{"id":21,"date":"2025-01-06T15:16:32","date_gmt":"2025-01-06T13:16:32","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/?page_id=21"},"modified":"2026-10-02T16:08:58","modified_gmt":"2026-10-02T13:08:58","slug":"uudised","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/uudised\/","title":{"rendered":"Uudised"},"content":{"rendered":"
\n\t
\n\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t

Doktorit\u00f6\u00f6: luusetted ja hambakivi m\u00e4letavad muistse inimese eluolu<\/h2>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/a>\n\t\t\t\t\t\t\t\tLoe l\u00e4hemalt<\/a>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t <\/div>\n <\/div>\n<\/section>\n\n\n
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n
\n
\n #Uudised<\/a>\n <\/div>\n
\n \n \"\"\n <\/a>\n
\n

Interdistsiplinaarsed andmestikud ja anal\u00fc\u00fcsimeetodid mineviku uurimisel, s\u00fcgiskool 2026<\/h3>\n\n
\n

S\u00fcgiskool on suunatud doktorantidele, nende juhendajatele ning teistele teadlastele, kes uurivad v\u00f5i plaanivad uurida minevikku interdistsiplinaarses raamistikus. Programmi keskmes on t\u00f6\u00f6tuba \u201eVana-DNA mittegeneetikutele\u201c, mille k\u00f5rval tutvustatakse folkloristika, arheoloogia ja \u00f5ietolmuanal\u00fc\u00fcsi suuremahulisi andmestikke ning peamisi anal\u00fc\u00fcsimeetodeid. S\u00fcgiskool toob kokku humanitaar- ja \u2026<\/p>\n <\/div>\n \n Loe edasi<\/a>\n\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n<\/article>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t

\n
\n
\n #Uncategorized @et<\/a>\n <\/div>\n
\n \n \"\"\n <\/a>\n
\n

Teadlased saavad uue mikroskoobi abil uurida esivanemate toitumist ja elukeskkonda<\/h3>\n\n
\n

Meil on hea meel jagada, et Eesti juurte tippkeskuse teadustaristut on t\u00e4iendatud uue SEM-EDS mikroskoobiga. Ajaloo ja arheoloogia instituudi laboris t\u00f6\u00f6d alustanud skaneeriv elektronmikroskoop koos energia-dispersioonilise r\u00f6ntgenspektroskoopiaga (SEM-EDS) avab uusi v\u00f5imalusi mineviku uurimiseks mikroskoopilisel tasandil. Seade v\u00f5imaldab anal\u00fc\u00fcsida v\u00e4ga erinevaid \u2026<\/p>\n <\/div>\n \n Loe edasi<\/a>\n\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n<\/article>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t

\n
\n
\n #Uudised<\/a>\n <\/div>\n
\n \n \"\"\n <\/a>\n
\n

Doktorantide ettekandep\u00e4ev<\/h3>\n\n
\n

Eesti juurte tippkeskuse doktorantide ettekandep\u00e4eval saavad kokku eri teadusvaldkonnad, mida \u00fchendab soov m\u00f5ista Eesti ja laiemalt L\u00e4\u00e4nemere piirkonna minevikku. P\u00e4eva jooksul tutvustavad noorteadlased oma v\u00e4rskemaid uuringuid, mis ulatuvad muistsete inimeste geneetilisest p\u00e4ritolust ja p\u00f5llumajandusest kuni arheoloogia, keeleteaduse, metallurgia ning kultuurip\u00e4randi \u2026<\/p>\n <\/div>\n \n Loe edasi<\/a>\n\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n<\/article>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t

\n
\n
\n #Uudised<\/a>\n <\/div>\n
\n \n \"\"\n <\/a>\n
\n

T\u00f6\u00f6tuba \u201cKuidas kirjutada edukat granti?\u201d<\/h3>\n\n
\n

Aeg ja koht: 9.\u201311. november 2026 | Jakobi 2\u2013114, Tartu T\u00f6\u00f6tuba toimub inglise keeles. Sihtr\u00fchm T\u00f6\u00f6tuba on m\u00f5eldud esimesi teadusrahastusi taotlevatele noorteadlastele (doktorantuuri 3. v\u00f5i hilisem aasta) ja juhendajatele. Teadlaskarj\u00e4\u00e4ri varasemas astmes olevad noorteadlased (doktorantuuri 1.\u20132. aasta) v\u00f5ivad samuti t\u00f6\u00f6tuppa \u2026<\/p>\n <\/div>\n \n Loe edasi<\/a>\n\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n<\/article>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t

