![\"eemi_meri\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/eemi_meri.jpg\" "\\"eemi_meri.jpg\\"")
<\/p>\n\n\tHolsteini j\u00e4\u00e4vaheaeg (424 000-374 000 a.t.) ja Holsteini meri<\/b>\n<\/p>\n
\n\tHolsteini j\u00e4\u00e4vaheaeg oli pikim j\u00e4\u00e4vaheaeg Pleistotseenis, mis j\u00e4rgnes k\u00f5ige ulatuslikumale Elsteri j\u00e4\u00e4ajale. Holsteini j\u00e4\u00e4vaheaega peetakse praegu kestva Holotseeni j\u00e4\u00e4vaheaja analoogiks, seda eelk\u00f5ige sarnase Maa orbiidi konfiguratsiooni ja kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni n\u00e4itajatelt. Kliima n\u00e4itajaid on aga raske v\u00f5rrelda, kuna Holsteini j\u00e4\u00e4vaheaeg oli v\u00e4ga pikk ja andmed ekstreemsetest kliimamuutustest siiani puuduvad. Holsteini j\u00e4\u00e4vaheajale oli iseloomulik m\u00f5\u00f5dukas kliima, mis esimesel poolel oli m\u00f5neti soojem kui t\u00e4nap\u00e4eval. Loode- ja Kesk-Euroopas levisid laialdased parasv\u00f6\u00f6tme segametsad.\n<\/p>\n
\n\tHolsteini meri<\/b>\u00a0laius praeguse L\u00e4\u00e4ne- ja P\u00f5hjamere basseinides. Meresetteid on leitud Leedust, P\u00f5hja-Saksa madaliku p\u00f5hjaosast, Taani l\u00e4\u00e4nerannikult, Eestist pole seni leitud. Sellest ajast on s\u00e4ilinud paksud liivade ja savide kompleksid, milles leiduvad subfossiilsete limuste\u00a0Portlandia (Yoldia) arctica<\/i>,\u00a0Modiola modiolus<\/i>,\u00a0Mytilus edulis<\/i>,\u00a0Cardium edule<\/i>,\u00a0Littorina littorea<\/i>\u00a0jt kojad viitavad sellele, et tolleaegsed kliimatingimused olid v\u00f5rreldavad n\u00fc\u00fcdisaegsetega v\u00f5i isegi soojemad.\n<\/p>\n
\n\tHolsteini j\u00e4\u00e4vaheaja kontinentaalsete setete (soo- ja j\u00e4rvesetted) stratot\u00fc\u00fcbiks on Karuk\u00fcla l\u00e4bil\u00f5ige.\n<\/p>\n
\n\tEemi j\u00e4\u00e4vaheaeg (130 000-114 000 a.t.) ja Eemimeri<\/b>\n<\/p>\n
\n\tP\u00e4rast Saale j\u00e4\u00e4aja mandrij\u00e4\u00e4 taandumist toimus maailmamere veepinna kiire t\u00f5us ning vesi ujutas \u00fcle nii n\u00fc\u00fcdisaegse L\u00e4\u00e4nemere n\u00f5o kui ka k\u00fclgnevad madalamad rannikualad. Eemimere arengus oli esimesed 300 aastat j\u00e4rveline staadium, mageveeline k\u00fclm j\u00e4rv, millel puudus \u00fchendus maailmaookeaniga (andmed Taanist, Hollandist). Seoses maakoore liikumistega tekkis seej\u00e4rel \u00fchendus Barentsi\/Valge merega Laadoga ja \u00c4\u00e4nisj\u00e4rve piirkonnas, Skandinaavia poolsaarest sai saar, mis eksisteeris j\u00e4rgnevad 2500 aastat. Sellega sai alguse n\u00f6 t\u00f5eline\u00a0Eemimeri<\/b>. Vesi muutus soolasemaks ja \u00fchenduse kaudu levisid Eemimerre k\u00fclmaveelised limused\u00a0Portlandia (Yoldia) arctica<\/i>. Eemimere veepinna temperatuur ja soolsus palju k\u00f5rgemad kui t\u00e4nap\u00e4eval, vastavalt 6\u00b0C ja 15\u2030, sellele viitavad seterest leitud sooja- ja soolaseveelisi r\u00e4nivetikaid (Coscinodiscus antiquus<\/i>,\u00a0Navicula abrypta<\/i>\u00a0jmt).\n<\/p>\n
\n\tEestis on Eemimere setteid (Prangli kihistu) leitud P\u00f5hja-Eesti saartel, Kihnus ja Liivi lahes.\n<\/p>\n
\n\tEemi j\u00e4\u00e4vaheaja maksimumil (126 000 aastat tagasi) olid p\u00f5hjapoolkera talved 4-8 kraadi soojemad ja niiskemad kui t\u00e4nap\u00e4eval, Kesk-Euroopas (p\u00f5hjapool Alpide m\u00e4estiku) 1-2 kraadi soojem. Sademete hulk vesikonna l\u00f5unaosas \u00fcletas n\u00fc\u00fcdisaegse sademete hulga 200-500 mm, p\u00f5hjaosas 100 mm v\u00f5rra.\n<\/p>\n
\n\tMetsad levisid p\u00f5hjapolaarjoonest palju kaugemale. Eesti alal levisid laialehised tamme-segametsad ja valgep\u00f6\u00f6gi salud. Looduskeskkond oli igati soodne ka meie eellastele, miks pidanuksid Euraasias laialdasetel aladel elanud neandertallased seda piirkonda v\u00e4ltima.\n<\/p>\n
\n\tEemi j\u00e4\u00e4vaheaja kontinentaalsete setete (soo- ja j\u00e4rvesetted) stratot\u00fc\u00fcbiks on R\u00f5ngu l\u00e4bil\u00f5ige.\n<\/p>\n
\n\t\u00a0\n<\/p>\n
\t<\/p>\n