{"id":29,"date":"2024-04-04T06:13:48","date_gmt":"2024-04-04T03:13:48","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/kambriumi-ladestu\/"},"modified":"2024-04-04T06:14:06","modified_gmt":"2024-04-04T03:14:06","slug":"kambriumi-ladestu","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/kambriumi-ladestu\/","title":{"rendered":"Kambriumi ladestu"},"content":{"rendered":"\n\n\n
\n\n\n\n
\n

\n\t\t\t\t\t\t\t\t\tKambriumi ajastu<\/b>, kestusega 56 miljonit aastat, h\u00f5lmab geoloogilise ajavahemiku 541-485 miljonit aastat tagasi. Kambriumi ajastuga algab Maa ajaloos uus etapp \u2013\u00a0Vanaaegkond ehk Paleosoikum<\/b>. Kambrium oli suhteliselt rahulik periood Maa geoloogilises ajaloos, ei toimunud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid \u00fcrgmandrite lagunemisi ega liitumisi. Baltika manner asus l\u00f5unapoolkeral k\u00fclmv\u00f6\u00f6tme ning parasv\u00f6\u00f6tme piirimail.\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\t\t\t\tSoolsuse t\u00f5us ja muud keskkonna-muutused l\u00f5id eeldused selleks, et organismid hakkasid endile mineraalset v\u00e4liskesta eritama. Algul olid selleks kitiinilaadsed orgaanilisest ainest koorikud v\u00f5i koguni kleepuva koeainega kokkuliimitud liivaterad. Hiljem lisandus fosfaataine ja veelgi hiljem, eriti soojaveelistes meredes, lubiaine \u2013 kaltsiumkarbonaat. Kaitsev skelett koos suurema liikumisv\u00f5imega avas loomastiku arenguks uusi v\u00f5imalusi \u2013 hankida toitu mitmesugusel viisil, kaitsta end ilmunud loomse toidu tarbijate eest ja vallutada seni tugeva lainetuse poolt ohustatud rannikualad, kus oli rohkesti toitumisv\u00f5imalusi. Just endale toest (skeletti) eritavate loomorganismide ilmumine on loetud Kambriumi ajastu ja \u00fchtlasi Vanaaegkonna alguseks. Samasse aega langeb ka planktilise vetikafloora liigirikkuse plahvatuslik suurenemine.\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\t\t\t\tP\u00f5him\u00f5tteliselt uus toitumisv\u00f5imalus \u2013 kasutada nii fotos\u00fcnteesil loodud taimset ainet kui ka selle baasil kujunenud loomseid produkte, avardas koheselt loomariigi arenguv\u00f5imalusi, t\u00f5stes selle tegutsemisenergia uuele tasemele. Peatselt ilmusid Kambriumi loomariiki \u00fcksteise j\u00e4rel paljude selgrootute loomar\u00fchmade esindajad:\u00a0k\u00e4snad<\/a>,\u00a0ainu\u00f5\u00f5ssed,\u00a0k\u00e4sijalgsed<\/a>,\u00a0l\u00fclijalgsed<\/a>,\u00a0molluskid<\/a>,\u00a0r\u00e4\u00e4kimata ussilaadsete mitmetest erivormidest. Soodsates oludes kujunesid meres kohati rikkalikud elukooslused, kuid need ei tekkinud \u00fcle\u00f6\u00f6. P\u00e4ris Kambriumi alguses oli tegemist vaid v\u00e4ikeste mudas roomavate ussilaadsete olenditega, kelle t\u00e4pne s\u00fcstemaatiline kuuluvuski on ebaselge. Ehtne, mitmekesine Kambriumi fauna formeerus m\u00f5nev\u00f5rra hiljem, umbes 530 miljonit aastat tagasi. Selle k\u00f5ige iseloomulikumateks liikmeteks kujunesid v\u00e4hilaadsed\u00a0trilobiidid<\/a>,\u00a0lukuta k\u00e4sijalgsed<\/a>.\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\t\t\t\tKogu maismaa kujutas nii Kambriumis kui ka sellele eelnenud ajastutel endast elutut kivik\u00f5rbe, kus p\u00e4ikeselt saabuv ultraviolettkiirgus oleks h\u00e4vitanud k\u00f5ik elava. Alles hiljem formeerunud osoonikiht atmosf\u00e4\u00e4ris tagas kaitse selle eest ka mandritele.\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\t\t\t\tKambriumi kivimid ulatuvad maapinnani vaid P\u00f5hja-Eesti pankrannikul, avanedes klindij\u00e4rsaku alumises osas ja selle eelsel rannikuribal. Kihtide n\u00f5rga kallakuse t\u00f5ttu (umbes 3 m kilomeetri kohta) laskuvad need l\u00f5una suunas j\u00e4rk-j\u00e4rgult s\u00fcgavamale maap\u00f5ue ning Ruhnu saarel ulatub Kambriumi kihtide pealispinna s\u00fcgavus peaaegu 750 meetrini maapinnast. Kambriumi liivakivi- ja savilasundi kogupaksus j\u00e4\u00e4b enamasti 80-120 meetri vahele, suurenedes m\u00f5nev\u00f5rra l\u00e4\u00e4nepoole (Kesk-Saaremaal -140 m) ja v\u00e4henedes kagu suunas (V\u00f5ru -50 m).\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\t\t\t\tKambriumi ladestu on Eestis esindatud vaid\u00a0liiva- ja savikivimitega<\/b>, mis on Eesti alal erineva leviku, ulatuse ja paksusega (fotod). See on tingitud asjaolust, et settimine Kambriumimeres oli v\u00e4ga katkendlik ja rahutu, mist\u00f5ttu varem kujunenud setteid korduvalt erineval m\u00e4\u00e4ral \u00e4ra kulutati. K\u00f5ige t\u00e4ielikumad ja laiema levikuga on Alam-Kambriumi (Terreneuve) kivimid, eelk\u00f5ige selle k\u00f5ige alumised kihid, nn\u00a0sinisavi<\/a>\u00a0ehk\u00a0Lontova kihistu<\/b>, mis levib peaaegu kogu Eesti territooriumil (joonis 1).\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\t\t\t\tLontova ea l\u00f5pul hakkas maapind Ida-Euroopas j\u00e4rjekindlalt t\u00f5usma ning meri siit taanduma. Sellest annab tunnistust\u00a0liivakivi<\/b>\u00a0vahekihtide ilmumine lasundi \u00fclaosas \u2013 selge tunnus veekogu madaldumisest. Maismaaperiood oli siiski l\u00fchikene, kestis ehk m\u00f5ned miljonid aastad. Siis hakkas maapind uuesti vajuma ja meri j\u00e4lle lavamaale tungima. Esimesed merekeeled kohtasid siin peaaegu tervikuna sinisavist koosnevat kalda\u00fcmbrist. Seet\u00f5ttu kujunesid ka selleaegsed setted v\u00e4ga savirikasteks ja on kohati lamavast savilasundist esmapilgul isegi raskesti eristatavad. Need pealetungiva mere savirikkad setendid (savid, savikad liivakivid, aleuroliidid) on tuntud\u00a0S\u00f5ru ja L\u00fckati kihistutena<\/b>, millest esimene ulatus vaid L\u00e4\u00e4ne-Eestisse, teine kogu P\u00f5hja-Eesti alale. T\u00e4helepanelikul vaatlusel tabab silm neis kivimeis juba ilmseid madalveelisuse\u00a0tunnuseid \u2013\u00a0virgm\u00e4rke, kuival\u00f5hesid, kallakkihilisust, veeristega vahekihte jm. Madaldumine kulmineerus j\u00e4rgneva,\u00a0Tiskre kihistu<\/b>\u00a0settimise ajal. Selle kihistu helevalged, kallakkihisuse ja virgm\u00e4rkidega liivakivid paljanduvad paljudes kohtades Eesti p\u00f5hjarannikul, moodustades kas klindij\u00e4rsaku jalami v\u00f5i omaette rannaastangu.\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\t\t\t\tEdasine Kambriumi mere areng Eestis kulges veelgi l\u00fcnklikumalt. Vara-Kambriumi l\u00f5puperioodil piirdus mere levik vaid L\u00e4\u00e4ne-Eesti ja saarte piirkonnaga. Alates Kesk-Kambriumist valitses siingi juba peamiselt maismaa. Aeg-ajalt tungisid Eestisse veel vaid \u00fcksikud madalmerekeeled, mis j\u00e4tsid siia maha \u00fcksnes h\u00e4stisorteeritud valge kvartsliiva m\u00f5nek\u00fcmnemeetrised lasundid.\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\t\t\t\tVaid Hilis-Kambriumi l\u00f5pul uuenes settimine piiratud alal Kagu-Eestis ja ka P\u00f5hja-Eesti alal. Tekkisid piiratud levikuga liivakivilasundid, mida tunneme\u00a0Petseri, \u00dclgase, Tsitre ja Kallavere kihistuna<\/b>. Viimane on k\u00f5ige laiema levikuga ja kuulub juba suuremalt osalt Ordoviitsiumi ladestusse.\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

