\n\tAja m\u00f5\u00f5t\u00fchik on \u00fcldiselt aasta \u2013 so ajavahemik, mille v\u00e4ltel Maa teeb tiiru \u00fcmber p\u00e4ikese. Geoloogilise ajaloo v\u00e4ltel on muutunud nii Maa kui ka P\u00e4ikese p\u00f6\u00f6rlemis- ja tiirlemiskiirus, mis muudab ajaarvamise keerukamaks.\n<\/p>\n
\n\tAega m\u00f5\u00f5tvateks \u201ckelladeks\u201d on mitmesugused dateerimismeetodid. Praeguseks on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud ja katsetatud enam kui paarik\u00fcmmet erinevat \u201cminevikukella\u201d. T\u00e4htsaim nendest on radioaktiivse s\u00fcsiniku meetod. Radioaktiivne s\u00fcsinik (C14<\/sup>, poolestusaeg 5570 aastat) tekib maa atmosf\u00e4\u00e4ri \u00fclemistes kihtides, kus kosmilise kiirguse neutronid \u201cl\u00f6\u00f6vad\u201d l\u00e4mmastiku aatomist v\u00e4lja prootoni ehk vesiniku aatomi tuuma. Selle reageerimisel hapnikuga moodustub s\u00fcsihappegaas, milles tavalise s\u00fcsiniku aatomi (massiarv 12) asemel on radioaktiivne s\u00fcsinik (massiarv 14). See seguneb atmosf\u00e4\u00e4ri alumistes kihtides tavalise s\u00fcsihappegaasiga ja osaleb koos sellega s\u00fcsinikuringes \u2013 taimedes tekib p\u00e4ikeseenergia toimel orgaaniline aine (fotos\u00fcntees), mis satub k\u00f5igisse taimtoidulistesse ja edasi juba nendest toituvaisse organismidesse. Selgroogsete puhul ladestub s\u00fcsinik peamiselt luudes, kasvavates puudes aga selle viimase aasta kasvukihis, nn aastar\u00f5ngas. Sisemistesse kihtidesse seda enam ei sattu.\n<\/p>\n \n\tOrganismide surmaga lakkab s\u00fcsiniku ladestumine ja hakkab tiksuma \u201cradioaktiivne kell\u201d, mis m\u00f5\u00f5dab radioaktiivse s\u00fcsiniku v\u00e4henemist orgaanilises aines. L\u00e4htudes C14<\/sup>\u00a0poolestusajast on tuletatud nn\u00a0s\u00fcsinikuaasta<\/b>, mis n\u00e4itab radioaktiivse s\u00fcsiniku hulka, mille v\u00f5rra v\u00e4heneb selle kogus mingis massi\u00fchikus s\u00fcsinikus (n\u00e4iteks 1 g) aasta jooksul. Seega on s\u00fcsinikuaasta konstantne suurus, ei suurem ega v\u00e4iksem. Objekti vanuse m\u00e4\u00e4ramisel m\u00f5\u00f5detakse kiirguse intensiivsust, mis v\u00e4heneb 80 aasta jooksul umbes 1 protsendi v\u00f5rra. Vastavalt uuritavas objektis m\u00f5\u00f5detud kiirguse intensiivsusele on v\u00f5imalik m\u00e4\u00e4rata teatud vea piires selle vanus aastates.\n<\/p>\n \n\t1947. aastal uue dateerimismeetodi esitanud W. F. Libby avastus krooniti 1960. aastal Nobeli preemiaga. Just sellel ajal hakkas ilmuma publikatsioone, mis seadsid radioaktiivse s\u00fcsiniku meetodi kahtluse alla. Segaduse p\u00f5hjustasid edusammud teise absoluutse dateerimismeetodi arengus. Selleks oli aastar\u00f5ngasdateerimine ehk dendrokronoloogia, mis p\u00f5hineb puude aastaste kasvukihtide ehk aastar\u00f5ngaste loendamisel alates puu kasvama hakkamisest kuni tema langetamise aastani. Aastar\u00f5ngad loetakse ja m\u00f5\u00f5detakse uuritavast t\u00fcvest saetud kettalt v\u00f5i spetsiaalse \u00f5\u00f5nespuuriga v\u00f5etud umbes 0,5 cm j\u00e4meduselt s\u00fcdamikult. Kuna aastar\u00f5ngad on erineva laiusega, on v\u00f5imalik leida nende kattumisalad varem langetatud puude aastaringidega. Selleks v\u00f5etakse esmalt proovipalad elavatest pikaealistest puudest ja vanadest ehitusj\u00e4\u00e4nustest, hiljem sobitatakse skaalasse \u00fcha kaugemasse minevikku ulatuvaid fossiilseid t\u00fcvesid saades nn. \u201cl\u00f5puta puu\u201d. Saadud skaala piirkond, mille r\u00f5ngaste laiused kattuvad uuritava puiduproovi omadega, annabki v\u00f5imaluse m\u00e4\u00e4rata selle vanust.\n<\/p>\n \n\tDendrokronoloogia t\u00e4psus tekitas kiusatuse radios\u00fcsinikmeetodi kontrollimiseks. Selleks eraldati \u201cl\u00f5puta puu\u201d aastar\u00f5ngad ja nende kiirgusintensiivsused m\u00f5\u00f5deti \u00fckshaaval (praktikas viie kaupa koos). Selgus, et radioaktiivse s\u00fcsiniku ladestumine polnud aastate l\u00f5ikes sugugi \u00fchtlane, vaid erines oluliselt keskmisest tulemusest. Viimasel aastatuhandel oli selle kogus v\u00e4iksem, kaugemas minevikus aga oluliselt suurem, mist\u00f5ttu ka s\u00fcsinikaastates oli objekt tunduvalt noorem, kui seda n\u00e4itasid aastar\u00f5ngasdateeringud. Vastuolust \u00fclesaamiseks hakati uuritava objekti kiirgusintensiivsust kalibreerima puu aastar\u00f5ngaste anal\u00fc\u00fcsil saadud tulemustega. Nii selgitati v\u00e4lja aastate vahemikud, millesse sobis suurema v\u00f5i v\u00e4iksema t\u00f5en\u00e4osusega uuritavast proovist m\u00f5\u00f5detud kiirgusintensiivsus (nn dendroparandus).\n<\/p>\n \n\tKuna kalibreeritud aastatel on oma suurim ja v\u00e4ikseim v\u00e4\u00e4rtus ning selles vahemikus on iga aasta ette antud t\u00f5en\u00e4osuste piires v\u00f5imalik, ei saa objekti vanust esitada mingi kindla Gregoriuse kalendri aastaga, vaid vahemikuga, millesse ta v\u00f5iks langeda. See aga toob kaasa ohu, et tulemusi kasutaval uurijal tekib kiusatus esitada vastavalt oma suvale kas maksimaalselt vanem v\u00f5i noorem tulemus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Aja m\u00f5\u00f5t\u00fchik on \u00fcldiselt aasta \u2013 so ajavahemik, mille v\u00e4ltel Maa teeb tiiru \u00fcmber p\u00e4ikese. Geoloogilise ajaloo v\u00e4ltel on muutunud nii Maa kui ka P\u00e4ikese p\u00f6\u00f6rlemis- ja tiirlemiskiirus, mis muudab ajaarvamise keerukamaks. Aega m\u00f5\u00f5tvateks \u201ckelladeks\u201d on mitmesugused dateerimismeetodid. Praeguseks on …<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-26","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/26","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=26"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/26\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":191,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/26\/revisions\/191"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=26"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}