{"id":27,"date":"2024-04-04T06:13:48","date_gmt":"2024-04-04T03:13:48","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/pealiskord\/"},"modified":"2024-04-04T06:14:06","modified_gmt":"2024-04-04T03:14:06","slug":"pealiskord","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/pealiskord\/","title":{"rendered":"Pealiskord"},"content":{"rendered":"<p>\n\tUmbes 570 miljonit aastat tagasi kattus Eesti ala veega ja sealt alates on see m\u00f5nede vaheaegadega ligi 300 miljoni aasta kestel suhteliselt madalate \u0161elfimerede v\u00f5imuses. V\u00f5ib j\u00e4\u00e4da \u00fcldmulje, et kogu see pikk merede valitsusaeg oli Eesti jaoks \u00fcks pidev, sujuv ja rahulik settimine. Tegelikult oli lugu tunduvalt keerukam \u2013 veemassid kord tungisid peale, kord taandusid, vabastades endise merep\u00f5hja l\u00fchemaks v\u00f5i pikemaks ajaks.\n<\/p>\n<p>\n\tAlusp\u00f5hja settekivimeist pealiskorra moodustavad\u00a0<a data-fid=\"52144\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/proteros.jpg\">Hilis-Proterosoikumi (Aguaegkonna)<\/a>\u00a0ja\u00a0<a data-fid=\"52145\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/paleos.jpg\">Vara- ja Kesk-Paleosoikumi (Vanaaegkonna)<\/a>\u00a0kivimid, mis vastavad\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/ediacara-ladestu\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/ediacara-ladestu\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Ediacara<\/a>,\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/kambriumi-ladestu\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/kambriumi-ladestu\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Kambriumi<\/a>,\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/ordoviitsium\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/ordoviitsium\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Ordoviitsiumi<\/a>,\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/silur\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/silur\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Siluri<\/a>\u00a0ja\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/devon\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/devon\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Devoni<\/a>\u00a0ladestutele ning on tekkinud umbes 360-540 miljonit aastat tagasi. Settekihindi kogupaksus ulatub 150 meetrist (Soome lahe l\u00f5unarannikul) kuni 600 meetrini (Edela-Eestis; Ruhnul 770 m).\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\t<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/ediacara-ladestu\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/ediacara-ladestu\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Ediacara ladestu<\/a><\/p>\n<p>\n\t\t<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/kambriumi-ladestu\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/kambriumi-ladestu\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Kambriumi ladestu<\/a>\n\t<\/p>\n<p>\n\t\t<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/ordoviitsium\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/ordoviitsium\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Ordoviitsiumi ladestu<\/a>\n\t<\/p>\n<p>\n\t\t<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/silur\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/silur\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Siluri ladestu<\/a>\n\t<\/p>\n<p>\n\t\t<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/devon\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/devon\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Devoni ladestu<\/a>\n\t<\/p>\n<p>\n\t\t<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/aluspohi\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/aluspohi\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Alusp\u00f5hja reljeef<\/a>\n\t<\/p>\n<p>\n\t\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Umbes 570 miljonit aastat tagasi kattus Eesti ala veega ja sealt alates on see m\u00f5nede vaheaegadega ligi 300 miljoni aasta kestel suhteliselt madalate \u0161elfimerede v\u00f5imuses. V\u00f5ib j\u00e4\u00e4da \u00fcldmulje, et kogu see pikk merede valitsusaeg oli Eesti jaoks \u00fcks pidev, sujuv &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-27","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/27","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=27"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/27\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":190,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/27\/revisions\/190"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=27"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}