\n\t\"kambrium1\"
Joonis 1. Kambriumi Lontova ea faatsieste paiknemine (Mens & Pirrus, 1997)\n<\/p>\n

\n\t\"kambrium2\"
Foto 1. Sinisavi, Lontova kihistu, Kunda\n<\/p>\n

\n\t\"kambrium3\"
Foto 2. Kunda tsemenditehase karj\u00e4\u00e4r \u201cMere\u00e4\u00e4rne\u201d sinisavi tootmiseks\n<\/p>\n

\n\t\"kambrium4\"
Foto 3. Hall peenekihiline liivakivi, L\u00fckati kihistu, Suhkrum\u00e4gi\n<\/p>\n

\n\t\"kambrium5\"
Foto 4. Tiskre kihistu kollakashall liivakivi, Rannam\u00f5isa\n<\/p>\n

\n\t\"kambrium6\"
Foto 5. Tiskre kihistu punakaspruun liivakivi, Voka\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tVaata videoid Kambriumi kivimeist SIIT<\/a><\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kambriumi ajastu, kestusega 56 miljonit aastat, h\u00f5lmab geoloogilise ajavahemiku 541-485 miljonit aastat tagasi. Kambriumi ajastuga algab Maa ajaloos uus etapp \u2013\u00a0Vanaaegkond ehk Paleosoikum. Kambrium oli suhteliselt rahulik periood Maa geoloogilises ajaloos, ei toimunud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid \u00fcrgmandrite lagunemisi ega liitumisi. Baltika manner …<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-29","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/29","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=29"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/29\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":188,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/29\/revisions\/188"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=29"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}