{"id":3,"date":"2024-04-04T06:13:46","date_gmt":"2024-04-04T03:13:46","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/aluskord\/"},"modified":"2024-04-04T06:14:07","modified_gmt":"2024-04-04T03:14:07","slug":"aluskord","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/aluskord\/","title":{"rendered":"Aluskord"},"content":{"rendered":"<p>\n\tEesti alal on maakoor 44-51 kilomeetrit paks ja kahekorruseline: all kristalsetest kivimites koosnev aluskord ja peal settekivimeid pealiskord. Mandriline maakoor kujunes Eesti alal ligi 2 miljardit aastat tagasi\u00a0<a data-fid=\"52144\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/proteros.jpg\">Proterosoikumis<\/a>\u00a0ja sellest ajast on p\u00e4rit meie alal kristalse\u00a0<a data-fid=\"52443\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/aluspohi.jpg\"><b>aluskorra<\/b><\/a>\u00a0tard- ja moondekivimid.\n<\/p>\n<p>\n\tAluskorra moodustavad Eesti Kambriumieelsed, 1,9-1,8 miljardit aastat tagasi kurrutatud ja moondunud nn Svekofenni ookenani aktiivse \u00e4\u00e4re kivimid (<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/gneiss\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/gneiss\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">gneisid<\/a>\u00a0ja\u00a0<a data-fid=\"52444\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/migmatiit1.jpg\">migmatiidid<\/a>). Peale nende leidub Eestis veel 1,54-1,67 miljardit aastat tagasi eksisteerinud mandririfti vulkaanide aluseid magmakoldeid \u2013\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/graniit\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/graniit\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">rabakivi<\/a>\u00a0massiive (joonis).\n<\/p>\n<p>\n\tEestis ei paljandu aluskord kusagil. Tallinnas on aluskorrakivimite s\u00fcgavus 118-130 m. L\u00f5una suunas s\u00fcgavus suureneb ja k\u00fc\u00fcnib V\u00f5rus 600 meetrini. Kagu-Eestis M\u00f5niste \u00fcmbruses on t\u00e4heldatav kerkeala, kus aluskorra s\u00fcgavus on vaid 295-400 meetrit (vt\u00a0<a data-fid=\"52445\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/e_geol_kaart.jpg\">Eesti geoloogiline kaart<\/a>). Aluskorra kerkeala on teada ka Uljaste \u00fcmbruses \u2013 nn Uljaste kuplid. Et aluskord Eestis ei paljandu, siis on selle ehitust uuritud\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/puursudamik\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/puursudamik\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">puurs\u00fcdamike<\/a>\u00a0abil. L\u00e4\u00e4ne ja L\u00f5una-Eestis on aluskorra kivimid tugevamini moondunud kui P\u00f5hja-Eestis. J\u00f5hvi \u00fcmbruses sisaldavad kvartsiidid tunduval hulgal\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/rauamaak\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/maavarad\/rauamaak\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">rauamineraale<\/a>\u00a0\u2013\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/magnetiit\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/magnetiit\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">magnetiiti<\/a>\u00a0ja\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/hematiit\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/mineraalid-ja-kivimid\/hematiit\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">hematiiti<\/a>, mis p\u00f5hjustab seal tugeva magnetilise anomaalia (J\u00f5hvi anomaalia). Raualasundid asuvad \u00fcle 500 meetri s\u00fcgavuses.\n<\/p>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"506\" height=\"347\" class=\"alignnone wp-image-34\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/aluskord.jpg\" title=\"aluskord.jpg\" alt=\"aluskord\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/aluskord.jpg 506w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/aluskord-300x206.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 506px) 100vw, 506px\">\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0<br>Eesti aluskorrakivimitele l\u00e4hedase koostisega on ka valdavalt Soome ja Rootsi aluskorrast p\u00e4rinevad arvukad r\u00e4ndrahnud, mille on Eestisse kandnud mandrij\u00e4\u00e4.\n<\/p>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"520\" height=\"390\" class=\"alignnone wp-image-35\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/kaarnakivi1a.jpg\" title=\"kaarnakivi1a.jpg\" alt=\"kaarnakivi1\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/kaarnakivi1a.jpg 520w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/kaarnakivi1a-300x225.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 520px) 100vw, 520px\">\n<\/p>\n<p>\n\t5,5 meetri k\u00f5rgune gneissgraniidist Kaarnakivi (ka Pruudikivi, Armumiskivi) Vainupea rannas\n<\/p>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"520\" height=\"390\" class=\"alignnone wp-image-36\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/rabakivi1a.jpg\" title=\"rabakivi1a.jpg\" alt=\"rabakivi1\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/rabakivi1a.jpg 520w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/rabakivi1a-300x225.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 520px) 100vw, 520px\">\n<\/p>\n<p>\n\tRabakivi graniit on Eesti r\u00e4ndrahnude seas levinuimaks kivimt\u00fc\u00fcbiks<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Eesti alal on maakoor 44-51 kilomeetrit paks ja kahekorruseline: all kristalsetest kivimites koosnev aluskord ja peal settekivimeid pealiskord. Mandriline maakoor kujunes Eesti alal ligi 2 miljardit aastat tagasi\u00a0Proterosoikumis\u00a0ja sellest ajast on p\u00e4rit meie alal kristalse\u00a0aluskorra\u00a0tard- ja moondekivimid. Aluskorra moodustavad Eesti &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-3","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":214,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3\/revisions\/214"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}