{"id":28,"date":"2024-04-04T06:13:48","date_gmt":"2024-04-04T03:13:48","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/ediacara-ladestu\/"},"modified":"2024-04-04T06:14:06","modified_gmt":"2024-04-04T03:14:06","slug":"ediacara-ladestu","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/ediacara-ladestu\/","title":{"rendered":"Ediacara ladestu"},"content":{"rendered":"<p>\n\tEesti vanimad moondest puutumata settekivimid p\u00e4rinevad Ediacara ajastust. Nad lasuvad otse kristalse aluskorra k\u00f5vadel, kurrutatud tard- ja moondekivimitel, mis kujunesid juba ligi miljard aastat varem, ajavahemikul 1,55 kuni 1,9 miljardit aastat tagasi. Esialgu paigutati need, kuni 120 m paksused kihid Kambriumi ladestusse, hiljem, nende iseseisva t\u00e4henduse selgumisel, hakati neid nimetama Vendi kompleksiks. Viimase nimetas Rahvusvaheline Stratigraafiakomisjon 2004. aastal Ediacara ajastuks\/ladestuks (vt ka elu areng\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/ediacara-fauna\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/ediacara-fauna\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Ediacara<\/a>\u00a0ajastul).\n<\/p>\n<p>\n\tEdiacara ladestu (<a data-fid=\"52144\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/proteros.jpg\">Hilis-Proterosoikum<\/a>) on Eestis esindatud ainult noorimate, Valdai seeria Kotlini lademe settekivimitega (joonis 1).\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"524\" height=\"139\" class=\"alignnone wp-image-65\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/vend.jpg\" title=\"vend.jpg\" alt=\"vend\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/vend.jpg 524w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/vend-300x80.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 524px) 100vw, 524px\">\n<\/p>\n<p>\tJoonis 1. Ediacara ladestu stratigraafiline skeem<\/p>\n<p>\n\tK\u00f5ige t\u00e4ielikum ja paksem on Ediacara ladestu l\u00e4bil\u00f5ige Kirde-Eestis. Ediacara avamusala on vaid Soome lahe p\u00f5hjas, m\u00f5nel saarel (nt Prangli) ning Lahemaa poolsaarte p\u00f5hjatippudes pinnakatte all (joonis 2).\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"480\" height=\"168\" class=\"alignnone wp-image-66\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/vend_avamus.jpg\" title=\"vend_avamus.jpg\" alt=\"vend_avamus\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/vend_avamus.jpg 480w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/vend_avamus-300x105.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 480px) 100vw, 480px\"><br>Joonis 2. Ediacara ladestu avamus<\/p>\n<p>\n\tEdela suunas lasundi paksus pidevalt v\u00e4heneb ja Matsalu-V\u00f5rtsj\u00e4rve joonest edelasse j\u00e4\u00e4val alal Ediacara kivimeid pole.\n<\/p>\n<p>\n\tT\u00f5en\u00e4oliselt oli Eesti ala haaratud Ediacara ajastule eelnenud j\u00e4\u00e4aegadel mandrij\u00e4\u00e4tumistega, kuid setted sellest perioodist Eestis puuduvad.\n<\/p>\n<p>\n\tEdiacara settekivimid\u00a0<b>kirjuv\u00e4rviline liivakivi,<\/b>\u00a0<b>aleuroliit<\/b>\u00a0ja\u00a0<b>savi<\/b>\u00a0(fotod) tekkisid arvatavasti jahedas piiratud \u00fchendusega magestunud \u0161elfimeres ja ladestusid aluskorra pealispinnal tekkinud murenemiskoorikule (<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/kirjandust\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/kirjandust\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Pirrus, 1992<\/a>).\n<\/p>\n<p>\n\tBaltika manner (praegune Ida-Euroopa platvorm) asus Ediacara ja Kambriumi ajastul l\u00f5unapoolkeral suhteliselt k\u00f5rgel laiuskraadil (vt Eelkambriumi\u00a0<a data-url=\"http:\/\/www.scotese.com\/precambr.htm\" href=\"http:\/\/www.scotese.com\/precambr.htm\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">paleogeograafiline kaart<\/a>).\n<\/p>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"441\" height=\"480\" class=\"alignnone wp-image-67\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/vend1.jpg\" title=\"vend1.jpg\" alt=\"vend1\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/vend1.jpg 441w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/vend1-276x300.jpg 276w\" sizes=\"auto, (max-width: 441px) 100vw, 441px\">\n<\/p>\n<p>\n\tFoto 1. Ediacara hall liivakivi aleuriitsete veeristega \u00c4iamaa puuraugust. Kihipind\n<\/p>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"480\" height=\"320\" class=\"alignnone wp-image-68\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/vend2.jpg\" title=\"vend2.jpg\" alt=\"vend2\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/vend2.jpg 480w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/vend2-300x200.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 480px) 100vw, 480px\"><br>Foto 2. Ediacara hall liivakivi aleuriitsete veeristega \u00c4iamaa puuraugust. Kihi l\u00e4bil\u00f5ige\n<\/p>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"464\" height=\"480\" class=\"alignnone wp-image-69\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/vend3.jpg\" title=\"vend3.jpg\" alt=\"vend3\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/vend3.jpg 464w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/vend3-290x300.jpg 290w\" sizes=\"auto, (max-width: 464px) 100vw, 464px\"><br>Foto 3. Ediacara aleuroliit \u00c4iamaa puuraugust<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Eesti vanimad moondest puutumata settekivimid p\u00e4rinevad Ediacara ajastust. Nad lasuvad otse kristalse aluskorra k\u00f5vadel, kurrutatud tard- ja moondekivimitel, mis kujunesid juba ligi miljard aastat varem, ajavahemikul 1,55 kuni 1,9 miljardit aastat tagasi. Esialgu paigutati need, kuni 120 m paksused kihid &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-28","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/28","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=28"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/28\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":189,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/28\/revisions\/189"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=28"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}