{"id":9,"date":"2024-04-04T06:13:46","date_gmt":"2024-04-04T03:13:46","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/joldiameri\/"},"modified":"2024-04-04T06:14:07","modified_gmt":"2024-04-04T03:14:07","slug":"joldiameri","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/joldiameri\/","title":{"rendered":"Joldiameri (11 600-10 800 a.t.)"},"content":{"rendered":"<p>\n\tStaadium on nime saanud Kesk-Rootsi rannikuvees l\u00fchikest aega levinud merekarbi\u00a0<i>Portlandia<\/i>\u00a0(<i>Yoldia<\/i>)\u00a0<i>arctica<\/i>\u00a0j\u00e4rgi. Et n\u00fc\u00fcdset Botnia lahte kattis veel liustik ja merepiir ulatus n\u00f5o l\u00f5unaosas vaid Leedu ja L\u00f5una-Rootsini (joonis), oli Joldiameri suhteliselt v\u00e4ike veekogu. Eesti l\u00e4\u00e4nepoolsed madalad mandrialad koos saartega, v\u00e4lja arvatud L\u00e4\u00e4ne-Saaremaa k\u00f5rgustik, olid vee all. Rannamoodustisi on teada kuni 40 m absoluutk\u00f5rguseni Tondi raba piires Tallinnas ja Lagedil, kus need asuvad k\u00f5rgemal hilisemast Ants\u00fclusj\u00e4rve rannajoonest. Joldiamere soolsus oli madal\u00a0(1-2\u00a0promilli), sest veekogu p\u00f5hjaosas voolasid merre veel liustiku sulamisveed, l\u00f5unaosas m\u00f5justas suuri laguune aga j\u00f5gede vesi. Kliima oli preboreaalne, jahe ja niiske; keskmine \u00f5hutemperatuur oli umbes 12-14 kraadi. \u00d5ietolmuanal\u00fc\u00fcsi andmeil laiusid Joldiamere rannikualal peamiselt kasemetsad, kohati kasvas ka m\u00e4nnimetsi.\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"357\" height=\"480\" class=\"alignnone wp-image-42\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/joldiameri.jpg\" title=\"joldiameri.jpg\" alt=\"joldiameri\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/joldiameri.jpg 357w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/joldiameri-223x300.jpg 223w\" sizes=\"auto, (max-width: 357px) 100vw, 357px\"><br>Joonis. Joldiamere levik (<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/kirjandust\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/kirjandust\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Kessel, 1995<\/a>)<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Staadium on nime saanud Kesk-Rootsi rannikuvees l\u00fchikest aega levinud merekarbi\u00a0Portlandia\u00a0(Yoldia)\u00a0arctica\u00a0j\u00e4rgi. Et n\u00fc\u00fcdset Botnia lahte kattis veel liustik ja merepiir ulatus n\u00f5o l\u00f5unaosas vaid Leedu ja L\u00f5una-Rootsini (joonis), oli Joldiameri suhteliselt v\u00e4ike veekogu. Eesti l\u00e4\u00e4nepoolsed madalad mandrialad koos saartega, v\u00e4lja arvatud &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-9","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":208,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9\/revisions\/208"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}