{"id":21,"date":"2025-01-06T15:16:32","date_gmt":"2025-01-06T13:16:32","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/?page_id=21"},"modified":"2026-10-02T16:08:58","modified_gmt":"2026-10-02T13:08:58","slug":"uudised","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/uudised\/","title":{"rendered":"Uudised"},"content":{"rendered":"
\n\t
\n\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t

Doktorit\u00f6\u00f6: luusetted ja hambakivi m\u00e4letavad muistse inimese eluolu<\/h2>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/a>\n\t\t\t\t\t\t\t\tLoe l\u00e4hemalt<\/a>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t <\/div>\n <\/div>\n<\/section>\n\n\n
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n
\n
\n #Uudised<\/a>\n <\/div>\n
\n \n \"\"\n <\/a>\n
\n

Teadlaste \u00d6\u00d6-l sai lahendada Eesti juurte teemalist puslet ja \u00fclevaate tippkeskuse tegemistest<\/h3>\n\n
\n

Reedel, 25. septembril toimus Omicumi \u00f5ppehoones teadlaste \u00f6\u00f6. Tartu \u00dclikooli (T\u00dc) molekulaar- ja rakubioloogia instituudi ning genoomika instituudi \u00fchises programmis said huvilised avastada nii geenide ja p\u00e4rilikkuse saladusi kui ka piiluda paikadesse, kuhu tavaliselt p\u00e4\u00e4sevad v\u00e4hesed. \u00d5htu l\u00f5petasid haaravad teadusvestlused. \u2026<\/p>\n <\/div>\n \n Loe edasi<\/a>\n\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n<\/article>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t

\n
\n
\n #Uudised<\/a>\n <\/div>\n
\n \n \"Katkuohvrite\n <\/a>\n
\n

Uuring heidab valgust Musta Surma ja sellele j\u00e4rgnenud katkupuhangute keerulisele ajaloole<\/h3>\n\n
\n

Musta surma nime all tuntud katkuepideemia laastas Euroopat aastatel 1347\u20131353 ja tappis miljoneid inimesi. Sageli n\u00e4hakse seda kui \u00fcht ajaloos\u00fcndmust, mis tuli ja l\u00e4ks. Tegelikult ei kadunud katk p\u00e4rast esimest laastavat puhangut kuhugi. J\u00e4rgmise viie sajandi jooksul naasis haigus Euroopasse \u2026<\/p>\n <\/div>\n \n Loe edasi<\/a>\n\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n<\/article>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t

\n
\n
\n #Uudised<\/a>\n <\/div>\n
\n \n \"\"\n <\/a>\n
\n

Eesti juured Poznanis<\/h3>\n\n
\n

31. augustist 4. septembrini toimus Poznanis Poolas peamiselt arheolooge \u00fchendava liidu (International Union of Prehistoric and Protohistoric Sciences, UISPP) XXI maailmakongress, millesse panustasid ka Eesti juurte tippkeskuse (EJTK) ja ECHO projekti esindajad. Arheogenoomika t\u00f6\u00f6r\u00fchma liikme Lehti Saagi eestv\u00f5ttel oli kongressile \u2026<\/p>\n <\/div>\n \n Loe edasi<\/a>\n\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n<\/article>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t

\n
\n
\n #Uudised<\/a>\n <\/div>\n
\n \n \"\"\n <\/a>\n
\n

Biancamaria Bonucci, PhD<\/h3>\n\n
\n

Reedel, 14. augustil kaitses Biancamaria Bonucci edukalt oma doktorit\u00f6\u00f6d \u201cReading the archaeological record through ancient biomolecules: preservation, disease landscapes, and human-microbe interactions in the past\u201d (,,Arheoloogilise leiuainese t\u00f5lgendamine iidsete biomolekulide kaudu: DNA ja valkude s\u00e4ilimine, haigused ning inimese ja mikroobide \u2026<\/p>\n <\/div>\n \n Loe edasi<\/a>\n\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n<\/article>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t

\n
\n
\n #Uudised<\/a>\n <\/div>\n
\n \n \"\"\n <\/a>\n
\n

Stefania Sasso, PhD<\/h3>\n\n
\n

Teisip\u00e4eval, 18. augustil kaitses Stefania Sasso geenitehnoloogia erialal edukalt doktorit\u00f6\u00f6d \u201ePopulation dynamics and health in medieval Europe: an archaeogenomic perspective\u201c (\u201eRahvastiku d\u00fcnaamika ja tervis keskaegses Euroopas: arheogenoomiline vaatenurk\u201c). Stefania tutvustas kaitsmise k\u00e4igus doktorit\u00f6\u00f6 nelja osa, mis k\u00e4sitlesid keskaja rahvastikuprotsesse Belgias \u2026<\/p>\n <\/div>\n \n Loe edasi<\/a>\n\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n<\/article>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t

