{"id":30,"date":"2024-04-04T06:13:48","date_gmt":"2024-04-04T03:13:48","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/ordoviitsium\/"},"modified":"2024-04-04T06:14:06","modified_gmt":"2024-04-04T03:14:06","slug":"ordoviitsium","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/ordoviitsium\/","title":{"rendered":"Ordoviitsium"},"content":{"rendered":"\n\n\n
\n\n\n\n\n
\n

\n\t\t\t\t\t\t\t\t\tKambriumi l\u00fcnklik ja episoodiline purdsetete (liivakivid, savid, kiltsavid<\/b>) kujunemine j\u00e4tkus ka Ordoviitsiumi algul, kuid setetesse ilmunud tumedad orgaanikarikkad savikivimid (nn dikt\u00fconeemaargilliit, foto 1) annavad tunnistust juba kuivemast ja soojemast kliimast. T\u00e4htsaks s\u00fcndmuseks Baltimaade geoloogilises arenguloos oli karbonaatse settimise algus umbes 485 miljonit aastat tagasi (Hunnebergi eal<\/a>).\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\t\t\t\tOrdoviitsiumi lademete avamused<\/a>\u00a0paiknevad P\u00f5hja-Eestis, Vormsil ja Hiiumaa p\u00f5hjaosas, kulgedes seal enam-v\u00e4hem ida-l\u00e4\u00e4ne sihiliste v\u00f6\u00f6nditena. Alam-Ordoviitsiumi Pakerordi, Varangu ja Hunnebergi lademes on terrigeensed kivimid \u2013 Pakerordi lademe \u00fclemises osas\u00a0dikt\u00fconeemaargilliit<\/b>\u00a0ja Varangu lademes\u00a0liivakivid<\/b>,\u00a0aleuroliidid<\/b>\u00a0ning\u00a0savid<\/b>\u00a0(fotod 2, 3, 4 ja 5). \u00dclej\u00e4\u00e4nud Ordoviitsiumi lademed koosnevad\u00a0karbonaatkivimeist<\/b>, so enamasti organismide skeletiosistest ja lubimudast tekkinud mudalis-detriitsetest lubjakividest, mis sisaldavad erinaval m\u00e4\u00e4ral saviainest, peamiselt mergli vahekihtidena.\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\t\t\t\tOrdoviitsiumi ladestu\u00a0paksus<\/b>\u00a0k\u00f5igub 70-180 m vahel, olles suurim Kesk-Eesti l\u00e4bil\u00f5igetes.\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\t\t\t\tBaltika manner asus Ordoviitsiumi alguses l\u00f5unapoolkera parasv\u00f6\u00f6tmes ja triivis ajastu l\u00f5puks troopilistele laiuskraadidele. Mandrit kattev ulatuslik madalmeri laius Moskva piirkonnast kuni Poola ja L\u00e4\u00e4ne-Skandinaaviani, kus ta avanes Iapetuse ookeani (vt Ordoviitsiumi\u00a0paleogeograafiline kaart<\/a>).\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\t\t\t\tOrdoviitsiumi meri saavutas Eesti piires oma suurima s\u00fcgavuse ajastu keskel,\u00a0Haljala eal,<\/a>\u00a0mil hakkasid moodustuma tugevasti savikad\u00a0lubjakivid<\/a>\u00a0ja\u00a0merglid.<\/a>\u00a0Selles meres on eraldatavad kaldast eri kaugusele j\u00e4\u00e4vad eri s\u00fcgavusega v\u00f6\u00f6ndid, mis on eristatavad nii settekivimite kui fossiilide koosseisu alusel (M\u00e4nnil, 1966; Jaanusson, 1995). P\u00f5hja-Eestis levib selle mere madalam, kaldal\u00e4hedasem v\u00f6\u00f6nd (P\u00f5hja-Eesti faatsies), kus moodustusid mitmesugused lubisetted, L\u00f5una-Eestis aga basseini s\u00fcgavam osa, nn Liivi keel, kus moodustusid mitmesugused savikad setendid \u2013 merglid ja savid (joonis 1). Ordoviitsiumi ajastu setendite paiknemine on kujutatud joonistel 2, 3, 4 ja 5. Parasv\u00f6\u00f6tmeline savilisandiga lubimuda settimine j\u00e4tkus l\u00e4bi kogu\u00a0Kesk-<\/a>\u00a0ja varase\u00a0Hilis-Ordoviitsiumi.<\/a>\u00a0Hilis-Ordoviitsiumis (umbes 440 miljonit aastat tagasi) oli Baltika kontinent juba piisavalt l\u00e4henenud ekvatoriaalsele troopilisele v\u00f6\u00f6ndile ja sealt alates hakkas setetes valdama \u00fclipeen puhas soojaveelise tekkega lubimuda.\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\u00dcleminekut parasv\u00f6\u00f6tmest troopikasse t\u00e4histab korallide (nii\u00a0tabulaatide<\/a>\u00a0kui ka\u00a0rugooside<\/a>),\u00a0kihtpoorsete<\/a>\u00a0(stromatopooride<\/a>)\u00a0ja vanimate riffmoodustiste ilmumine meie geoloogilises l\u00e4bil\u00f5ikes\u00a0Keila-Oandu eal.<\/a>\u00a0Ordoviitsiumi l\u00f5pus alanes merevee tase 50-100 meetrit. Seda p\u00f5hjustas umbes 440 miljonit aastat tagasi toimunud nn Sahara j\u00e4\u00e4aeg l\u00f5unapooluse l\u00e4histel paikneval Gondwana mandril.\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/p>\n

