{"id":32,"date":"2024-04-04T06:13:48","date_gmt":"2024-04-04T03:13:48","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/devon\/"},"modified":"2024-04-04T06:14:06","modified_gmt":"2024-04-04T03:14:06","slug":"devon","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/devon\/","title":{"rendered":"Devoni ajastu"},"content":{"rendered":"

\n\tDevoni ajastu<\/b>\u00a0algas 419 ja l\u00f5ppes 359 miljoni aasta eest, kestes kokku 60 miljonit aastat. Devoni ajastu alguseks oli\u00a0Laurentia<\/b>\u00a0(P\u00f5hja-Ameerika) kratoon liitunud\u00a0Baltika<\/b>\u00a0kratooniga, moodustades liitmandri \u2013\u00a0Laurussia<\/b>. Nende vahel paiknenud\u00a0Iapetuse<\/b>\u00a0ookean oli sulgunud. Liitunud kratoonide vastastikuse surve tulemusena pressiti mandrite servaalad kokkupuutev\u00f6\u00f6ndis k\u00f5rgeks\u00a0Kaledoonia kurdm\u00e4estikuks<\/b>, mis kulges \u00fcle praeguste Briti saarte, Skandinaavia m\u00e4estiku ja Gr\u00f6\u00f6nimaa idaranniku kuni Teravm\u00e4gede saarestikuni. On arvatud, et Devoni alguses v\u00f5is see m\u00e4estik olla sama k\u00f5rge, kui t\u00e4nap\u00e4eva Himaalaja. Koos m\u00e4estikuga kerkisid ka naaberpiirkonnad ja mered taandusid \u00fchiskontinendi servadele. Kuna Laurussia paiknes palavv\u00f6\u00f6tmes ja maismaa-taimestik oli esiotsa veel v\u00e4ga n\u00f5rgalt arenenud, siis toimus intensiivne kivimite murenemine. J\u00e4medam murendmaterjal ladestus m\u00e4estikun\u00f5gudes, peenem kanti vooluvetega m\u00e4estikueelsele tasandikule, kus see moodustas madalates veekogudes pakse punase liivakivi lasundeid, mida nimetatakse \u201cvana punane liivakivi<\/b>\u201d (inglise keeles\u00a0Old Red<\/b>).\n<\/p>\n

\n\tDevonit peetakse \u00fcheks palavamaks ajastuks Maa ajaloos. Hinnanguliselt oli maakera keskmine temperatuur Devonis 10-15 kraadi v\u00f5rra t\u00e4nap\u00e4evasest k\u00f5rgem. Seet\u00f5ttu vohas troopikameredes erakordselt rikkalik p\u00f5hjaelustik. Ulatuslikel aladel moodustusid korallidest ja kihtpoorsetest k\u00e4snadest (stromatopooridest) koosnevad rifid, seda eriti Kesk-Devoni ajastikul, mil rifid olid k\u00f5igi aegade k\u00f5ige laiema levikuga, h\u00f5lmates k\u00fcmme korda suurema pindala kui t\u00e4nap\u00e4eva korallrahud.\n<\/p>\n

\n\tTooniandvateks kujunesid Devoni ajastu meredes mitmesugused kalad, millest erilise grupi moodustasid\u00a0r\u00fc\u00fckalad<\/b>, kes selle ajastu l\u00f5pul ka v\u00e4lja surid. Need olid p\u00f5hjal\u00e4hedase eluviisiga kohmakad olevused, kellel oli kaitseks vaenlaste vastu paks luuplaatidest koosnev kilp, mis varjas pead ja selga kallaletungide eest. Devoni keskel ilmusid algelised kahepaiksed loomad \u2013\u00a0tetrapoodid ehk neljajalgsed<\/b>, kellel uimede asemel hakkasid arenema j\u00e4semed. Nende eellasteks peetakse kopskalu. \u00dcks vanimatest tetrapoodi luut\u00fcki leidudest p\u00e4rineb Eesti alalt, kuuludes perekonna\u00a0Livonia<\/i>\u00a0esindajale.\n<\/p>\n

\n\tDevoni ajastul sai alguse Maa tormiline asustamine maismaataimestikuga (foto 1). Devoni alguses oli tegemist \u00fcksnes v\u00e4ga primitiivsete soontaimede \u2013\u00a0\u00fcrgraigaste ehk psilof\u00fc\u00fctidega.<\/b><\/a>\u00a0Neil oli kuni poole meetri k\u00f5rgune paarishargnev vars, tillukeste ogade v\u00f5i lehtede ja tipus paiknevate eosekupardega. Peagi lisandusid neile algelised kollad ja s\u00f5najalgtaimed. Kesk-Devonis ilmusid juba ka esimesed puukujulised eostaimed, kuid t\u00f5elised puitunud t\u00fcvega k\u00f5rged puud ilmusid Hilis-Devonis. Need, eelpaljasseemneliste taimede hulka kuuluvad, 10-30 meetri k\u00f5rgused puud moodustasid juba t\u00f5elisi metsi. Taimkatte tormiline areng muutis oluliselt atmosf\u00e4\u00e4ri koostist.\n<\/p>\n