\n
\n
\n #Uudised<\/a>\n <\/div>\n
\n \n \"\"\n <\/a>\n
\n

Doktorit\u00f6\u00f6: luusetted ja hambakivi m\u00e4letavad muistse inimese eluolu<\/h3>\n\n
\n

Kui klassikaline arheoloogia uurib muistseid luid ja hambaid, siis uued tehnoloogiad v\u00f5imaldavad ammutada kasulikke teadmisi ka luudele kogunenud setetest v\u00f5i hambakivist. Oma hiljuti kaitstud doktorit\u00f6\u00f6s uuris Biancamaria Bonucci vanu valke ja vana DNA-d erinevates materjalides. Erilist t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6raski ta just \u2026<\/p>\n <\/div>\n \n Loe edasi<\/a>\n\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n<\/article>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t

\n
\n
\n #Uudised<\/a>\n <\/div>\n
\n \n \"\"\n <\/a>\n
\n

Rahvusvaheline piimap\u00e4ev: pilk piimakultuuri ja -p\u00e4randi uurimisse<\/h3>\n\n
\n

T\u00e4na, 1. juunil t\u00e4histatakse rahvusvahelist piimap\u00e4eva. Kui t\u00e4nap\u00e4eval on piim osa meie tavap\u00e4rasest toidulauast, siis teadlaste s\u00f5nul on kahtlemata t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne ka selle roll meie identiteedi, rituaalide ja s\u00fcmbolvaramu kujunemisel. Just seda mitmekihilist p\u00e4randit uuritakse tippkeskuses \u201cEesti juured\u201d professor Ester Orase \u2026<\/p>\n <\/div>\n \n Loe edasi<\/a>\n\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n<\/article>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t

\n
\n
\n #Uudised<\/a>\n <\/div>\n
\n \n \"\"\n <\/a>\n
\n

Populatsioonigeneetika konverents \u201cPopGen 2026\u201d<\/h3>\n\n
\n

21. -22. maini toimus Vilniuses populatsioonigeneetika konverents. S\u00fcndmus keskendus vana DNA uurimisele. Fookuses oli k\u00fcsimus, kuidas p\u00f5imida geneetilised andmed arheoloogiliste ja lingvistiliste andmetega, et v\u00f5imaldada selgemat \u00fclevaadet Baltikumi rahvastike ajaloost. Pilk heideti aga ka t\u00e4nap\u00e4eva populatsioonide DNA uuringutele ning biopankade \u2026<\/p>\n <\/div>\n \n Loe edasi<\/a>\n\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n<\/article>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t

\n
\n
\n #Uudised<\/a>\n <\/div>\n
\n \n \"\"\n <\/a>\n
\n

Seminar \u201eL\u00f5unaeesti rahvaluule keel ja poeetika\u201c<\/h3>\n\n
\n

11. juunil kell 13-17.15 toimub Tartu \u00dclikooli peahoone Veski auditooriumis (\u00dclikooli 18-139) seminar \u201eL\u00f5unaeesti rahvaluule keel ja poeetika\u201c.Seminar toimub tippeskuse \u201cEesti juured\u201d lingvistika ja folkloristika r\u00fchma koost\u00f6\u00f6\u00fcritusena. Ettekannetega rahvaluule keele erip\u00e4radest esinevad nii folkloristid kui ka keeleteadlased, teiste hulgas peavad \u2026<\/p>\n <\/div>\n \n Loe edasi<\/a>\n\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n<\/article>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t

\n
\n
\n #Uudised<\/a>\n <\/div>\n
\n \n \"\"\n <\/a>\n
\n

Kohtumine Soome tippkeskuse esindajatega<\/h3>\n\n
\n

Neljap\u00e4eval, 14. mail k\u00fclastasid Soome tippkeskuse liikmed Tartut, et saada tuttavaks tippkeskuse \u201cEesti juured\u201d liikmete uurimisvaldkondade ja plaanidega ning otsida koost\u00f6\u00f6v\u00f5imalusi. 2026. aasta algusest tegutseb Soomes prof Virpi Lumma eestvedamisel inimeste mitmekesisuse ja kontaktide uurimiseks loodud tippkeskus (Centre of Excellence \u2026<\/p>\n <\/div>\n \n Loe edasi<\/a>\n\n <\/div>\n <\/div>\n <\/div>\n<\/article>\n\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\n\n\n

\n
Loe k\u00f5iki uudiseid<\/a><\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

Infokirjad<\/h2>\n\n\n
\n\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

\n\t\t\t\t\t\t