{"id":7,"date":"2024-04-04T06:13:46","date_gmt":"2024-04-04T03:13:46","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/laanemeri-hilisj22ajal\/"},"modified":"2024-04-04T06:14:07","modified_gmt":"2024-04-04T03:14:07","slug":"laanemeri-hilisj22ajal","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/laanemeri-hilisj22ajal\/","title":{"rendered":"L\u00e4\u00e4nemeri hilisj\u00e4\u00e4ajal"},"content":{"rendered":"<p>\n\tHilisj\u00e4\u00e4ajal, kui toimus viimase mandrij\u00e4\u00e4 h\u00e4\u00e4bumine, liustike sulamine ja jaotumine eraldiolevateks luistikupankadeks ja -keelteks, oli L\u00e4\u00e4nemere n\u00f5os kujunevate veekogude areng vahetult seotud liustiku d\u00fcnaamikaga. J\u00e4\u00e4paisj\u00e4rvede teke algas Eestis arvatavasti Bollingi soojaperioodil umbes 13 000 aastat tagasi. Mandriliustike j\u00e4tkuva taandumise foonil leidsid aset ajutised pealetungid. Need liikumised muutsid pidevalt j\u00e4\u00e4serva ees olevate veekogude s\u00fcgavust ja ulatust.\n<\/p>\n<p>\n\tUmbes 14 000 aastat tagasi oli taanduva liustikuserva ette v\u00e4lja kujunenud kaks ulatuslikku j\u00e4\u00e4paisj\u00e4rve: L\u00e4\u00e4nemere l\u00f5unaosas\u00a0<b>L\u00f5una-Balti j\u00e4\u00e4paisj\u00e4rv<\/b>\u00a0ja v\u00e4iksem\u00a0<b>Ramsay j\u00e4\u00e4paisj\u00e4rv<\/b>, mis ulatus Peipsi-Pihkva n\u00f5ost Laadoga j\u00e4rveni. \u00dchtse\u00a0<b>Balti j\u00e4\u00e4paisj\u00e4rve<\/b>\u00a0moodustumine leidis aset 13 300 a.t. (BIL A1), mil liustikuserv oli taandunud Pandivere k\u00f5rgustikust p\u00f5hja poole ning M\u00e4nnikv\u00e4lja-Uljaste \u00fcmbruses \u00fchinesid L\u00f5una-Balti ja Ramsay j\u00e4\u00e4paisj\u00e4rvede veed. Maksimaalne veetase Pandivere p\u00f5hjan\u00f5lval ulatus 90 m \u00fcmp. ja Riia lahe l\u00f5unaosas 20 m \u00fcmp. (Rosentau jt. 2009).\n<\/p>\n<p>\n\tBalti j\u00e4\u00e4paisj\u00e4rve pindala muutus kiiresti seoses liustiku taandumisega p\u00f5hja suunas. L\u00f5una-Soome Salpausselk\u00e4 I servaasendil (BIL BI) 12 300 a.t. ulatus veetase &gt;140 m \u00fcmp., Pandivere k\u00f5rgustiku looden\u00f5lval ~70 m ja Sakala k\u00f5rgustiku l\u00e4\u00e4nen\u00f5lval ~40 m k\u00f5rgusele (Rosentau jt. 2009).\n<\/p>\n<p>\n\t<b>Balti j\u00e4\u00e4paisj\u00e4rve l\u00f5puks loetakse nn. Billingeni katastroofi 11 600 aastat tagasi<\/b>, mil toimus Kesk-Rootsis Billingeni m\u00e4e kohalt j\u00e4rvevete l\u00e4bimurre Atlandi ookeani. L\u00fchikese aja jooksul alanes j\u00e4rve veetase 25-30 meetri v\u00f5rra ja \u00fchtlustus maailmamere tasemega.\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"697\" height=\"632\" class=\"alignnone wp-image-40\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/l_m_hilisj1a.jpg\" title=\"l_m_hilisj1a.jpg\" alt=\"l_m_hilisj1\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/l_m_hilisj1a.jpg 697w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/l_m_hilisj1a-300x272.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 697px) 100vw, 697px\"><br>Joonis 1. Ramsay j\u00e4\u00e4paisj\u00e4rve levik (<a href=\"http:\/\/www.ut.ee\/BGGM\/eestigeol\/eesti_kirjandus.html\">Rosentau jt., 2009<\/a>)<\/p>\n<p>\n\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"697\" height=\"833\" class=\"alignnone wp-image-41\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/l_m_hilisj2a.jpg\" title=\"l_m_hilisj2a.jpg\" alt=\"l_m_hilisj2\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/l_m_hilisj2a.jpg 697w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/l_m_hilisj2a-251x300.jpg 251w\" sizes=\"auto, (max-width: 697px) 100vw, 697px\"><br>Joonis 2. Balti j\u00e4\u00e4paisj\u00e4rve levik (<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/kirjandust\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/kirjandust\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Rosentau jt., 2009<\/a>)\n\t<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hilisj\u00e4\u00e4ajal, kui toimus viimase mandrij\u00e4\u00e4 h\u00e4\u00e4bumine, liustike sulamine ja jaotumine eraldiolevateks luistikupankadeks ja -keelteks, oli L\u00e4\u00e4nemere n\u00f5os kujunevate veekogude areng vahetult seotud liustiku d\u00fcnaamikaga. J\u00e4\u00e4paisj\u00e4rvede teke algas Eestis arvatavasti Bollingi soojaperioodil umbes 13 000 aastat tagasi. Mandriliustike j\u00e4tkuva taandumise foonil &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":210,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7\/revisions\/210"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}