{"id":5,"date":"2024-04-04T06:13:46","date_gmt":"2024-04-04T03:13:46","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/laanemere-areng\/"},"modified":"2024-04-04T06:14:07","modified_gmt":"2024-04-04T03:14:07","slug":"laanemere-areng","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/laanemere-areng\/","title":{"rendered":"L\u00e4\u00e4nemere areng"},"content":{"rendered":"<p>\n\tL\u00e4\u00e4nemeri on maakera suurimaid sisemeresid oma 373 000 km<sup>2<\/sup>\u00a0pindalaga. L\u00e4\u00e4nemere areng on viimasel aastamiljonil oluliselt s\u00f5ltunud mandrij\u00e4\u00e4tumise d\u00fcnaamikast. Korduvalt t\u00e4itsid L\u00e4\u00e4nemere n\u00f5gu kilomeetrite paksused j\u00e4\u00e4massid, mis kulutasid ja kujundasid seda \u00fcmber ning p\u00e4rast sulamist j\u00e4tsid endast maha kaasatoodud settematerjali. Maakoore elastsuse t\u00f5ttu toimus liustike koormuse all aine kokkusurumine ja maakoore \u00fcldine vajumine. Kui Hilis-Pleistotseenis liustikud l\u00f5plikult taandusid ja vabastasid L\u00e4\u00e4nemere n\u00f5o, moodustusid s\u00fcgavamates kohtades veekogud. Samal ajal algas ka varem liustike poolt h\u00f5ivatud alade kerkimine, mida nimetatakse ka\u00a0<b>neotektooniliseks kerkimiseks<\/b>. Selle kiirus oli k\u00f5ige intensiivsem vahetult p\u00e4rast liustike sulamist, hiljem on see pidevalt v\u00e4henenud.\n<\/p>\n<p>\n\tL\u00e4\u00e4nemere keerukast arenguloost annavad tunnistust n\u00fc\u00fcdisrannajoonest k\u00fcmnete kilomeetrite kaugusel paiknevad rannamoodustised ning rannasetete alla mattunud turvas ja sapropeel. Need pinnavormid ning maismaa- ja meresetete vaheldumine geoloogilistes l\u00e4bil\u00f5igetes kinnitavad, et meri on kord taandunud, kord peale tunginud, p\u00f5hjustades kord soostumist, kord rannalaguunide kujunemist.\n<\/p>\n<p>\n\tL\u00e4\u00e4nemere erivanuselistel arengufaasidel on kujunenud rannamoodustisimitmesugustel absoluutk\u00f5rgustel, mis m\u00e4rgivad kunagisi rannajooni. Vanade rannajoonte t\u00f5ususpektrit kujundavad peamiselt kaks tegurit: maakoore kerge ja veehulga muutus L\u00e4\u00e4nemere n\u00f5os. Veehulk on s\u00f5ltunud liustike sulamisvete juurdevoolust, h\u00fcdrotermilisest re\u017eiimist, P\u00f5hjamerest sisse- ja v\u00e4ljavoolavast veehulgast (\u00fchendusest Atlandi ookeaniga) ja teistest h\u00fcdroloogilistest tingimustest. Maakoore suhteliselt kiirema kerkimise tulemusena on Ida-Baltikumis vanad rannajooned k\u00f5ige paremini s\u00e4ilinud Eesti rannikualal. Kaua aega v\u00f5rreldi eri regioonides v\u00e4ljaeraldatud rannajooni peamiselt t\u00f5ususpektrite abil. Usaldatavamaks muutus teave rannajoonte vanuse kohta peale \u00f5ietolmu ja\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/radiosys\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/radiosys\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">radioaktiivse s\u00fcsiniku<\/a>\u00a0(C<sup>14<\/sup>).\n<\/p>\n<p>\n\tVanade veekogude \u00f6koloogiliste tingimuste selgitamiseks on seni p\u00f5hiliselt uuritud subfossiilsete limuste ja r\u00e4nivetikate liigilise koosseisu muutusi, j\u00e4lgides nende levikut eri tasemetes erinevates rannasetetes. Suuremad v\u00f5i v\u00e4iksemad muutused liigilises koosseisus v\u00f5i \u00fche v\u00f5i teise liigi domineerimine on v\u00f5imaldanud jaotada L\u00e4\u00e4nemere arengulugu kindlateks staadiumideks ja faasideks, millal valitsesid iseloomulikele liikidele (juhtvormidele) sobivad paleo\u00f6koloogilised tingimused.\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" border=\"0\">\n<tbody>\n<tr>\n<td>\n\t\t\t\t\t<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/eemi_meri\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/eemi_meri\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">L\u00e4\u00e4nemeri varasematel j\u00e4\u00e4vaheaegadel<\/a>\n<p>\n\t\t\t\t\t\t<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/laanemeri-hilisj22ajal\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/laanemeri-hilisj22ajal\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">L\u00e4\u00e4nemeri hilisj\u00e4\u00e4ajal<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\t\t<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/l_m_parastj\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/l_m_parastj\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">L\u00e4\u00e4nemeri j\u00e4\u00e4ajaj\u00e4rgsel ajal<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>L\u00e4\u00e4nemeri on maakera suurimaid sisemeresid oma 373 000 km2\u00a0pindalaga. L\u00e4\u00e4nemere areng on viimasel aastamiljonil oluliselt s\u00f5ltunud mandrij\u00e4\u00e4tumise d\u00fcnaamikast. Korduvalt t\u00e4itsid L\u00e4\u00e4nemere n\u00f5gu kilomeetrite paksused j\u00e4\u00e4massid, mis kulutasid ja kujundasid seda \u00fcmber ning p\u00e4rast sulamist j\u00e4tsid endast maha kaasatoodud settematerjali. Maakoore &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-5","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":212,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5\/revisions\/212"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}