\t\t\t\t\t\t\t\t\t\"ordoviitsium1\"
Joonis 1. P\u00f5hja-Eesti faatsies ja Liivi keel<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n\n\n\n
\n

\t\t\t\t\t\t\t\t\t\"ordoviitsium2\"
Joonis 2. Volhovi ea setendite paiknemine (Nestor & Einasto, 1997)<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\"ordoviitsium3\"
Joonis 3. Kukruse ea setendite paiknemine (Nestor & Einasto, 1997)\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\"ordoviitsium4\"
Joonis 4. Vormsi ea setendite paiknemine (Nestor & Einasto, 1997)\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\"ordoviitsium5\"
Joonis 5. Porkuni ea setendite paiknemine (Nestor & Einasto, 1997)\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

\n\t\"ordoviitsium6\"
Foto 1. Dikt\u00fconeemaargilliit. Kihipind p\u00fcriidiga, Pakerordi lade, M\u00e4ekalda\n<\/p>\n

\n\t\"ordoviitsium7\"
Foto 2. Argilliit Kunstimuuseumi s\u00fcvendis, Pakerordi lade, M\u00e4ekalda, j\u00e4lgitav on peenkihilisus\n<\/p>\n

\n\t\"ordoviitsium8\"
Foto 3. Dikt\u00fconeemaargilliidi v\u00e4ljavedu s\u00fcvendist, Pakerordi lade, M\u00e4ekalda\n<\/p>\n

\n\t\"ordoviitsium9\"
Foto 4. Glaukoniitliivakivi, Hunnebergi lade, M\u00e4ekalda\n<\/p>\n

\n\t\"ordoviitsium10\"
Foto 5. Ordoviitsiumi l\u00e4bil\u00f5ike alumine osa, M\u00e4ekalda, Kunstimuuseumi s\u00fcvend\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tVaata\u00a0Videot Ordoviitsiumi kivimeist\u00a0<\/strong>SIIT<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kambriumi l\u00fcnklik ja episoodiline purdsetete (liivakivid, savid, kiltsavid) kujunemine j\u00e4tkus ka Ordoviitsiumi algul, kuid setetesse ilmunud tumedad orgaanikarikkad savikivimid (nn dikt\u00fconeemaargilliit, foto 1) annavad tunnistust juba kuivemast ja soojemast kliimast. T\u00e4htsaks s\u00fcndmuseks Baltimaade geoloogilises arenguloos oli karbonaatse settimise algus umbes …<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-30","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/30","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=30"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/30\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":187,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/30\/revisions\/187"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=30"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}