{"id":20,"date":"2024-04-04T06:13:47","date_gmt":"2024-04-04T03:13:47","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/pinnakate\/"},"modified":"2024-04-04T06:14:06","modified_gmt":"2024-04-04T03:14:06","slug":"pinnakate","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/pinnakate\/","title":{"rendered":"Pinnakate"},"content":{"rendered":"<table class=\"table table-hover\" border=\"0\" cellpadding=\"0\" cellspacing=\"0\">\n<tbody>\n<tr>\n<td valign=\"top\" width=\"534\">\n<table class=\"table table-hover\">\n<tbody>\n<tr>\n<td>\n<h1>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\u00a0<br>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/h1>\n<p>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\tPinnakatteks nimetatakse alusp\u00f5hja kivimeid katvaid\u00a0<b>kobedaid setteid<\/b>, mis on tekkinud murenenud alusp\u00f5hjakivimeist v\u00f5i mujalt kohale kantud. Eestis kattub pinnakate m\u00f5iste Kvaternaari setetega ning koosneb peamiselt purdsetteist (liiv, kruus, moreen), v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral kemogeenseist (j\u00e4rvelubi) ja biogeenseist (turvas) setteist (joonis 1).\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/p>\n<p>\t\t\t\t\t\t\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"486\" height=\"320\" class=\"alignnone wp-image-55\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/kvaternaar2.jpg\" title=\"kvaternaar2.jpg\" alt=\"kvarternaar2\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/kvaternaar2.jpg 486w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/kvaternaar2-300x198.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 486px) 100vw, 486px\"><br><em>Joonis 1. Eesti pinnakatte ja pinnavormide kaart<\/em><\/p>\n<p>\t\t\t\t\t\t\t\t\t\u00a0<\/p>\n<p>\t\t\t\t\t\t\t\t\t\u00a0<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\tViimase 2,588 miljoni aasta jooksul kujunenud Kvaternaari ladestu on Eestis v\u00e4ga eba\u00fchtlase\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/pinnakatte-paksus\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/pinnakatte-paksus\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">paksusega<\/a>.\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/p>\n<h2>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<b>Kvaternaari ajastu arengulugu<\/b><br>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/h2>\n<p>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\tPinnakatte tekkimisele eelnes pikk j\u00e4\u00e4tumiseelne kulutusperiood, mille jooksul kujunes klindi, kulutusk\u00f5rgendike ja s\u00fcgavate \u00fcrgorgudega liigestatud pinnamood (vt\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/aluspohja_reljeef\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/aluspohja_reljeef\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">alusp\u00f5hja reljeef<\/a>).\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\tSuhteliselt kulumiskindlamatel kivimitel (paas, liivakivi) kujunesid kulutuse tulemusel lavamaad ja k\u00f5rgustikud ning n\u00f5rgematesse setenditesse (mergel, savi) madalikud. Ookeani suunas (l\u00e4\u00e4nde) voolanud j\u00f5ed uuristasid s\u00fcgavaid orge. Arvatavasti voolas t\u00e4nap\u00e4evases Soome lahes\u00a0<b>\u00dcrg-Neeva<\/b>, kuhu suubus mitmeid lisaj\u00f5gesid. Alusp\u00f5hjakihtide l\u00f5unasuunalise kallakuse ja kivimite l\u00f5helisuse t\u00f5ttu allusid \u00dcrg-Neeva l\u00f5unapoolsed kaldad kergemini erosioonile ning kujunes v\u00e4lja j\u00e4rsk l\u00f5unapoolne oruveer. Seda kulutati ja l\u00f5huti j\u00e4\u00e4vaheaegadel. J\u00e4\u00e4aegadel mandrij\u00e4\u00e4 purustas klinti, voolis v\u00e4lja klindineemikud ja lahed ning s\u00fcvendas j\u00f5eorge.\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\tEestis on s\u00e4ilinud setteid\u00a0<b>kolmest<\/b>\u00a0viimasest Pleistotseeni\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/mandrijaatumine-eestis\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/mandrijaatumine-eestis\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">mandrij\u00e4\u00e4tumisest<\/a>\u00a0ja nendevahelistest soojaperioodidest (j\u00e4\u00e4vaheaegadest).