{"id":31,"date":"2024-04-04T06:13:48","date_gmt":"2024-04-04T03:13:48","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/silur\/"},"modified":"2024-04-04T06:14:06","modified_gmt":"2024-04-04T03:14:06","slug":"silur","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/silur\/","title":{"rendered":"Silur"},"content":{"rendered":"

\n\tSiluri ajastu<\/b>\u00a0algas 443 ja l\u00f5ppes 419 miljoni aasta eest, kestes seega umbes 24 miljonit aastat. Baltika j\u00e4i kogu Siluri jooksul palavv\u00f6\u00f6tmesse. Keskmine temperatuur \u00fcletas t\u00e4nap\u00e4evast kuni k\u00fcmne kraadi v\u00f5rra. Mandriservadel paiknenud soojades meredes settisid laialdaselt lubisetendid ja vohas rikkalik mereelustik.\n<\/p>\n

\n\tSiluri ajastul ei t\u00e4ienenud mereelustik eriti suurel m\u00e4\u00e4ral uute loomar\u00fchmadega. Meredes kasvas korallide (tabulaatide\u00a0ja\u00a0<\/a>rugooside<\/a>) ja peagi v\u00e4ljasurnud\u00a0kihtpoorsete k\u00e4snade ehk stromatopooride<\/a>\u00a0mitmekesisus ning osat\u00e4htsus riffide moodustamisel j\u00f5udsasti. Tekkisid esimesed t\u00e4nap\u00e4evastega v\u00f5rreldavad, sadade kilomeetrite pikkused vallrahud ehk barj\u00e4\u00e4rrifid.\n<\/p>\n

\n\tOkasnahksete seas loovutasid primitiivsemad, varreta\u00a0merikerad (ts\u00fcstiidid)<\/a>, juhtpositsiooni pikavarrelistele\u00a0meriliiliatele (krinoididele)<\/a>. L\u00fclijalgsete seas v\u00e4henes pidevalt\u00a0trilobiitide<\/a>\u00a0mitmekesisus ja esinemissagedus, kuid tekkisid sootuks uued evolutsiooni harud, n\u00e4iteks\u00a0meriskorpionid (eur\u00fcpteriidid)<\/a>, kes suutsid elada magedaveelistes laguunides ja saavutada aukartust \u00e4ratavaid m\u00f5\u00f5tmeid.\n<\/p>\n

\n\tUmbes samast perioodist on teada juba \u00fcsna palju maismaataimede kivististe leide. Need lubavad oletada, et Siluri ajastu teisel poolel hakkas tekkima algeline h\u00f5re maismaataimestik, mis koosnes primitiivsete eostaimede \u2013 \u00fcrgraigaste (psilof\u00fc\u00fctide) esindajatest.\n<\/p>\n

\n\tOrdoviitsiumi ajastu l\u00f5ppes Sahara j\u00e4\u00e4tumise t\u00f5ttu \u00fcle\u00fcldise merede madaldumise ja regressiooniga. Kogu P\u00f5hja-Eesti muutus m\u00f5neks ajaks maismaaks.\n<\/p>\n

\n\tSiluri ajastu alguses valitsesid v\u00e4ga muutlikud tingimused \u2013 meri kord madaldus, kord s\u00fcgavnes (foto 1).\u00a0Juuru eal<\/b>\u00a0tekkisid Kesk-Eestis mergli vahekihtidega muguljad mudalis-detriitsed lubjakivid. Juuru ea teises pooles meri madaldus ning Kesk-Eestis tekkis Hiiumaalt Alutaguseni ulatuv k\u00e4sijalgse\u00a0Borealis<\/i>\u00a0kodadest koosnev karplubjakivi hiigellasund, mille maksimaalne paksus Pandivere k\u00f5rgustikul ulatub 13 meetrini.\n<\/p>\n

