{"id":17,"date":"2024-04-04T06:13:47","date_gmt":"2024-04-04T03:13:47","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/kirjandust\/"},"modified":"2024-04-16T13:00:09","modified_gmt":"2024-04-16T10:00:09","slug":"kirjandust","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/kirjandust\/","title":{"rendered":"Kirjandust"},"content":{"rendered":"

Aaloe, A., Bauert, H., Soesoo, A.<\/b>\u00a02006. Kukersiit \u2013 Eesti p\u00f5levkivi. MT\u00dc GeoGuide Baltoscandia, Tallinn, 32 lk.\u00a0Internet<\/a><\/p>\n

Eichwald, E.<\/b>\u00a01852. Dritter Nachtrag zur infusorienkunde Russlands. Bulletin de la Societe Imperiale des Naturalistes de Moscou, 25, 2, 41-48<\/p>\n

Heinsalu, \u00dc.<\/b>\u00a01970. Alusp\u00f5hja glatsiotektoonilisi lasumusrikkeid Kirde-Eestis. \u2013 Eesti Loodus 21, 2, 118\u2013120.<\/p>\n

Jaanusson, V.<\/b>\u00a01995. Confacies differentiation and upper Middle Ordovician correlation in the Baltoscandian Basin. Eesti TA Toimetised. Geoloogia, 44, 2, 73-86<\/p>\n

Kajak, K.<\/b>\u00a01999. Eesti kvaternaarisetted. Kaart m\u00f5\u00f5tkavas 1: 400 000. Seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, 34 lk.<\/p>\n

Kaljo, D.<\/b>\u00a02002. Faatsiesed, paleogeograafia ja kliima. Eesti Ents\u00fcklopeedia, 11, Tallinn, 103-105<\/p>\n

Kessel, H., Punning, J.-M.<\/b>\u00a01995. L\u00e4\u00e4nemeri ja tema arengulugu. Rmt.: Eesti Loodus (koost. A. Raukas), Tallinn, Valgus & Eesti Ents\u00fcklopeediakirjastus, 219-228<\/p>\n

Kleesment, A.<\/b>\u00a01997. Devonian sedimentation basin.\u00a0In\u00a0<\/i>Raukas, A. and Teedum\u00e4e, A. (eds). Geology and Mineral Resources of Estonia, p. 205-208.\u00a0Internet<\/a><\/p>\n

Kleesment, A., Nestor, H., Soesoo, A.\u00a0<\/b>2006. Devon Eestis. GEOGuide Baltoscandia, Tallinn, 32 lk.\u00a0Internet<\/a><\/p>\n

L\u00f5okene, E.<\/b>\u00a01961. Mandrij\u00e4\u00e4 servamoodustistest, fluvioglatsiaalsetest setetest ja mandrij\u00e4\u00e4 taaandumisest Sakala k\u00f5rgustiku p\u00f5hja- ja keskosas. Geoloogiline kogumik, ENSV TA Loodusuurijate Selts, 84-103<\/p>\n

Mens, K., Miidel, A., Raukas, A.\u00a0<\/b>2003. Loodus: pinnavormid. Rmt: Miidel, A., Raukas, A. (toim). Loodusm\u00e4lestised 9. Ida-Virumaa. Vaivara, Sillam\u00e4e, Toila. Tallinn, TA Kirjastus, 10-19<\/p>\n

Mens, K., Pirrus, E.<\/b>\u00a01997. Vendian \u2013 Tremadocian clastogenic sedimentation basins.\u00a0In\u00a0<\/i>Raukas, A. and Teedum\u00e4e, A. (eds). Geology and Mineral Resources of Estonia, p. 184-191.\u00a0Internet<\/a><\/p>\n

Mens, K., Pirrus, E.<\/b>\u00a01997. L\u00f5unapooluse jahe hingus. Eesti Loodus, 6, 255-257<\/p>\n

Miidel, A., Tavast, E.<\/b>\u00a01978. Eesti mattunud orud. Eesti Loodus, 2, 105-110<\/p>\n

M\u00e4nnil, R.<\/b>\u00a01966. Balti basseini areng ordoviitsiumis. Valgus, Tallinn, 200 lk. (vene keeles)<\/p>\n

Nestor, H.<\/b>\u00a02002. Pealiskorra ehitus ja areng. Stratigraafiline jaotus. Eesti Ents\u00fcklopeedia, 11, Tallinn, 101-103<\/p>\n