\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\tPaleoklimaatiliselt jaotatakse Kvaternaar\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/holotseen\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/holotseen\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Holotseen\u00a0(nn j\u00e4\u00e4ajaj\u00e4rgne aeg)<\/a>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/pleistotseen\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/pleistotseen\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Pleistotseen\u00a0(nn j\u00e4\u00e4aeg)<\/a>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\t\t\t\t\t\t\t\tKvaternaari setete seas valdavad Pleistotseeni ehk j\u00e4\u00e4aja setted. Eestis on s\u00e4ilinud setteid kolmest viimasest Pleistotseeni j\u00e4\u00e4tumisest ja nendevahelistest soojaperioodidest (j\u00e4\u00e4vaheaegadest). Holotseeni (p\u00e4rastj\u00e4\u00e4aja) setted katavad Pleistotseeni setteid katkendlikult ja \u00f5hukese kihina.<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\tKvaternaari l\u00fchikese kestuse ja ebasoodsate loomastiku ja taimestiku mattumise ning s\u00e4ilimise tingimuste t\u00f5ttu ei ole tema stratigraafilisel liigestamisel esikohal mitte loomastiku ja taimestiku arengu j\u00e4lgimisel p\u00f5hinev biostratigraafiline, vaid paleoklimaatiline printsiip, so j\u00e4\u00e4aegade ja j\u00e4\u00e4vaheaegade vaheldumine (joonis 2). Holotseeni ja Pleistotseeni piiriks on vastavalt Rahvusvahelise Kvaternaariajastu Liidu otsusele aeg 10 000\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/radiosys\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/radiosys\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">radios\u00fcsiniku aastat tagasi<\/a>, kui P\u00f5hja-Euroopas algas j\u00e4\u00e4ajaj\u00e4rgse kliima oluline paranemine ning organogeensete j\u00e4rvesetete kuhjumine ja soode areng.\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\tPinnakatte stratigraafilisel liigestamisel on juhttasemeks k\u00f5ige soojema j\u00e4\u00e4vaheaja, \u00fclem-Pleistotseeni kuuluva Prangli (L\u00e4\u00e4ne-Euroopas Eemi, Venemaal Mikulino, Alpides Riss-W\u00fcrmi) j\u00e4\u00e4vaheaja setted. Klassikalised sellised setted on R\u00f5ngus moreenidevahelised soo- ja j\u00e4rvesetted ning Prangli saarel moreenidevahelised meresetted. Eestis on ka vanema, Kesk-Pleistotseeni kuuluva Karuk\u00fcla (L\u00e4\u00e4ne-Euroopas Holsteini, Venemaal Lihvini, Alpides Mindeli-Rissi) j\u00e4\u00e4vaheaja setteid. Nende j\u00e4\u00e4vaheaegade ning kolme Eesti j\u00e4\u00e4aja setteid loetakse kihistuteks (Sangaste, Ugandi, J\u00e4rva), neid liigestavaid staadiumi- ja staadiumivaheajasetteid (\u00dclem-Sangaste, Alam-Ugandi, Kesk-Ugandi, \u00dclem-Ugandi, Kelnase, Valgj\u00e4rve, Savala, V\u00f5rtsj\u00e4rve) alamkihistuteks.\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"613\" height=\"578\" class=\"alignnone wp-image-56\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/kvaternaar1_02.jpg\" title=\"kvaternaar1_02.jpg\" alt=\"kvarternaar2\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/kvaternaar1_02.jpg 613w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/kvaternaar1_02-300x283.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 613px) 100vw, 613px\"><br>Joonis 2. Kvaternaari setete stratigraafiline liigestus\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<table class=\"table table-hover\">\n<tbody>\n<tr>\n<td valign=\"top\" width=\"534\">\n\t\t\t\tJ\u00e4\u00e4aja l\u00f5ppu t\u00e4histavad hilisj\u00e4\u00e4aja setted jaotatakse peamiselt pal\u00fcnoloogilise ehk \u00f5ietolmu meetodi abil kronotsoonideks, mille ajalisi piire on t\u00e4psustatud radios\u00fcsiniku meetodi abil (<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/holotseen\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/holotseen\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Holotseeni<\/a>\u00a0setete stratigraafiline liigestus).\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u00a0 Pinnakatteks nimetatakse alusp\u00f5hja kivimeid katvaid\u00a0kobedaid setteid, mis on tekkinud murenenud alusp\u00f5hjakivimeist v\u00f5i mujalt kohale kantud. Eestis kattub pinnakate m\u00f5iste Kvaternaari setetega ning koosneb peamiselt purdsetteist (liiv, kruus, moreen), v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral kemogeenseist (j\u00e4rvelubi) ja biogeenseist (turvas) setteist (joonis 1). Joonis &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-20","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/20","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=20"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/20\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":197,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/20\/revisions\/197"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=20"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}