{"id":525,"date":"2025-04-17T09:35:39","date_gmt":"2025-04-17T06:35:39","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/?page_id=525"},"modified":"2026-02-18T16:26:27","modified_gmt":"2026-02-18T14:26:27","slug":"muutus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/muutus\/","title":{"rendered":"Muutus ja j\u00e4rjepidevus"},"content":{"rendered":"
\n

Elame muutuvas maailmas. \u00dchelt poolt oleme\u00a0ise muutuste eest vastutavad, teiselt poolt peame kohanema meist otseselt s\u00f5ltumatute muutuvate oludega. Midagi j\u00e4\u00e4b aga eelnenust alati alles, talletatuna p\u00f5lvest p\u00f5lve edasiantavate regilaulude ridadesse, esivanematelt p\u00e4ritud geenidesse ja j\u00e4\u00e4aja j\u00e4rel ladestunud j\u00e4rvesetetesse. \u201cEesti juured\u201d uurib nii katkestuste p\u00f5hjusi kui ka seda, mis tingib j\u00e4rjepidevuse.\u00a0<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

K\u00e4imasolevad juhtumiuuringud<\/h3>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

I. J\u00e4rjepidevus\u00a0\u00a0<\/h4>\n\n\n\n
\n

Juhid: Monika Karmin, Pikne Kama\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Osalevad r\u00fchmad: arheogenoomika, arheoloogia, arheokeemia, lingvistika, paleo\u00f6koloogia ja -kliima, folkloristika ja kultuurigeograafia<\/p>\n\n\n\n

Liikmed: Anne-Mai Ilum\u00e4e, Miina Norvik, Anneli Poska, Lehti Saag, Mari T\u00f5rv, Mari V\u00e4ina, Raivo Suni<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n
KIRJELDUS<\/mark><\/strong><\/summary>\n

J\u00e4rjepidevust (aga ka muutusi) saab j\u00e4lgida eestlaste geenides, keeles, p\u00e4rimuses, maastikes, toitumises ja muus. J\u00e4rjepidevuse juhtumiuuringu t\u00f6\u00f6r\u00fchm seob folkloristika, geneetika, arheoloogia, keeleteaduse ja paleo\u00f6koloogia teadlasi. Esimene aegan\u00f5udev \u00fclesanne on saada p\u00f5hjalik \u00fclevaade erinevate distsipliinide andmestikest ja leida \u00fchine keel. L\u00e4hte\u00fclesanne oli m\u00f5elda selle peale, kas ja kuidas andmete s\u00fcnkroonne varieeruvus kajastab ajaloolisi protsesse, sh rahvastikuprotsesse ja kultuurikontakte. V\u00e4ljakutset pakub asjaolu, et andmestikud on v\u00e4ga erinevad ajalisel ja ruumisel skaalal kui ka k\u00fcsimusep\u00fcstitustes. Samuti n\u00f5uab aega distsipliinist l\u00e4htuvate terminite t\u00e4psustamine. T\u00f6\u00f6grupi eesm\u00e4rk on pakkuda andmete kooskasutusega palju terviklikumat pilti rahva ja koha j\u00e4rjepidevuse uurimiseks. Aruteludes on v\u00f5rreldud seda, mida erinevad distsipliinid m\u00f5istavad j\u00e4rjepidevuse all, samuti on \u00fche teemana kerkinud esile \u201cklassikaliste\u201d tekstide distsipliinide\u00fclene kriitiline hindamine t\u00e4naste teadmiste valguses.\u00a0<\/p>\n<\/details>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

II. Kultuuriprotsesside areng ja uuendused<\/h4>\n\n\n\n
\n

Juht I etapis Ester Oras, II etapis Ragnar Saage<\/p>\n\n\n\n

Osalevad r\u00fchmad: arheokeemia, arheoloogia, arheozooloogia, lingvistika, folkloristika ja kultuurigeograafia<\/p>\n\n\n\n

Liikmed: Ester Oras, Eve Rannam\u00e4e, Lembi L\u00f5ugas, Urmas Saarma, Karl Pajusalu, Reet Hiiem\u00e4e, Lehti Saag, Andres Tvauri, Kristiina Johanson, Raivo Suni<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n
KIRJELDUS<\/mark><\/strong><\/summary>\n

T\u00f6\u00f6grupp keskendub erinevatele kultuurilistele, tehnoloogilistele ja majanduslikele uuendustele ajalisruumilises v\u00f5rdluses. Projekti esimeses osas on fookus toidu-uuendustel. Vaatluse alla v\u00f5etakse koduloomade ja nendega kaasnevate k\u00f5rvalproduktide (nt piim ja piimasaadused) saabumine ja levikuprotsessid, samuti taimekasvatusega seotud innovatsioonid. Selleks rakendatakse andmekogumeid arheoloogiast ja ajalooteadusest, biomolekulaarsetest anal\u00fc\u00fcsidest, zooloogiast-botaanikast, keele-et\u00fcmoloogiast ja folkloristikast. Eesm\u00e4rk on kaardistada k\u00f5nealuste toidu-uuenduste levik, ajaline s\u00fcgavus, kultuurilised konnotatsioonid ja regionaalsed erinevused. Projekti teises pooles keskendutakse tehnoloogilistele ja materiaalse kultuuri uuendustele (mh metallurgia).<\/p>\n<\/details>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