\n
\n
\n #Uudised<\/a>\n <\/div>\n
\n \n \"\"\n <\/a>\n
\n

Eesti juurte tippkeskus k\u00e4is P\u00e4rnus<\/h3>\n\n
\n

\u00dcks tippkeskuse fookusteemasid on Liivi laht ja selle \u00fcmbruse kujunemislugu. Samuti tegelevad paljud tippkeskuse liikmed Eesti ja L\u00e4ti kontaktide uurimisega, mist\u00f5ttu on just P\u00e4rnu kohtumiseks igati sobiv paik. Kohtumise keskseks s\u00fcndmuseks oli avalik seminar P\u00e4rnu kolled\u017eis. Eesti juurte tippkeskust tutvustas \u2026<\/p>\n <\/div>\n \n Loe edasi<\/a>\n\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n<\/article>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t

\n
\n
\n #Uudised<\/a>\n <\/div>\n
\n \n \"\"\n <\/a>\n
\n

Teadlaste \u00d6\u00d6-l sai lahendada Eesti juurte teemalist puslet ja \u00fclevaate tippkeskuse tegemistest<\/h3>\n\n
\n

Reedel, 25. septembril toimus Omicumi \u00f5ppehoones teadlaste \u00f6\u00f6. Tartu \u00dclikooli (T\u00dc) molekulaar- ja rakubioloogia instituudi ning genoomika instituudi \u00fchises programmis said huvilised avastada nii geenide ja p\u00e4rilikkuse saladusi kui ka piiluda paikadesse, kuhu tavaliselt p\u00e4\u00e4sevad v\u00e4hesed. \u00d5htu l\u00f5petasid haaravad teadusvestlused. \u2026<\/p>\n <\/div>\n \n Loe edasi<\/a>\n\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n<\/article>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t

\n
\n
\n #Uudised<\/a>\n <\/div>\n
\n \n \"Katkuohvrite\n <\/a>\n
\n

Uuring heidab valgust Musta Surma ja sellele j\u00e4rgnenud katkupuhangute keerulisele ajaloole<\/h3>\n\n
\n

Musta surma nime all tuntud katkuepideemia laastas Euroopat aastatel 1347\u20131353 ja tappis miljoneid inimesi. Sageli n\u00e4hakse seda kui \u00fcht ajaloos\u00fcndmust, mis tuli ja l\u00e4ks. Tegelikult ei kadunud katk p\u00e4rast esimest laastavat puhangut kuhugi. J\u00e4rgmise viie sajandi jooksul naasis haigus Euroopasse \u2026<\/p>\n <\/div>\n \n Loe edasi<\/a>\n\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n<\/article>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t

\n
\n
\n #Uudised<\/a>\n <\/div>\n
\n \n \"\"\n <\/a>\n
\n

Eesti juured Poznanis<\/h3>\n\n
\n

31. augustist 4. septembrini toimus Poznanis Poolas peamiselt arheolooge \u00fchendava liidu (International Union of Prehistoric and Protohistoric Sciences, UISPP) XXI maailmakongress, millesse panustasid ka Eesti juurte tippkeskuse (EJTK) ja ECHO projekti esindajad. Arheogenoomika t\u00f6\u00f6r\u00fchma liikme Lehti Saagi eestv\u00f5ttel oli kongressile \u2026<\/p>\n <\/div>\n \n Loe edasi<\/a>\n\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n<\/article>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t

\n
\n
\n #Uudised<\/a>\n <\/div>\n
\n \n \"\"\n <\/a>\n
\n

Biancamaria Bonucci, PhD<\/h3>\n\n
\n

Reedel, 14. augustil kaitses Biancamaria Bonucci edukalt oma doktorit\u00f6\u00f6d \u201cReading the archaeological record through ancient biomolecules: preservation, disease landscapes, and human-microbe interactions in the past\u201d (,,Arheoloogilise leiuainese t\u00f5lgendamine iidsete biomolekulide kaudu: DNA ja valkude s\u00e4ilimine, haigused ning inimese ja mikroobide \u2026<\/p>\n <\/div>\n \n Loe edasi<\/a>\n\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n<\/article>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t

\n
\n
\n #Uudised<\/a>\n <\/div>\n
\n \n \"\"\n <\/a>\n
\n

Stefania Sasso, PhD<\/h3>\n\n
\n

Teisip\u00e4eval, 18. augustil kaitses Stefania Sasso geenitehnoloogia erialal edukalt doktorit\u00f6\u00f6d \u201ePopulation dynamics and health in medieval Europe: an archaeogenomic perspective\u201c (\u201eRahvastiku d\u00fcnaamika ja tervis keskaegses Euroopas: arheogenoomiline vaatenurk\u201c). Stefania tutvustas kaitsmise k\u00e4igus doktorit\u00f6\u00f6 nelja osa, mis k\u00e4sitlesid keskaja rahvastikuprotsesse Belgias \u2026<\/p>\n <\/div>\n \n Loe edasi<\/a>\n\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n<\/article>\n\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\n\n\n

\n
Loe k\u00f5iki uudiseid<\/a><\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

Infokirjad<\/h2>\n\n\n
\n\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

\n\t\t\t\t\t\t