\n\tMeri muutus m\u00e4rgatavalt s\u00fcgavamaks Vara-Siluri keskel,\u00a0Adavere eal<\/a>, kui hakkasid tekkima s\u00fcgavaveelised merglid v\u00f5i mergelsavid. Jaani ea teisel poolel aga madaldus meri j\u00e4rsult, mida n\u00e4itab savikate merglite asendumine\u00a0puhaste lubjakividega<\/a>\u00a0(skeem 1). Siluri ajastu keskel aeglustus Baltika mandri liikumine p\u00f5hja, kuna ta p\u00f5rkas kokku Laurentiaga (P\u00f5hja-Ameerikaga). Sellest ajast peale hakkas meri l\u00f5plikult taanduma edela suunas. Mere taandumiste aegu tekkisid v\u00e4ga madala vee setendid, nagu Rootsik\u00fcla lademe laguunidolomiidid, milles on j\u00e4lgitavad kuival\u00f5hed ja kus leidub mageveeliste\u00a0eur\u00fcpteriidide<\/a>\u00a0ja\u00a0l\u00f5uatute<\/a>\u00a0kivistisi. Tuli ette ka ajutisi mere pealetunge, kuid Siluri l\u00f5puks taandus meri meie alalt t\u00e4ielikult (skeem 2a, b).\n<\/p>\n

\n\tSiluri ladestu lasub r\u00f6\u00f6pselt Ordoviitsiumi ladestul ja\u00a0avaneb Kesk-Eestis ning L\u00e4\u00e4ne-Eesti saartel<\/a>. Ladestu koosneb v\u00e4ga erinevaist\u00a0karbonaatkivimeist<\/a>. Mudalis-detriitsete lubjakivide k\u00f5rval leidub ka lubiliivast tekkinud lausdetriitseid lubjakive, aga ka puhtast lubimudast moodustunud afaniitseid lubjakive. K\u00f5ige paksem (450 m) on Siluri l\u00e4bil\u00f5ige S\u00f5rve poolsaarel, seal on ta ka k\u00f5ige t\u00e4ielikum. Ida pool on Siluri setendid \u00e4ra kulutatud ja \u00dclem-Siluri kivimeid paikneb mandril ainult v\u00e4ga v\u00e4ikesel alal T\u00f5stamaa poolsaare l\u00e4\u00e4neosas.\n<\/p>\n

\n\t\"suuriku1\"\u00a0a\u00a0\"suuriku2\"b\u00a0\"kuriku1\"\u00a0c\u00a0\"kuriku2\"d\u00a0\"kogula1\"e\u00a0\"kogula2\"f\u00a0\"kaugatuma2\"\u00a0g\u00a0\u00a0\"ohesaare1\"h\u00a0\"ohesaare2\"\u00a0i
Foto 1. Siluri ladestu paljandeid Saaremaal: a, b \u2013 Suuriku pank; c, d \u2013 Kuriku pank, m\u00f5lemal pangal paljandub Jaani lademe lubjakivi; e, f \u2013 Kogula paemurd, paljandub Paadla lademe lubjakivi; g \u2013 Kaugatuma pank, paljandub Kaugatuma lademe lubjakivi; h, i \u2013 Ohesaare pank, paljandub Ohesaare lademe lubjakivi
\"jaani1\"
Skeem 1. Jaani ea faatsiesed
\"paadla1\"a\u00a0\"kaugutuma1\"\u00a0b
Skeem 2. a \u2013 Paadla ea faatsiesed; b \u2013 Kaugatuma ea faatsiesed\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tVaata videot Siluri kivimeist SIIT<\/a><\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Siluri ajastu\u00a0algas 443 ja l\u00f5ppes 419 miljoni aasta eest, kestes seega umbes 24 miljonit aastat. Baltika j\u00e4i kogu Siluri jooksul palavv\u00f6\u00f6tmesse. Keskmine temperatuur \u00fcletas t\u00e4nap\u00e4evast kuni k\u00fcmne kraadi v\u00f5rra. Mandriservadel paiknenud soojades meredes settisid laialdaselt lubisetendid ja vohas rikkalik mereelustik. …<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-31","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/31","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=31"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/31\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":186,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/31\/revisions\/186"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=31"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}