\n\tVara-Devoni esimeste miljonite aastate jooksul uhtis Eesti ala soe madalmeri, kus settisid liivalasundid, mis t\u00e4nap\u00e4eval ei paljandu. Alam-Devoni lademed (Tilze, Kemeri, Rezekne) paiknevad vaid Kagu-Eestis ega ulatu t\u00e4nap\u00e4evase avamusalani.\n<\/p>\n

\n\tKesk-Devoni ajal laius meie alal vahelduva veere\u017eiimiga meri, kus kuhjusid erisugused setted. Peale valdavate\u00a0liivakivide<\/b><\/a>\u00a0leiab l\u00e4bil\u00f5ikes savisid, dolomiitseid mergleid, paiguti ka lubjakive. Kesk-Devonis hakkas mereline bassein uuesti madalduma ning merelised olud vaheldusid mitu korda maismaalistega. Sel ajal settisid savikate kihtidega vahelduvad liivakad setted, mille paksus V\u00f5rumaal on \u00fcle 200 meetri. Tegu on p\u00f5hiliselt madalmeres ja j\u00f5gede deltapiirkonnas tekkinud setetega (foto 2, 3). Paljanduv l\u00e4bil\u00f5ike osa algab Kesk-Devoni P\u00e4rnu lademega. Heledav\u00e4rvuselised liivakivid on t\u00fc\u00fcpilised P\u00e4rnu, Gauja ja Amata lademele; Aruk\u00fcla ja Burtnieki lademes valdavad punasev\u00e4rvuselised erimid. Narva lademes leidub lisaks savisid ning dolomiite.\n<\/p>\n

\n\tUus mere pealetung, mis algas \u00dclem-Devonis, haaras vaid Eesti kaguosa. \u00dclem-Devoni lademeis (Plavinase, Dubniki, Daugava) leidub savide ja dolomiitide k\u00f5rval ka lubjakive, kuid lademe kihtide paiknemisala on Eestis v\u00e4ga v\u00e4ike (foto 4).\n<\/p>\n

\n\tDevoni ladestu<\/a>\u00a0settekivimid lasuvad p\u00f5ikselt Siluri ja paiguti Ordoviitsiumi kihtidel.\u00a0Avamused<\/a>\u00a0kulgevad idakirde- ja l\u00e4\u00e4needela-sihiliste v\u00f6\u00f6nditena l\u00f5una pool P\u00e4rnu-Mustvee joont. Eraldi asuv Devoni avamus on Narva j\u00f5e keskjooksul.\n<\/p>\n

\n\t\"arukyla1\"\"amata1\"
Joonis 1. a \u2013 Aruk\u00fcla ja b \u2013 Amata ea faatsieste paiknemine\n<\/p>\n

\n\t\"psilo1\"\n<\/p>\n

\n\tFoto 1. Primitiivne soontaim Tori paljandist, Kesk-Devoni P\u00e4rnu lade\n<\/p>\n

\n\t\"arukyla4\"\n<\/p>\n

\n\tFoto 2. Kesk-Devoni Ar\u00fck\u00fcla lademe liivakivi Tartu l\u00e4hedal Aruk\u00fcla koobastes (foto M. Seppel)\n<\/p>\n

\n\t\"tabina4\"\n<\/p>\n

\n\tFoto 3. Tabina karj\u00e4\u00e4ris paljanduvad Kesk-Devoni Gauja lademe valged liivakivid (foto M. Rattas)\n<\/p>\n

\n\t\"marinova4\"\n<\/p>\n

\n\tFoto 4. Marinova karj\u00e4\u00e4ris paljanduvad \u00dclem-Devoni Plavinase lademe dolomiidid\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\u00a0Vaata\u00a0Videot Devoni kivimeist\u00a0<\/b>SIIT<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Devoni ajastu\u00a0algas 419 ja l\u00f5ppes 359 miljoni aasta eest, kestes kokku 60 miljonit aastat. Devoni ajastu alguseks oli\u00a0Laurentia\u00a0(P\u00f5hja-Ameerika) kratoon liitunud\u00a0Baltika\u00a0kratooniga, moodustades liitmandri \u2013\u00a0Laurussia. Nende vahel paiknenud\u00a0Iapetuse\u00a0ookean oli sulgunud. Liitunud kratoonide vastastikuse surve tulemusena pressiti mandrite servaalad kokkupuutev\u00f6\u00f6ndis k\u00f5rgeks\u00a0Kaledoonia kurdm\u00e4estikuks, mis …<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-32","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/32","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=32"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/32\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":185,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/32\/revisions\/185"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=32"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}