III. Keskkonna ja inimese vastastikm\u00f5jud L\u00f5una-Eesti j\u00e4rvesetete n\u00e4itel<\/h4>\n\n\n\n
\n

Juhid: Anneli Poska, Kristiina Tambets, Lehti Saag<\/p>\n\n\n\n

Osalevad r\u00fchmad: paleo\u00f6koloogia ja -kliima, arheogenoomika<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n
KIRJELDUS<\/mark><\/strong><\/summary>\n

Eesm\u00e4rk on j\u00e4rvesetete abil uurida L\u00f5una-Eesti koosluste muutumist l\u00e4bi aja, keskendudes inimm\u00f5ju ilmnemisele ja suurenemisele seoses \u00fchiskondlike muutustega. Taimekoosluste uurimiseks kasutab paleo\u00f6koloogia ja -kliima t\u00f6\u00f6r\u00fchm \u00f5ietolmuanal\u00fc\u00fcsi. Uue suunana Eestis on uuringu teine partner arheogenoomika t\u00f6\u00f6r\u00fchm v\u00f5tnud kasutusele setteDNA anal\u00fc\u00fcsi, mille abil on v\u00f5imalik uurida nii taime- kui loomakoosluste muutumist. T\u00dc genoomika instituudi v\u00e4rske k\u00fclalisteaduri Ruairidh Macleodi (Oxfordi \u00dclikool) abiga on tekitatud vastav laboratoorne v\u00f5imekus ning tehtud ka esmased bioinformaatilised anal\u00fc\u00fcsid. Peagi liitub uuringuga setteDNA anal\u00fc\u00fcsile keskenduv j\u00e4reldoktorant.<\/p>\n<\/details>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

IV. Loomad ja inimene<\/h4>\n\n\n\n
\n

Juhid: Urmas Saarma, Kristiina Tambes, Liina Anijalg, Lehti Saag\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Osalevad r\u00fchmad: arheozooloogia, arheogenoomika, hilisemas faasis ka arheokeemia, paleo\u00f6koloogia ja arheoloogia<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n
KIRJELDUS<\/mark><\/strong><\/summary>\n

Juhtumiuuringu \u201cLoomad ja inimene\u201d alt oleme peatselt l\u00f5pule j\u00f5udmas pilootprojektiga, mille eesm\u00e4rk on kohandada inimgenoomika jaoks v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud aDNA metoodika loomade aDNA anal\u00fc\u00fcsi tarvis. Valitud proovidega on l\u00e4bi viidud aDNA eraldamine, aDNA-raamatukogu koostamine ja sekveneerimine. K\u00e4imas on bioinformaatiline andmeanal\u00fc\u00fcs. Kui metoodika saab kohandatud, siis on plaanis vanade loomaproovide suuremahuline \u00fclegenoomne anal\u00fc\u00fcs, mille andmed \u00fchildatakse (koost\u00f6\u00f6s mitme tippkeskuse t\u00f6\u00f6r\u00fchmaga) isotoop-, keskkonna- ning inimandmetega, et seostada need loomade toitumise, keskkonnamuutuste ja inimeste migratsioonilainete ning kultuuriarengutega.<\/p>\n<\/details>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

V. Teedev\u00f5rgustiku seosed keskkonnaga<\/h4>\n\n\n\n

Juht: Kaarel Sikk<\/p>\n\n\n\n

KIRJELDUS<\/mark><\/strong><\/summary>\n

Teedev\u00f5rgustiku ja keskkonna seoste juhtumiuuring uurib, kuidas looduslikud tegurid on m\u00f5jutanud ajalooliste teede rajamist ja kasutust. Keskne \u00fclesanne on rootsiaegsete transpordikaartide digiteerimine ning 17. sajandi teede p\u00f5hjal kulufunktsiooni kalibreerimine, kasutades v\u00f5rdluseks t\u00e4nap\u00e4evaseid keskkonnaandmeid. Eesm\u00e4rk on rekonstrueerida ajaloolisi liikumismustreid ja hinnata, millisel m\u00e4\u00e4ral reljeef, pinnased, veekogud ja muud tegurid suunasid teedev\u00f5rgu kujunemist. Uuring loob aluse mineviku liikuvuse paremale m\u00f5istmisele ja toetab laiemat aegruumilise modelleerimise raamistikku.<\/p>\n<\/details>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Elame muutuvas maailmas. \u00dchelt poolt oleme\u00a0ise muutuste eest vastutavad, teiselt poolt peame kohanema meist otseselt s\u00f5ltumatute muutuvate oludega. Midagi j\u00e4\u00e4b aga eelnenust alati alles, talletatuna p\u00f5lvest p\u00f5lve edasiantavate regilaulude ridadesse, esivanematelt p\u00e4ritud geenidesse ja j\u00e4\u00e4aja j\u00e4rel ladestunud j\u00e4rvesetetesse. \u201cEesti juured\u201d …<\/p>\n","protected":false},"author":745,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-525","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/525","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/users\/745"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=525"}],"version-history":[{"count":17,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/525\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1598,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/525\/revisions\/1598"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=525"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}