Nestor, H.<\/b>\u00a01997. Eesti geoloogilise \u00fcrgajaloo t\u00e4hts\u00fcndmused. Eesti Loodus, 3, 108-111<\/p>\n

Nestor, H., Einasto, R.<\/b>\u00a01997. Ordovician and Silurian carbonate sedimentation basin.\u00a0In\u00a0<\/i>Raukas, A. and Teedum\u00e4e, A. (eds). Geology and Mineral Resources of Estonia, p. 192-204.\u00a0Internet<\/a><\/p>\n

Nestor, H., Soesoo, A.\u00a0<\/b>2006. Silur Eestis. GEOGuide Baltoscandia, Tallinn, 32 lk.\u00a0Internet<\/a><\/p>\n

Nestor, H., Soesoo, A., Linna, A., Hints, O., N\u00f5lvak, J.\u00a0<\/b>2006. Ordoviitsium Eestis ja L\u00f5una-Soomes. GEOGuide Baltoscandia, Tallinn, 32 lk.\u00a0Internet<\/a><\/p>\n

N\u00f5lvak, J.<\/b>\u00a01998. Ajam\u00e4rgid Narva j\u00f5el. Eesti Loodus, 5\/6, 278-279<\/p>\n

N\u00f5lvak, J.<\/b>\u00a01999. 60 miljonit aastat k\u00e4ega katsuda. Eesti Loodus, 8, 321-323<\/p>\n

Orviku, K.<\/b>\u00a01926. R\u00e4ndpangaseid Eestis. Loodusuurijate Seltsi Aruanded, 33, 48-56<\/p>\n

Orviku, K.<\/b>\u00a01930. Die Glazialschollen von Kunda-Lammasm\u00e4gi und Narva-Kalmistu (Eesti). \u2013 LUS Aruanded 36: 1\u201312.<\/p>\n

Orviku, K.<\/b>\u00a01946. Tartu linna h\u00fcdrogeoloogia. Tartu Riikliku \u00fclikooli Toim., Geol. ja Geograafia, 1, 1-53<\/p>\n

Peets, J.<\/b>\u00a02001. Muinasaja kella kruttides. Horisont, 1, 14-17<\/p>\n

Perens, H., Kala, E.\u00a0<\/b>2007. Paekivi \u2013 Eesti rahvuskivi. GEOGuide Baltoscandia, Tallinn, 32 lk.\u00a0Internet<\/a><\/p>\n

Pirrus, E.<\/b>\u00a01997. Eestimaa siis, kui teda veel polnudki. Eesti Loodus, 4, 161-163<\/p>\n

Pirrus, E.<\/b>\u00a02001. Eesti geoloogia. Tallinn, TT\u00fc Kirjastus, 72 lk.<\/p>\n

Pirrus, E.\u00a0<\/b>1992. Freshening of the late Vendian basin on the East European Craton. Eesti TA Toimetised. Geoloogia, 41, 3, 115-123<\/p>\n

Pirrus, E.<\/b>\u00a02003. Hetkeks avanenud paekallas. Eesti Loodus, 5, 49<\/p>\n

Pirrus, E., Nestor, H., Soesoo, A., Linna, A.\u00a0<\/b>2006. Vend ja kambrium Eestis ning L\u00f5una-Soomes. GEOGuide Baltoscandia, Tallinn, 32 lk.\u00a0Internet<\/a><\/p>\n

Ploom, K., Suuroja, K. Suuroja, S.\u00a0<\/b>2012. Sinim\u00e4gedest ja teistest sinisavi dislokatsioonidest. Eesti Geoloogiakeskus, XX Aprillikonverents, Tallinn, 38-40<\/p>\n

Punning, J.-M.\u00a0<\/b>1982. Balti mere eustaatilised k\u00f5ikumised Holotseenis. Rmt.: Ookeanide ja merede tasemete k\u00f5ikumine viimase 15 000 aasta jooksul, Moskva, lk. 134-143 (vene keeles)<\/p>\n

Puura, V.<\/b>\u00a02002. Aluskorra ehitus ja kujunemine. Eesti Ents\u00fcklopeedia, 11, Tallinn, 101<\/p>\n

P\u00f5ldvere, A.\u00a0<\/b>2003. Kagu-Eesti rikas p\u00f5u. Eesti Loodus, 7\/8,\u00a0Internet<\/a><\/p>\n

P\u00f5ldvere, A. .<\/b>\u00a02012. Kagu-Eesti karbonaatne Devon pakub geoloogile \u00fcllatusi. Eesti Geoloogiakeskuse Toimetised, 11\/1, 69-77<\/p>\n

