test ja jalust hoides, skeletid olid kuhjatud \u00fcksteise peale, maetutega ei olnud kaasas \u00fchtegi t\u00e4naseni s\u00e4ilinud eset. Mitte-kohalikule p\u00e4ritolule osutasid ka esmased isotoopanal\u00fc\u00fcsid.
Uuring kombineerib erinevaid isotoop- (Sr, S, O, N ja C) ning vanaDNA-uuringuid ning otsib vastust k\u00fcsimusele, kust need mehed olid p\u00e4rit. Vastus sellele k\u00fcsimusele lubab teha edasisi oletusi toonase \u00fchiskonna kontaktide ja mobiilsuse kohta.<\/p>\n<\/details>\n<\/div>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

II. Juhtumiuuringu \u201cSaared ja Liivi laht\u201d alamuuring \u201cLiivlaste arheogenoomiline uuring\u201d<\/h4>\n\n\n\n
\n

Juhid: Alena Kushniarevich, Karl Pajusalu\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Osalevad t\u00f6\u00f6r\u00fchmad: arheogenoomika, arheoloogia, lingvistika<\/p>\n\n\n\n

Liikmed: Heiki Valk, Miina Norvik, Kristiina Tambets, Alena Kushniarevich, Lehti Saag, Erkin Alacamli<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n
KIRJELDUS<\/mark><\/strong><\/summary>\n

Hilisel rauaajal ja varasel keskajal oli L\u00e4\u00e4nemere idakallas koduks erinevatele etnilistele r\u00fchmadele, mis soodustas kultuurivahetust ja vastastikust l\u00e4bik\u00e4imist. \u00dche r\u00fchma moodustasid liivlased \u2013 l\u00e4\u00e4nemeresoome keelt k\u00f5nelev rahvas L\u00e4\u00e4nemere idarannikul, eriti Daugava ja Gauja j\u00f5e alamjooksul. L\u00e4\u00e4nemeresoome ja balti keeli k\u00f5nelnud r\u00fchmade formeerumise ning geneetilise ja kultuurilise arengu m\u00f5istmiseks on v\u00f5tmet\u00e4htsusega liivlaste p\u00e4ritolu ja nende ning naabruses elanud balti r\u00fchmade vahelise l\u00e4bik\u00e4imise uurimine.<\/p>\n\n\n\n

Juhtumiuuringu eesm\u00e4rk on rekonstrueerida rahvastiku geneetilise pildi muutumist L\u00e4\u00e4nemere idakaldal hilisest rauaajast kuni t\u00e4nap\u00e4evani. Anal\u00fc\u00fcsis kasutame enda poolt genereeritud vana DNA andmeid inims\u00e4ilmetest, mis on leitud arheoloogilistel v\u00e4ljakaevamistel t\u00e4nap\u00e4eva L\u00e4ti aladel l\u00e4\u00e4nemeresoome (liivi) v\u00f5i balti kultuurikontekstis. Seda t\u00e4iendavad v\u00f5rdlusandmed teiste selle piirkonna muistsete ja kaasaegsete populatsioonide kohta. Neid geneetilisi \u201ekaarte\u201c v\u00f5rdleme keeleteaduslike andmetega, et tuvastada geneetiliste mustrite ja kultuuriliste arengute vahelisi paralleele ja lahknevusi. Laiema interdistsiplinaarse vaate pakkumiseks v\u00f5tame arvesse arheoloogia ja ajaloo andmeid.<\/p>\n\n\n\n

Toetudes geneetika, lingvistika, arheoloogia ja ajaloo andmetele, p\u00fc\u00fcame pakkuda terviklikumat \u00fclevaadet demograafilistest muutustest L\u00e4\u00e4nemere idakaldal, eriti mis on seotud l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte levikuga.<\/p>\n<\/details>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

III. Eesti-L\u00e4ti kultuuri\u00fchtsus<\/h4>\n\n\n\n
\n
\n

Juhid: Miina Norvik, Mari V\u00e4ina<\/p>\n\n\n\n

Osalevad t\u00f6\u00f6r\u00fchmad: lingvistika, folkloristika, arheoloogia, geneetika<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

Liikmed: Anne-Mai Ilum\u00e4e, Pikne Kama, Heiki Valk, Mari T\u00f5rv, Karl Pajusalu, Uldis Balodis, Denys Teptiuk, Gerson Klumpp, Mari V\u00e4ina, Liina Saarlo, K\u00e4rri Toomeos-Orglaan<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n
KIRJELDUS<\/mark><\/strong><\/summary>\n

Juhtumiuuringu eesm\u00e4rgiks on selgitada eesti, peamiselt l\u00f5unaeesti ja l\u00e4ti (taustal ka l\u00e4\u00e4nemeresoome \u2013 balti) rahvaste asualasid, kokkupuuteid ja segunemisi ning nende protsesside tulemeid Eesti Juured eri t\u00f6\u00f6r\u00fchmade andmestikes.<\/p>\n<\/details>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Igal k\u00fclal, muistsel asulakohal, j\u00e4rvel ja metsaserval on oma lugu. Selleks, et neid l\u00e4hemalt avada p\u00f5imime teadmisi arheoloogiast, murretest, p\u00e4rimusest ja maastikest. \u00dchtlasi vaatleme seda, kuidas inimesed on oma elukeskkonda kujundanud ja kuidas see keskkond on omakorda m\u00f5jutanud keelt, geenip\u00e4randit …<\/p>\n","protected":false},"author":745,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-713","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/713","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/users\/745"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=713"}],"version-history":[{"count":12,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/713\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1603,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/713\/revisions\/1603"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=713"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}