Rattas, M. Kalm, V.\u00a0<\/b>2004. Liustiku varjatud looming. Eesti Loodus, 1, 22-25\u00a0Internet<\/a><\/p>\n

Raukas, A.<\/b>\u00a02002. Pinnakatte ehitus ja kujunemine. Kvaternaari stratigraafia. Eesti Ents\u00fcklopeedia, 11, Tallinn, 105-107<\/p>\n

Raukas, A.<\/b>\u00a01995. Alusp\u00f5hja reljeef. Rmt: Eesti Loodus (koost. A. Raukas), Tallinn, Valgus & Eesti Ents\u00fcklopeediakirjastus, 62-68.<\/p>\n

Raukas, A.<\/b>\u00a01995. Kvaternaari ladestu. Rmt: Eesti Loodus (koost. A. Raukas), Tallinn, Valgus & Eesti Ents\u00fcklopeediakirjastus, 68-71.<\/p>\n

Raukas, A.<\/b>\u00a01995. Pinnakate. Rmt: Eesti Loodus (koost. A. Raukas), Tallinn, Valgus & Eesti Ents\u00fcklopeediakirjastus, 92-118.<\/p>\n

Raukas, A., Karhima, A.\u00a0<\/b>2007. Liustike p\u00e4randus L\u00f5una-Soomes ja P\u00f5hja-Eestis. GEOGuide Baltoscandia, Tallinn, 32 lk.\u00a0Internet<\/a><\/p>\n

Rosentau, A., Ristna, M.\u00a0<\/b>1999. P\u00fcssapalu and Nogopalu gravel and sand pits. In: Kirsim\u00e4e, K. & Ainsaar, L. (eds.) \/Field Symposium on Pleistocene Stratigraphy and Glacial Chronology \u2013 Southern Estonia. Excursion Guide, May 18\/\u2013\/23, 1999,\/ Tartu, p. 31.<\/p>\n

Rosentau, A., Vassiljev, J. , Hang, T., Saarse, L., Kalm, V.<\/b>. 2009. Development of the Baltic Ice Lake in the eastern Baltic. Quaternary International 206, 16\u201323.<\/p>\n

R\u00f5\u00f5musoks, A.<\/b>\u00a01983. Eesti alusp\u00f5hja geoloogia. Tallinn, Valgus, 224 lk.<\/p>\n

R\u00e4hni, E.<\/b>\u00a01961. Viimase mandrij\u00e4\u00e4 taganemisest P\u00f5hja-Eestist. Geoloogiline kogumik, ENSV TA Loodusuurijate Selts, 70-83<\/p>\n

Suuroja, K.\u00a0<\/b>2008. Balti klint \u2013 loodus ja ajalugu. Geotrail KS, Tallinn<\/p>\n

Tavast, E., Raukas, A.<\/b>\u00a01982. Eesti alusp\u00f5hja reljeef. Valgus, Tallinn, 193 lk. (vene keeles)<\/p>\n

Viiding, H.<\/b>\u00a01995. Eesti territooriumi kuuluvus, struktuuriline jaotus ja tektooniline iseloomustus. Rmt: Eesti Loodus (koost. A. Raukas), Tallinn, Valgus & Eesti Ents\u00fcklopeediakirjastus, 41-43.<\/p>\n

Viiding, H.<\/b>\u00a01995. Aluskord, selle ehitus ja liigestus. Rmt: Eesti Loodus (koost. A. Raukas), Tallinn, Valgus & Eesti Ents\u00fcklopeediakirjastus, 43-46.<\/p>\n

Viiding, H.<\/b>\u00a01995. Pealiskord ja selle ehitus. Rmt: Eesti Loodus (koost. A. Raukas), Tallinn, Valgus & Eesti Ents\u00fcklopeediakirjastus, 46-57.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Aaloe, A., Bauert, H., Soesoo, A.\u00a02006. Kukersiit \u2013 Eesti p\u00f5levkivi. MT\u00dc GeoGuide Baltoscandia, Tallinn, 32 lk.\u00a0Internet Eichwald, E.\u00a01852. Dritter Nachtrag zur infusorienkunde Russlands. Bulletin de la Societe Imperiale des Naturalistes de Moscou, 25, 2, 41-48 Heinsalu, \u00dc.\u00a01970. Alusp\u00f5hja glatsiotektoonilisi lasumusrikkeid …<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-17","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=17"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":223,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17\/revisions\/223"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=17"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}